User:Atust

From ICO wiki
Revision as of 21:15, 25 October 2016 by Atust (talk | contribs) (→‎Essee)
Jump to navigationJump to search


Essee

Pean tunnistama, et pelgalt nime põhjal jättis õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine mulle ÕIS-is teiste, natuke akadeemilisema kõlaga ainete kõrval pisut lahja mulje ning minu esimene mõte oli, et kuidas saab sellise aine eest EAP-sid jagada. Tuleb tõdeda, et peale arvestuseks vajalike loengute salvestuste kuulamist saan täiesti aru, milleks see vajalik on. Leian, et selline lähenemine erialasse, andes tudengitele võimaluse kuulata sama valdkonna eri taustaga ekspertide kogemusi, on ainulaadne, aus ja praktiline. See viimane on just see, mida IT Kolledžist ootan ning selle aine loengute põhjal ei ole pidanud pettuma.

Esimeses loengus anti meile nfot õppimise kohta IT Kolledžis ning käsitleti põgusalt õpingukorralduseeskirja, erinevaid õppe vorme ning nõudmisi. Tegemist oli väga informatiivse loenguga, kus sain aimu IT Kolledži spetsiifilistest reeglitest ja eeskirjadest. Kordati üle tähtajad, millest tingimata vaja kinni pidada ning kuidas käituda juhul, kui mõnes aines vaja kordussooritus teha. Kuigi informatsiooni oli palju, jäi see loeng teistest kõige vähem meelde, seega keskenduksin pigem järgnevatele loengutele.[1]


Esimene külalislektor oli Andres Kütt, kelle ettekandest jäi kõlama see, kui tähtis on õppida õppima. Enda jaoks, selliselt, et ise usud ja mõistad, miks see oluline on. Olles ise kulutanud ebavajalikult palju aastaid erinevates ülikoolides õppimisele (mis kõik on talle kindlasti kasuks tulnud), on ta nüüdseks jõudnud arusaamisele, et enamus ülikoolis õpetatavast ongi ebaoluline ning et igaühel ongi vaja just enda jaoks leida see "iva" igast ainest ja sõnastada enda jaoks, mida me sellest saada tahame. Keegi teine seda meie eest ei tee. Samuti mainis ta IT Kolledži vilistlasena, et oleks mõistlik võtta kogu eriala aineprogramm ette ja planeerida juba ette ära, mis ainet millal võtta, et ei tekiks olukordi, kus mõni eeldusaine on võtmata jäänud või jääb lõpetamiseks vajalik ainepunktide arv õigel ajal saamata. Huvitavat oli tema ettekandes palju muudki, kuid need teemad olid ehk pisut kaugemad minust kui esmakursuslasest. Sain teada, mida tähendab arhitekt tänapäevases IT mõistes ning kui ebapopulaarne võib üks nii uhke kõlaga positsioon tihtipeale olla.[2]


Järgmisteks külalisesinejateks olid Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid oma taustast ning raskest, kuid põnevast teekonnast eduka startupi rajamiseni. Mõlemad neist on IT Kolledži vilistlased ning mõlema suust kostis sama lause sisseastumise järgse teadmatuse kohta selle osas, kes neist saada võiks. See tunne on tuttav nii mulle kui ilmselt ka paljudele teistele IT alal suhteliselt kogenematule ning põnev oli kuulda, kuidas mõlemad neist oma koha on leinud ning tänasel päeval edukat ettevõtet juhivad. Kuna Hackatlonide teema on mulle huvi pakkunud, kuid ise veel ühestki osa pole võtnud, siis kuulasin huviga nende kogemuste kohta nii Londonis kui San Franciscos. Samuti olles ise pikalt Londonis elanud, oli hea kodune kuulda selle kohta, kuidas neil elu Londonis läks ning millega rinda pista tuli. Üllatusena tuli see kadalipp, mille nad investorite leidmisel läbima pidasid. Ei arvanud, et see lihtne on, kuid see publiku ja potentsiaalsete investorite suurusjärk, kellele nad pitchima pidid, tuli üllatusena. Veel jäi meelde see, kui kirglik oli Kristel kogu selle testimise temaatika suhtes, mis ilmselt aitas neil ka selle teema ja äriidee peal püsida. Ma ei tea, kui kirglik saab olla sama ideed päevast päeva erinevatele potentsiaalsetele investoritele pitchides, kuid jääb mulje, et tema siiras kirg asja vastu inspireeris teisigi.



Kuidas käib investorite leidmine, kui palju pitchimist, ikka eriti hea idee ja team peab olema. Ise olema kirglik asja suhtes. Inspireeriv, tuleb hakata pihta ja mitte leida takistusi. Neid tuleb niikuinii, aga nendest saab üle, kui piisavalt motti on. Rahvusvahelised kogemused (y) Hackatlon

Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. august loengusalvestus

Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. " (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus [3] Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus [4] [5] Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus [6] Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28. september loengusalvestus [7] Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus [8] Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12. oktoober loengusalvestus


Refereerimist saab teha [9] märgistega.

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].

Viited