User:Avendla

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Allar Vendla

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.

Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.

Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut , kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.

Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.

Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi.

Neljandas loengus , kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:

• Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.
• Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.
• Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.

Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.

Viiendas loengus käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat ja ei kahetse. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.

Kuuendas loengus oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.

Seitsmendas loengus täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö "suust-suhu" levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.

Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...