User:Bpentsuk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Brita Pentšuk

Esitamise tähtaeg: 22.10.2015

Essee

Täna elame IT-ajastul. Peame paratamatult tõdema, et maailm on muutunud: elu muudavad lihtsamaks järjest moodsamad tehnoloogiad, elukorralduses on telefoni või arvuti puudumine pigem üllatav kui tavapärane, töökohad eelistavad aina enam neid inimesi, kel mingisugunegi ettekujutus infotehnoloogiast. Seega IT on igal pool ja möödapääsmatu. Minu jaoks on oluline, kui saan selles valdkonnas oma silmaringi laiendada, õppida ja areneda, et teha oma elu sedasi lihtsamaks ning tulevikus pakkuda ise uusi lahendusi juba olemasolevate kõrvale. Antud aine annabki põgusa ülevaate infotehnoloogia erinevatest suundadest: mis on siduvat, kokkulangevat ja erinevat.

Sissejuhatav loeng oli õpingukorraldust tutvustav. Õppeosakonnajuhataja Inga Vau toonitas, et IT Kolledžis toime tulla pole kerge, panustama peab palju aega õppimisele, samuti peab oskama aega planeerida. Ta tutvustas erinevaid määruseid ja seaduseid, eeskirju ja juhendeid ning tegi lühitutvustuse tähtsamatest õpilast puudutavatest toimingutest, kuupäevadest, info- ja õppekeskkondadest, mis kõik aitavad õpingutes paremini orienteeruda. Inga Vau andis ühe nipina soovituse valida valikaineid vastavalt oma tulevikuootustele. Eraldi tutvustati tagasiside erinevaid variante, millest osavõtt aitab võimalikke kooli või õppetööga seonduvaid puudusi likvideerida ja mõjutada õppeprotsesse. Räägiti selleaastastest stipendiumidest. Endine kooli vilistlane ja praegune õppejõud Lauri Võsandi, kes ühtlasi juhendab ka robootikaklubi, tegi kiire ülevaate koolivälistest huviringidest. Ta soovitas erialaainete kõrvale õppida ka majandust või ettevõtlust, mis aitaksid tulevikus vältida läbipõrumist tööturul, lisaks säilitada enda tehtud tööd. Väga oluline tänapäeva tihedas konkurentsis on enesemüümise kunst, mille tähtsuse üle spekuleerisid ka teised vilistlased oma avalikus loengus “IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” . Kristjan Karmo oli oma sõnavõtuga väga heaks inspiratsiooniks paljudele tulevastele tudengitele. Vaatamata oma läbikukkumistele nii TTÜ-s kui ka IT Kolledžis säilis järjepidevus ja asi sai lõpuks ikkagi tehtud. Laisematele soovitas ta tasulist õpet, kuna muidu võibki tegemata jäänud aineid maksma jääda. Tasulise õppe puhul mõeldakse eelnevalt hoolikalt läbi, mida tegema minnakse. Andres Septer soovitas kõigil järele mõelda – kas õpetaja-õpilase kodutöö on ikka nii ebavõrdne? Tundide, arvestuste ja eksamite ettevalmistamine, läbiviimine ning hindamine on ajakulukas töö. Selle kõrvale mahub veel üks häiriv paratamatus – lollid küsimused. Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.

Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energias, TeliaSoneras ja Bang & Olufsenis. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media. Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.

Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest. Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.

Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud. Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.

Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu. Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!

Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis teema kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatuteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.

Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta sai aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.

Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.

IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

• korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
• üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele:

• kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel

on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee.

Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Aastas on vaja saada vähemalt 54 EAP-d. Ühe EAP maksumus on 50€

21 + 27 = 48 EAP

54 - 48 = 6 EAP

6 * 50 = 300€

Esitatav arve on 300€