User:Cratseps

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Chris Rätsepso

Esitamise kuupäev:

Essee

Õppeaine avaloengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord, millest andsid meile ülevaate Margus Ernits, Inga vau ja Merle Varendi. Räägiti, millised õigused ja kohustused on tudengil ITK-s õppimisel; kuhu pöörduda, kui tekivad mingid küsimused või probleemid. Samuti tutvustati, millised vabaaja veetmise võimalused on ITK-s (erinevad õppeklubid, õppevälised tegevused). Loeng ei tundunud minu jaoks kuigi huvitav olevat, kuna ma teadsin juba enamik asjadest, sest ma olin juba suvel huviga õppekorralduseeskirja lugenud. Hea oli teada seda, et kui palju panustatakse tudengite tagasisidele ja sellega seoses koolielu võimalikult paremaks muutmisele, seda seetõttu, et näiteks gümnaasiumis polnud sellist võimalust. Ma ise arvan, et sellist süsteemi võiksid praktiseerida ka üldhariduskoolid.

Teise loengu teemadeks oli õppimine ja motivatsioon ja sellest rääkis meile Margus Ernits. Loengut oli huvitav kuulata, kuid midagi uut eriti teada ei saanud, kuna loengu moraal oli rohkem selles, et peab ise hoolega õppima, mitte üritada võimalikult kergelt ainetest läbi saada nö.“trikitamistega“ või sõbra abiga. Samuti, et ei tasu loengutes kõrvaliste asjadega tegeleda. Kuid ma sain teada seda, et nii programmeerijad kui ka adminnid peavad mõlemad oskama programmeerida ja administreerida. Samuti tõstis loengus mu meeleolu see, et ei pea muretsema selle üle, kui ei ole veel süvenenud huvi oma eriala vastu, vaid et iga algus on raske. Nüüdseks ma tajun seda isegi, et mida rohkem ma asjasse süvenen, seda huvitavamaks see minu jaoks muutub.

Kolmanda loengu teemadeks oli robootika, EIK robootikaklubi ja häkkimine. Loengus rääkis Margus Ernits lähemalt robootikaklubi eesmärkidest, saavutustest ning koostööst erinevate ettevõtete ja koolidega. Kõige huvitavam oli kuulda erinevatest leiutistest, mida on suudetud robootikaklubis valmis teha, nagu näiteks kardin, mis ise kokku kerib vastavalt valgusele ja inimese viibimisele ruumis. Sain targemaks ka selle koha pealt, et sõnal „häkkimine“ on hulga laiem mõiste kui lihtsalt arvutisüsteemidesse tungimine ning see võib olla ka lihtsalt elektroonikaseadmete laialilammutamine.

Neljanda loengu teemadeks oli programmeerimine, erinevad stereotüübid ja IT kogukonnad. Loengut andis Janika Liiv, kes töötab arendajana. See oli üks huvitavamatest loengutest ning ühtlasi motiveeriv, kuna seda andis ITK endine vilistlane, kes algul ITK-sse astudes ka ei teadnud suurt eriti IT-st ning on nüüdseks edukas programmeerija. Ta lähenes huvitavalt ka programmeerimise lahtiseletamisele võrreldes seda filmi stsenaariumi kirjeldamisega. Samuti sain teada, et programmeerijal ei olegi oma karjääri lõpuks mingit elutööd ette näidata, kuna tema kirjutatud koodi on paljude teiste programmeerijate poolt muudetud- sellele ma polnud varem mõelnud. Jäi meelde ka see mõttetera, et enne interneti tulekut väärtustati inimeste teadmisi rohkem, kuna tänapäeval saab igaüks „tarka“ mängida internetist info kättesaadavuse tõttu.

Viiendat loengut viis läbi Carolyn Fischer, kes andis ülevaate IT süsteemide administreerimisest. Sellelt loengult sain mõned head näpunäited , nagu näiteks, et tuleks püüda tekitada huvi mõne endale huvitava valdkonna vastu ja koguda selles valdkonnas palju teadmisi; samuti seda, et tuleks hinnata ITK-s õppimise aega ja võtta sellest maksimumi. Sain teada rohkem sellest, mida IT süsteemide administraatori eriala endast kujutab, mis pani mind mõtlema, et tegin õigesti, kui valisin arendaja eriala mitte adminni eriala, kuna adminni eriala paistab nõudvat rohkem vastutust ning lisaks peab oskama adminn ka programmeerida ja seda enam, mida aeg edasi läheb. Mulle meeldis see soovitus, et kui õppimislainele satud, siis tuleks seda ära kasutada, mida olen ka ise kogenud ja seda ka ära kasutanud. Motiveerivalt mõjus mõte, et tööle kandideerides on olulisem järjepidevus ja valmidus uusi teadmisi omandama kui see, kui palju teadmisi selleks hetkeks on.

Kuuendat loengut andis Kristjan Karmo, kes on töötanud praktiliselt kõikidel IT erialadel- arendajana, projektijuhina, sysadminnina, testijana, testijuhina ja tegevjuhina. Ta rääkis meile testimisest. Selles loengus sain teada, et testija töö on siiski raskem kui tegelikult arvatakse, kuna see eriala nõuab ikkagi kogemusi ja on midagi enamat kui lihtsalt „läbiklikkimine“, mida paljud inimesed arvavad. Lisaks paljud firmad alahindavad seda tööd ka ja ei palka testijaid, mis võib hoopis hiljem neile majanduslikus mõttes kätte maksta. See, kui arvatakse, et testija töö on pingevaba, kõlab ka naljakalt, kuna tegelikult vastutab testija vägagi, kui ta mingit viga ei avasta ning see viga läheb firmale kalliks maksma või veel hullem, kui ta varjab mingit viga, et arendajat kaitsta. Samuti oli huvitav kuulda erinevatest näidetest, kus arendajate ja testijate vigade tõttu on mõned projektid täiesti „vett vedama“ läinud, kuna koodis on näiteks üks kriips ära jäetud või ei ole suudetud mingit väikest viga märgata, mis on maksma läinud sadu miljoneid või isegi sadu miljardeid dollareid- see pani mind mõtlema selle üle, kui vastutusrikas töö võib ikkagi arendajal on, kelleks ma tulevikus saada tahan.

Seitsmendat loengut andis Andres Semper, kes rääkis meile IT tööturust. See oli isiklikult mu kõige lemmikum loeng selles aines, kuna ta esines väga enesekindlalt, oskas ennast kuulama panna ja oli samal ajal väga humoorikas. Sellest loengust oli väga palju asju, mida peaks tuleviku otstarbeks meelde jätma. Esiteks jäi meelde see,et ei tasuks liiga spetsiifilist valdkonda õppida, vaid peab olema mingil määral pädev võimalikult paljudes valdkondades, sest muidu on oht, et võib tekkida raskusi töö leidmisel Eestis ning seetõttu peab hoopis välismaal leiba teenima. Lisaks soovitati oma aega tööl otstarbekalt kasutada ja mitte seda raisata mingite ülikitsate rutiinsete tegevuste peale või lihtsalt nö „molutamisele“, vaid püüda teha midagi kasulikku ning hankida uusi kogemusi. Eriti hea koht selleks oleks startup firmad, kus peaks iga IT inimene oma töökarjääri jooksul vähemalt korra töötama. Nalja pakkus minu jaoks see, et suurtes firmades saavad töötajad rohkem logeleda, tihti juhivad suuri ettevõtteid ebakompetentsed inimesed ning riigiettevõtetes edutatakse juhtideks mitte spetsialiste, vaid hoopis selliseid, keda omanikud soosivad. Ma ise kujutasin ette, et pigem väikefirmades võib olla probleeme ebakompetentsete juhtidega, kuna uskusin, et suurfirmad üritavad ikkagi kõige paremaid töötajaid juhtideks edutada. Veel sain hea nõuande selle kohta, kuidas tuleks enda leiutatud toodet firmadele müüa- tuleks küsida võimalikult suurt hinda ja mitte karta, kui ostjad sellise jutu peale mind minema saadaksid, kuna suure tõenäosusega leidub ikkagi selliseid ettevõtjaid, kelle jaoks hind ei ole probleem, kui see neile piisavalt kasu toob. Ise ma ei julgeks esialgu seda nõuannet järgida, kuid kui ma tean oma toote head kvaliteeti, siis ma ei müüks seda mitte mingil juhul odavalt maha.