User:Darro

From ICO wiki
Revision as of 22:03, 6 November 2011 by Darro (talk | contribs) (→‎Vastus)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Dagmar Arro
Esitamise kuupäev: 06. november 2011

Essee

Töötan firmas, kus kontori tööarvutiteks on Apple poolt toodetud Mac’id. Kasutusel on nii lauaarvuteid kui ka sülearvuteid. Kontorisse telliti mac’id ~3 aastat tagasi. Selles ajast peale on op. süsteemid olnud kasutusel Mac os x Leopardist kuni Mac os x Lion’ni. Kuna firma uuenenud IT osakond soovib näha, et kõigi arvutitel on ühtne tarkvara ja kehtib kindel turvapoliitika, siis on tekkinud seis, kus peab tegema valiku kahe erineva op.süsteemi vahel. Siis aga selgus, et uus Mac os x Lion ei pruugig olla tööks vajalik vaid võib hoopis osutuda kahjulikuks. Minu ülesandeks on tuua välja Mac os x Snow Leopard ja Mac os Lion võrldus, millel läbi saab teha ka lõpliku otsuse. Kõigepealt, et üldse erinevusi leida tuleb endale uus op.süsteem arvutile peale installida. Vaevarikas ja pikk protsess, pärast mille lõplikku installimist saabus alguses paanika, et kus on kõik mu asjad. Muudatused Fineris, Mail.app’is, süsteemiseadetes jne. Kõik oli uus ja tundmatu. Kui 20 juulil tuli Mac App Store’i müügile uus Max os x Lion, siis oli oodata juba suurt populaarsust tootele. Apple tõi enda tootetutvustuses välja pea 250 uuendust sealhulgas Airdrop app’i, Launchpad’i ja Multi–touch gesture võimalusega. Apple teatas, et esimese päevaga müüdi toodet pea 1 milljon tükki. Kuigi seda ostetakse palju, siis kas need uuendused on ikka vajalikud? Mac os x Lioni “multi-touch gestures” on tõesti töö tegemiseks väga hea. Nimelt uuendus, millega saab kasutaja liikuda web’i lehtede ja ekraanide vahel vaid trackpad’il või hiirel näpuga viibates. Enam ei ole vaja selleks nuppe vajutada. Kuigi miinuseks on see, et kerimisriba haihtub koheselt kui seda ei kasutata ning selle saamiseks peab trackpad’il või hiirel liikuma. See fucktsioon on hea siis kui on olemas kas trackpad või siis “Magic mouse”, mis võimadavad kasutajal ainult näpu puudutusega liikuda soovitud suunas. Apple on toonud ipod’ist, i’phone’ist ja i’pad’ist üle Launchpad’i, millega kuvatakse korraga kõik programmid ilma, et peaks minema Finderisse ja seejärel Applicationitesse. Launchpad’is on võimalik liikuda programmide vahel sama lihtsalt nagu nt ipad’is ning programme on võimalik grupeerida kaustadesse. Kui eelmistes op.süsteemides pidi otsima kuskilt Finderi rägastikust programme, siis nüüd kõigest ainult näpuviipega kuvatakse kõik programmid ekraanil. Tänu uuele võimalusele on võimalus kiiresti programme otsida ja nende vahel liikuda, sest nad on ekraanil kuvatud ikoonidena ja vastavalt sellele, kas see on Mac’ga kaasas olev programm või allalaetud programm. Samas eelmine op.süsteem Snow Leopard ilma Launchpad'ita oli ka tööks kasutatav. Lion on kindlasti arenenud edasi täisekraani vaadetes. Näiteks Safari ja termainali saab kõigest ühe nupuvajutusega kuvada üle terve ekraani. Kaovad ära kõik segavad teised aknad ja ikoonid ning on võimalik keskenduda ainult vajalikule. Samas ei ole see absoluutselt tööks vajalik. Finderisse on lisatud fuktsioon “All my files”, mis annab kasutajal otsida ülesse failid vastavalt otsingu kriteeriumitele. Tulemus kuvatakse ajagraafikuna. See on hea siis kui failinimi ei ole täpselt käepärast, kuid Mac’il on kasutusel juba eelnevatest versioonidest Spotlight, mis otsib nime järgi kõik failid ülesse. Väga hea uuendus, sest neid hajameelseid töötajaid leidub ikka, kes ei tea, kuhu nad enda failid pannud on ning sealt on just väga hea neid otsida. Lioni üks parimaid uuendusi on automaatne dokumentide salvestamine. Juhul kui arvuti peaks kokkujooksma ja dokumendi loomine on alles käsil, siis ei kao tehtud töö kusagile vaid ta on juba olemas. Lisaks on TimeMachine programm, mis lubaba kasutajal käija üle kõik salvestatud versioonid ja laseb neid taastada. TimeMachine ei ole uus programm vaid täiendatud versioon. Ka see uuendus on kõigi hajameelsete jaoks suur päästerõngas, et mitte kaotada tehtud tööd. Veel üks uuendus, mis on kohati kahe otsaga asi on automaatne teksti parandus. Nimelt arvuti parandab kirjavead automaatselt tekstides. See on aga hea siis, kui see keel, milles kirjutatakse kuulub nende 22 keele hulka, mida Apple toetab. Paraku eesti keel ei kuulu nende keelte hulka ning seega on valitud keeleks inglise keel arvutil. Kui aga kirjutada eesti keeles, siis arvuti üritab parandada sõnu inglise keelde. Hiljem tuleb aga kirjutatud teksti hoolikalt kontrollida, mille peale kulutab aega. Testimise käigus oli see formaalsete emailide kirjutamise juures väga töötu, sest kunagi ei või teada, kus arvuti teeb tekstis parandusi. Jällegi see võib osutuda kahjulikus nende jaoks, kes ei pane neid muudatusi tähele. Arvestades kõigi uuendusi ja edasiminekuid uues op.süsteemis , siis täna upgrade’ides ei tööta IT kaardi tarkvara, sest seda ei ole veel loodud Lionile. Paraku töötegemiseks on see aga vajalik ja seega peab ootama kuni luuakse vastav tarkvara. Kuna Apple jättis välja Lionist Adobe Flash Player’I, siis kõikvõimalike videote vaatamine läbi webi browser põhjustab arvuti täielikku kokkujooksmist. Kui arvuti ei jookse parajasti kokku siis on ta väga aeglane., Lion kuvab webilehti kiiresti, kuid programme kuvab tunduvalt aeglasemalt. Kuna Lion nõuab palju arvuti jõudlusest, siis minimum nõuetega arvutid on aeglasemad ja vajavad võimalusel mälu suurendamist. Arvestades seda, et videoid tuleb tihti vaadata tööasjus, siis saaks see olema raske kasutajatele. Kõigi nende uuenduste juures ei ole erilist vahet, kas tavakasutaja kasutab Mac os x Snow Leopardit võit Mac os x Lionit. Pigem tuleks oodata niikaua kui Apple teeb Lionile uuendusi, mis lahendaks vead. Hetkel toimiv Snow Leopard võiks olla kõigil firma töötajatel kasutuses, sest ilmselgelt vajab Lion harjumis, aega ja kannatust mida töötajatel ei ole.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Hetkel on 13 € 
Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:


  • korduseksami, -arvestuse puhul,

  • üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles;
  • õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis
  • toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

  • ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

  • aine korduv deklareerimine on tasuline, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppival üliõpilasel, kes on p. 1.2.3. alusel teatanud aine esmakordse deklareerimise tühistamisest.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):

  • tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
  • tehtud tööde näidised;
  • kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

  • kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
  • kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
  • on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
  • on kajastatud kogemusest õpitut;
  • taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
  • analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.