User:Dkrajuhh

Autor: Deniss Krajuhhin

Esitamise kuupäev: 23.oktoober 2012

Essee uudisele "Suure andmete kogusega hakkama saamiseks Facebook võtab kasutusele „külma talletuse“".

Maailmas iga päev toodetakse tohutul hulgal andmeid ja suurem osa nendest andmetest kuulub salvestamisele.

Vastavalt USA turuuuringute ettevõte IDC ja EMC poolt sponsoreeritud uuringule 2010 aastal maailmas toodeti umbes 1,2 zettabaiti andmeid (IDC, 2012), mis on 10 astmes 21, e. umbes 120000000000000000000 baiti andmeid. Zettabaiti lävet maailm ületas esimest korda. Toodetud andmete all siin on mõeldud andmeid mis vajasid töötlemist, talletamist või arhiveerimist. Vastavalt sellele uuringule juba 2011 aastal maailm pidi tootma ligi 1,8 zettabaiti andmeid, mis ligi 10 korda ületab eelneva 5 aasta toodetud andmete kogust (Ibid).

Kust kõik need andmed on nii järsku ja nii suurel hulgal tekkisid?

Sellises tohutult suures andmete tootmises saab süüdistada ainult tehnoloogiat, mis areneb kohati isegi liiga kiiresti, ja inimesi endi, kes tänu uutele tehnoloogilistele võimalustele kõiki neid andmeid toodavad. Ainult mõelge kui palju e-kirju, süsteemide logisid, luure- ja teadusuuringute andmeid, pilte, videoid jms iga päev ja iga minut tekib. Seda on palju. Seda on väga palju. Ja mis saab sellest edasi? Seda kõike kuskile salvestatakse – teenuste omanikud oma ülisuurte andmekeskuste kettamassiividest koosnevatesse andmetalletussüsteemidesse, teenuste kasutajad e inimesed kasutavad teisi võrreldamata väiksemaid andmetalletuslahendusi ja seda aspekti meie siin ei hakka vaatlema. Andmetalletamist toetava infrastruktuuri üleval pidamine on aga väga kallis. Arvatakse et ainult andmekeskuste elektrikuludele neid pidavad ettevõtted ja asutused kulutavad kuni 30% oma kõikidest halduskuludest. Sellist elektrikulu põhjustavad nii andmekeskustes töötavad võimsad seadmed (andmetalletussüsteemid, serverid, marsruuterid, võrgulülitid jne.) kui ka ventilatsiooni- ja kliimasüsteemid, mis peavad seda kõike jahutama. Nii et pole üldse üllatuseks, et maailmas tegeletakse väga aktiivselt alternatiivsete lahenduste leiutamise ja juurutamisega, et need samad elektrienergia kulud viia võimalikult madalale. On isegi tekkinud selline mõiste nagu Roheline Andmekeskus.

Energiasäästlikumate lahenduste suunas eriti aktiivselt töötavad maailma suurimad andmete talletajad: Google – oma ultratehnoloogilise andmekeskusega (Google, 2012), Amazon oma Glacier nimelise andmete arhiveerimise lahendusega (Amazon Web Services, 2012), Hewlett-Packard oma rohelise, taastuvenergial toimivaga andmekeskusega (Ted Samson, 2012) ja Facebook oma „külma andmetalletuse“ lahendusega (Loek Essers, 2012).

Ma peatun ainult viimasel kõige värskemal asjal – Facebook-i „külmal andmetalletusel“, millele lähevad üle selle andmekeskused.

17.oktoobril 2012 maailma erinevad IT uudiste portaalid, s.h. InfoWorld (Ibid), avaldasid et Facebook kavatseb avada „külma andmete talletustehnoloogiat“ kasutatavat andmekeskust. Huvitaval kombel ei avaldata seda, mis tehnoloogia see täpselt on, viidates ainult sellele, et käesolev lahendus aitab Facebook-il kõvasti kokku hoida elektrienergia kulude pealt, sest kasutusele võetav tehnoloogia on palju energiasäästlikum. Täpselt samamoodi käitus ka Amazon, kui selle aasta augustis ilma nägid uudised selle uue Glacier nimelise andmetalletusteenuse sisse ostmise kohta (Rich Miller, 2012). On arvamusi, et tegemist võib isegi olla laserplaatide kirjutamisega. Aga mida siis Facebook võib kasutusele võta? Facebook ei saa endale lubada seda et kui järsku kellelgi on vaja käte saada aastate tagust mingi sündmuse fotot et see inimene peaks ootama sekundeid ja võib olla minuteid kuni seda pilti sisalduvad andmed on mingist lindikogust leitud, lahti pakitud ja siis kasutajale kuvatud, rääkimata 3-5 tunnist ooteajast Glacier lahenduse puhul. Lindikogude andmekeskustes info arhiveerimiseks kasutamine on väga levinud, kuid sellelt andmete lugemise kiirust ei saa võrrelda kettamassiivilt info lugemise kiirusega, kuigi linti peetakse ketadest palju töökindlamaks. Aga mida siis on Facebook otsustanud kasutusele võta?

Ma arvan, et tegemist võib olla pooljuhtmäluga, mida arvutites kasutatakse välkmäluna, kuid hiljuti on see hakanud levima ka massandmetalletustehnoloogiatesse, kus seda kasutatakse Flash 1st nime all (Denis Viltort, 2010). Pooljuhtmälu suures koguses kasutamine võimaldab andmetalletussüsteemidel n.ö värskeid andmeid väga kiiresti väljastada, kordades kiiremani kui kõvaketa pealt. Selle sellisel viisil kasutusele võtmine oli varem mõeldamatu, kuid tänu selle et pooljuhtmälu hind on maailmaturul viimaste aastate jooksul väga kõvasti kukkunud, selle laialdasem kasutamine hakkas olema majanduslikult otstarbekas. Väga võimalik, et Facebook on otsustanud minna samad teed pidi. Jah, tõsi küll, infrastruktuuri seisukohalt see nõuaks palju ruumi, mis on ka mainitud artiklis, kuid see vajaks palju vähem energiat. Võrreldes kõvaketaste kogumiga, oma tööks pooljuhtmälu vajab väga vähe elektrienergiat. Lisaks, selle kasutamine praktiliselt nulliks ära võimsate kliimaseadmete kasutamise vajaduse. Nii et täitsa võimalik, et Facebook on valinud sellise või sellega väga tihedalt seotud lahenduse. Aga eks see ühel päeval teatavaks saab. Küsimus on ainult millal? Näiteks Amazon-i Glacier kohta pole ikka veel võimalik Internetist leida infot selle tehnoloogilise lahenduse kohta (seda mitte eriti põhjalikult otsides).

Lisaks sellele et Facebook on väga tugevalt mõjutanud tänapäeva inimestevahelist suhtlust, ta on samuti üks innovatiivsemaid ettevõtteid maailmas, mis üritab ajaga kaasas käia, olles oma valdkonna uudsete tehnoloogiate juurutamises maailma tippude seas. Olles esimeste seas Facebook aina kindlustab oma liidri positsiooni suhtlusvõrgustike turul, mis omakorda tõstab ettevõte rahalise väärtuse. Mis iganes „külma andmetalletuse“ tehnoloogiline lahendus ka poleks, teatud aja möödudes samaväärseid lahendusi hakatakse maailmas kasutama laialdaselt ja see ainult suurendab meeletult kiire infotehnoloogia arenemise tempot, mis omakorda väga kõvasti mõjutab seda kuidas inimene elab. Kiiremad ja võimsamad andmetalletuse lahendused suurendavad veelgi pilvandmetöötlusele üle mineku põhjenduste nimekirja. See on ainult aastate küsimus, millal suurem osa maailma ettevõtetest kolib kõik oma IT teenused „Pilve“. Oma serveriruumid ja andmekeskused jäävad ainult sinna, kus kas julgeoleku kaalutlustel või seadustega dikteeritud põhjustel seda vaja on, neil kes pilve teenuseid pakkuvad ja sellistele gigantidele nagu Google, Facebook, Amazon, Yahoo jne. Selle tagajärjel täiesti muutuvad selle valdkonnaga tegelevate või sellega tihedalt seotud tootjate sihtgrupid, mis omakorda tähendab et ettevõtted peavad ennast väga suurel määral ümberhäälestaama. Nendest paljud ilmselt üldse ära kaovad, jäädes konkurentidele alla. Samuti täiesti muutuvad kaasaegse IT tööturu vajadused ja paljud need kes ei suuda ennast vastavalt täiendada võivad ühel toredal päeval avastada, et neil enam polegi seda hästi tasustatavat tööd, mis neil on täna. Tööturu vajadused hakkavad omakorda ka ümberkujundama selle valdkonna haridust ja täiendõpet. Kas 2-3 aasta pärast veel praegu tasemel olev näiteks IT Kolledži haridus on jätkuvalt piisavalt hea?

Kasutatud kirjandus 1. Amazon Web Services (19.10.2012). [1] 2. Google (20.10.2012). [2] 3. IDC (19.10.2012) The 2011 Digital Universe Study: Extracting Value from Chaos. [3] 4. Loek Essers, IDG News Service (17.10.2012). Facebook to use 'cold storage' to deal with vast amounts of data. [4] 5. Rich Miller, Data Center Knowledge (18.10.2012). Glacier: Cold Cloud Storage From Amazon. [5] 6. Ted Samson, InfoWorld (30.05.2012). [6] 7. Denis Viltort, EMC (19.11.2010). [7]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksamil läbi kukkumisel on võimalik sooritada korduseksamit , kuid mitte hiljem kui kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami sooritamiseks tuleb kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga, kuid on samuti nõutav sellele registreerumine õppeosakonnas. Korduseksami tähtaega määrab ainet õpetav õppejõud, mille ta peab kooskõlastama õppeosakonna soovitusliku ajakavaga. Korduseksami sooritamine riigieelarvelisel (RE) kohal on tasuta. Riigieelarvevälisel (REV) kohal õppivale see on aga tasuline. Tasu suurust kehtestatakse rektori käskkirjaga. Infot 2012/2013 õppeaastale kehtestatud korduseksami tasu suuruse kohta leida ei õnnestunud.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Et õppekava vahetada üliõpilane või ekstern peavad hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitama IT Kolledži osakonda rektori nimele kirjaliku avalduse. Avaldusele tuleb lisada nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.