User:Dmelamed

From ICO wiki
Revision as of 18:14, 19 October 2014 by Dmelamed (talk | contribs) (→‎Essee)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Denis Melamed
Rühm: 12
Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2014

Essee

Esimeses ja teises loengus õppejõud tutvustas meid ainega ja räägis sellest, et on vaja kirjutada essee. Ja see on väga muugav, et kõik failed ja näited on Internetis. Ja see on väga huvitav kogemus, et teha essee Wiki leheküljel. Õppejõud rääkis meile viitamisest, et kui me tõlgime või kasutame materjali, siis me peame tegema viidet. Ma arvan, et see on kõige huvitavam essee esimesel semestril. Ka õppejõud ütles, et me peame õppima materjali, et kui meil on olemas materjaal, siis see ei tähenda seda, et me samme 100% punkti KT või eksami eest, kui me ei õpi seda materjali. Õpejõud räägis sellest, et kui minu arvates on loeng igav, siis ma saan mõlda, et seda loengut ei ole vaja minu elus, aga see ei ole nii. Näiteks me õppime matemaatikat, et matemaatika õppetab meid loogiliselt mõtlema ja lahendusi kiitesti leida. Aga kuidas siis teha asja huuvitavaks ? Mida rohkem me saame aru, seda rohkem me oleme huuvitatud sellest asjast ning see tekitab motivatsiioni, et õpida veel palju asju juurde. Ka praaktika on väga oluline fakt (see võib olla mänguline praaktika, uued ideed ja nii edasi). Veel oli üks väga oluline nõustamine, kui loeng on väga raske, siis paneme arvuti kinni ja kuulame korralikult loengut. Veel üks väga oluline asi IT Kolledzis on tagasiside. Semestri lõpus me anname tagasisidet aintele ja õppejõududele. Tagasiside aitab teistele tudengitele ja õppejõud muudab midagi endas ja kõigil meil saab lihtsam õppima, kui aine on väga raske.

Kolmandas loengus meie õppejõud räägis robootikast. Õpejõud räägis meile, et on olemas robootikaklubi, kus me võime saada väga hea praaktika, kus me võime käia seminaari ja kus me võime proovida väga huvitavaid asju. Mis on robootikaklubi eesmärk? See on väga lihtne. Eesmärk on selles, et saada teada midagi uut, teha huvitavaid projekti ja saada motivatsiooni ja praktika. Maailmas, kui ka IT Kolledzis, on väga palju huvitavaid projekti. Ja iga tudeng võib ka proovida osaleda. Et miks mitte? Robootikaklubis on väga palju erinevaid inimesi ja me ei pea kartma osalema projektis või klubis. Ma arvan, et sa tunned huvi roobotikas, siis sa kindlasti pead osalema robootikaklubis.

Neljandas loengus meil oli külaline, kelle nimi oli Janika Liiv. Ta räägis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Ta töötab programmeerijana. Ta töötas mitmes kompaanias. Ta ütles, et programmeerimine on loovkirjutamine ja ma ka arvan, et see on nii. Ka Janika Liiv rääkis, et talle meeldib programmeerida Ruby'ga. Ruby on avalik programm ja me võime ka proovida Ruby, kui tahame. Edasi olid mängud ja tublimad said t-särgid. Ja siis ta räägis stereotüüpidest, et mõned inimesed arvavad, et naised ei või olla programmeerijna, aga see ei ole nii. On olemas väga palju naisi, kes oskavad programmeerida paremini, kui mehed. Loeng oli väga huvitav.

Viiendas loengus tuli üks naine, kelle nimi oli Carolyn Fischer. Ta töötab Skype's süsteemi admenistratorina ja ta õppis IT Kolledzis. Kuna ta õppis IT Kolledzis ja samuti käis tööl. Ta oli degusteerija, töötas Harju Elekter firmas ja töötas Piirivalveametis. Siis Carolyn räägis Skype'st. See oli huvitav, et me saime teada, et kui palju serverit seal on, kui palju kasutajad Skype's ja mis tehnoloogiat nad kasutavad. Siis Carolyn andis meile nõuandeid ja siis ta vastas meie küsimustele. Mul ei meeldinud, see loeng, sest ma tahan olla arendaja, mitte administraator, kuid ka seal oli väga kasulik info ka.

Kuuendas loengus meil oli külaline, kelle nimi oli Kristjan Karmo. Ta räägis oma loengus testimisest, et inimesed arvavad, et testimine on igav klikkimine. Aga see ei ole nii. Mis on oluline testimisel? Kõigepealt testimisel on oluline: 1) Süsteemne lähenemine 2) Loovus ja 3) Kogemused. Oli väga huvitav teada saada, et vead programmis maksavad väga palju raha. Slaidil olid väga huvitavaid näited, et kui palju maksab vigu teha. See järel Kristjan räägis, mis on testimine üldse. Ja ma sain aru, et testimine on kõikjal. Näiteks õpetaja testib oma tudengeid ja Microsoft'is inimesed testivad uusi programme. Testimine on üks osa meie elust. Siis Kristjan vastas meie küsimustele ja siis loeng lõppes. See oli väga huvitav loeng, sellepärast et külaline oli väga huvitav inimene ja ma sain teada väga palju uut testimisest.

Seitsemdas loengus tuli üks ettevõtja kelle nimi oli Andres Septer. Ta töötab ise enda peale, aga tal on olemas oma partnerid. Ta räägis meile väiksest ja suurest firmast, et kus on mugavam töötada ja mis situatsioonid võivad olla tööl. Kõige kallis asi meie elus on aeg. Ja ma olen nõus Andresiga. Kui sa ei tee mitte midagi tööl ja raisad oma aega siis elu on niisugune kui tööl. Siis Andres andis paar nõustamist. Kui ma tahan asutada tööle, vaid tööandja ütles "ei", siis ma ei pea muretsema. See tähendab seda, et see ei ole kõige parem või soobivam töökoht. Ka ma ei pea närviliseks olla, kui ma vestlen koos minu tööandjaga, sellepärast ma võin kaotada töökohti või saada vähem palka. Ma pean olema avalik inimene. Seda meeldib tööandja. Mulle ei meeldinud seda loeng, sellepärast seal ei ole slaidid. Aga Andres Septer andis meile väga huvitavaid soovitusi ja nõustamised.

Loeng 16.10.14

Suhtumine oppetoosse ja veebirakenduste turvalisus.

Nimi: Elar Lang

Veevirakenduste turvalisus - paroolid. он говорит как защитить себя в себя.

Работал 2002-2011 veebirakenduste arendaja - LAMP kooslus 2012 - …. - Clarified Security OU - Autor ja lektor - Koolitust andnud ule 1000h

Veevirakenduste turvalisus testija “Penetration tester”

Tallinna Polutehnikum 1997-2001 -Personaalarvutid ja arvutivorgud

Eesto Infotehnoloogia kolledz -Infosus administreerimine

Miks ei oppinud 2001 - 2007 -ajateenistus - TPT ei panned just optimist armastama - Isehakanud/oppinud progeja - Poole vinnaga vark ei meeldi

Ta ei tunne temineid, ei tea lihtsalt ja elementaarseid asju parast Polutehnikum.

Miks tuli ulikooli ? Kaugope vaga soobib sest sa void tootada ka. Ta tahaks proovida. Miks admenistreerimine ? Sest ei ole Arendus kaugope.

Aitah ! Kristiina Hakk.

Kaugoppe 4 aastane nominaal 3 aastaga. - Loputoo - “Runded PHP rakenduskihile - toimemehhanismid ja kaitse nende eest” - Tosine pingutus - Alles nuud saan aru, kui hea see too on

Kool == Too Vota kooli kui tool kaimist Oppeained on projektid

Kriitikud ja soovitajad

- Vaike Eesti

Suhtumise paralleelid - Kvaliteet — “Kuidagi kaib kah” vs “olen panustanud”

- Grupitoo — Panustaja?Viilija? — Lubaduste pidamine — Meeskonna tooks sobivus

Aja planeerimine: - Kas asjad on oigeks ajaks valmis ? - Viimase minuti paanika ?

Loengu aja sisustmine - Oppetoo? - Facebook ja etc. - Chat

Milleks mulle matemaatika ? - Kui IT pole fuusika ja matemaatika siis mis ta on ? - Vota seda kui motlemisopetust — Asjade vahel seoste ledmine — Mis ja miks mojutab “tese objekti parameetreid”

Tagasiside ja kriitika - Kool vajab tagasisidet Tagasisided ja kriitika peab olema - Informatiivne - Negatiivse tagasiside puhul voimalikult emotsioonitu

Programmeerimine: - Programmeerimisest aru saamist on vaja igas rollis - Arendaja - Administraator - Testimine (Test-driven-deelopment, Automaattestid, UnitTestid, Turvatestid)

Ты должен задавать вопросы, даже самые дуратские. Многие боятся спросить что-то, а если ты спросишь, то другие тоже поймут, так что это услуга не только себе, но и другим.

Vaenlased oppetoos - -Telefon! -Arvuti (kui istun FB ja vaatan uudised)

Veebirakenduste turvalisus

Mis on turvalisus ? -Vaga paljuski suhtumise kusimus - “Kasutajad on nii lollid”

Paroolid:

Iga susteemi taha on inimene. See on hasté idee et teha 1 site = 1 parool Mitte salvestada parool susteemis. Susteemi omanik voi arendaja saab tuvastada Sinu parooli.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Vastus

Küsimus 1

Vastus