User:Ehiius: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
(Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Egert Hiius<br> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013 ==Essee== Umbes poolteist kuud oleme IT Kolledžis kuulanud loenguid, kus oma …")
 
(Blanked the page)
 
Line 1: Line 1:
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Egert Hiius<br>
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013


==Essee==
Umbes poolteist kuud oleme IT Kolledžis kuulanud loenguid, kus oma eriala spetsialistid on rääkinud IT valdkonda puudutavatel teemadel. Kokku on olnud kaheksa loengut ja igaüht neist viis läbi erinev inimene või inimesed.<br>
Esimene loeng toimus 28. augustil ja teemaks oli "Õppekorraldus ja sisekord". Esmalt rääkis õppeosakonna juhataja Inga Vau haridusest üldiselt. Tutvustati erinevaid haridusastmeid ja kõrghariduse kolme peamist astet – bakalaureusõpe (rakenduslik kõrgharidus), magistriõpe ja doktoriõpe. Seejärel tutvustas ta erinevaid seadusi, mis puudutavad kõrgharidust. Administreerimise õppekava juht Indrek Rokk tutvustas meile kooli tehnilisi võimalusi ja klubisid. Seejärel räägiti meile akadeemilisest kalendrist, ÕISist, õppekoormussüsteemist ja õppemaksust. Lisaks tutvustati stipendiume ja palju muud huvitavat. Paljusid asju ma teadsin juba enne loengut, aga sain ka uusi teadmisi – näiteks 27 EAP nõue igal semestril ja osaline kulude hüvitamine.<br>
Teise loengu teemaks oli "Õppimine ja motivatsioon", mida pidas Margus Ernits, kes on ka ise IT Kolledži lõpetanud. Ta rääkis õppetööst, tudengite eetikakoodeksist, viitamisest, motivatsioonist ja robootikast. Ta nentis, et tudengid peavad loenguid igavateks ja ei oska aineid omavahel siduda ja kui nad pole aine vajalikkuses veendunud, siis pingutavad nad minimaalselt, aga lisas, et hea õppejõud saab aine huvitavaks teha. Seejärel räägiti akadeemilisest petturlusest. Lisaks tuletas ta meelde, et ülikoolis peab kirjatöödes korrektselt viitama ja soovitas seda juba erialatutvustuse essees ja vastustes teha. Motivatsioonist rääkides rõhutas Ernits, et kui õpilane kaotab motivatsiooni, kaotab selle ka õppejõud ja tekib surnud ring, millest on raske välja saada. Lõpetuseks võrdles ta administreerijaid ja arendajaid ja tõi välja ka selle, et administraatorid peavad oskama programmeerida ja peaksid õppima skriptimiskeeli.<br>
Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Alustuseks küsis ta kuulajatelt leiutisi ajaloost, mis seostuvad neile innovatsiooniga. Seejärel rääkis ta mõiste ajaloost ja hiljem innovatsiooni strateegiast, mis koosneb neljast komponendist: otsimine (search), valimine (select), evitamine (implement) ja kinni püüdmine (capture). Lõpetuseks näitas ta slaidi nutitelefonide patendisõdadest ja nentis, et need ei loo lisandväärtust ja pidurdavad uute toodete ja teenuste turuletulekut. Loeng jäi minu jaoks liiga turunduspõhiseks, mis ei ole eriti minu huviala.<br>
Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberturvalisusest. Randel on töötanud Andmekaitse Inspektsioonis, Eesti politseis, Tele 2-s ja CERT-EE-s. Ta tõi välja, et mida suurem on firma, seda rohkem on neil väärtuslikke andmeid, mida kurjategijad tahaksid varastada ja nii palju kui leiutatakse uusi tehnoloogiaid tuleb ka uusi ründeid. Kahjuks räägiti üsna vähe tavakasutaja turvalisusest ja keskenduti rohkem suurkorporatsioonidele. Oleks tahtnud kuulda ka soovitusi, millist operatsioonisüsteemi eelistada ja milliseid turvaprogramme kasutada. Siiski kummutas Randel müüdid OS X-i ja Linuxi turvalisusest.<br>
Viiendas loengus rääkis värskelt IT Kolledži lõpetanud Andres Käver oma elufilosoofiast ja IT Kolledžis õppimisest. Ta rääkis, et arendajad peaksid edukalt läbima matemaatilise analüüsi ja statistika kursused, sest muidu ei saa nad arendusega hakkama. Ta lõpetas kaugõppe kahe aastaga, sest ta on aastaid töötanud väikeettevõtjana IT vallas. Õppimise koha pealt soovitas Käver vältida tööde alustamist viimasel minutil ja teha asjad õigeks ajaks ära. Ta jagas oma kogemusi ettevõtjana ja võrdles seda töölise omaga. Ta pidas töölise elu palju lihtsamaks, sest nood töötavad kellast kellani ja ei pea ettevõtte ega enda tuleviku pärast muretsema. Lõpetuseks rääkis ta palkade ja maksude optimeerimisest.<br>
Kuuendas ja kõige lühemas loengus esinesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes tegelevad Skype's NOC monitoorimisega. Nad rääkisid seire mõttest, mis seisneb ülevaate omamises võrgus toimuvast ja administreerijate töökoormuse leevendamises. Nad näitasid humoorikaid pilte, mis pilasid Nagiost – programmi, mida nad seireks kasutavad, tutvustasid oma tiimi (10 inimest Tallinnas, 10 USAs ja tagavara-meeskond Indias). Nende tööalaseks missiooniks on hoida arvutisüsteeme üleval 24/7 kasutades proaktiivset probleemide ennetamise meetodeid. Tööalasteks väljakutseteks on neil süsteemide skaleerumine, valehäirete vähendamine ja Cacti ning Nagiose jõudlus. Antud loeng oli huvitav just administreerijate jaoks, sest oli sellele erialale kõige sarnasem.<br>
Seitsmendas loengus rääkisid Nortali projektijuht Ats Albre ja Helen Piirsalu firmast ja selle tegevusaladest. Sain teada, et Nortal tegutseb 10 riigis (sealhulgas Aafrikas ja Lähis-Idas), on peamiselt spetsialiseerunud tarkvaraarendusele ja Nortalis töötati välja rahvaloenduse tarkvara. Loengu vältel rõhutas Albre, et oleme IT-d õppima asudes teinud õige valiku. Suurem osa loengust keskendus Nortali Suveülikoolile, mis on programm, kus noored saavad suvel praktikale tulla ja IT-alaseid oskusi omandada. Suurem osa neist jäävadki Nortali tööle ja jäävad kogemusega väga rahule. Meelde jäid ka huvitavad slaidid, mis erinesid tavapärastest.<br>
Kaheksandas ja viimases loengus rääkis Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma oma elust, tööst ja maailmavaatest. Ta on õppinud matemaatikat ja füüsikat, kuid ei ole neil aladel töötanud. Ta pani meid mõtlema selle üle, kes me oleme, kellena end tulevikus näeme ja mis meid vaimustab ja edasi aitab. Ta tõi välja ka meeste ja naiste erinevused tööintervjuul ja rääkis palgalõhest. Oma esitluses kasutas Lindma pilte koos motiveerivate lausetega (mida oli veidi liiga palju). Lõpetuseks rääkis ta usaldusest ja selle ülesehitamisest. Loeng jäi minu arust IT valdkonnast kaugeks, aga oli teistest erinev.<br>
Paljudes loengutes rõhutati õppimise tähtsust. Soovitati kodused tööd õigel ajal ära teha ja püsida koolis selle asemel, et kohe tööle minna. Siiski olid loengud väga erinevatel teemadel ja seega on sarnasusi raske välja tuua. Mõnel loengul oli põhirõhk otseselt meie koolil, teistel pigem tööalane, osadel olid põnevad esitlused, teised keskendusid jutule ja slaide oli väheselt. Üldjoontes olid loengud huvitavad ja silmaringi avardavad.
==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
====Vastus====
Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4 väidab: "Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö  ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga." [1]<br>
Järelarvestusele registreerumine käib läbi ÕISi. [2][3]<br>
Kordusarvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised ja maksavad 20 eurot. [4] [12]
===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
====Vastus====
1) Kinnita semestri individuaalne õpingukava. [5][6]<br>
2) Kinnita akadeemiline liikumine. [5] [7]<br>
3) Registreeru kordusarvestuseks (kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani). [8]<br>
4) Taotle akadeemilisele puhkusele minemist muudel põhjustel. [9]
Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.11 väidab: "Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne." [10]
===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
====Vastus====
X = 20<br>
Y = 22<br>
Pärast esimest semestrit: 27 - 20 = 7 EAP * 50 EUR<br>
Pärast teist semestrit: 27 - 22 = 5 EAP * 50 EUR<br>
Kokku: 12 * 50 = 600 EUR [11]
==Viited==
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [5.4.4]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [5.2.8]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [5.2.8.1]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [5.2.7]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [1.2.11]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [3.1.1]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [7.1]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [5.4.4]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [6.1.3.4]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] [5.3.11]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br>
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]
[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Latest revision as of 11:54, 22 April 2014