User:Ekukka

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Estel Kukka Rühm: 11

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Kui esimest korda lugesin sellest ainest, ei oodanud ma küll midagi sellist nagu see oli. Arvasin, et räägitakse üldistest aspektidest seoses kooliga ning tutvustatakse valitud eriala. Kuid see, mida omandasin nende kaheksa loenguga, oli väga hariv ning need avardasid mu teadmisi mitte ainult eesootavast vaid avardasid ka mu üldist silmaringi. Kuid mida ma siis teada sain?

Esimeses loengus tutvustati üldist õppekorraldust ja kooli sisekorraldust, millest sain palju informatiivset infot. Sain teada täpselt, mis on rakenduslik kõrgharidus ja mis mind selle kolme õppaasta jooksul ees ootab. Enne seda loengut arvasin, et õpitulemus ei oma erilist tähtsust, kuna õppemaksu ei ole. Õnneks tehti aga väga selgeks, et õpitulemus ei ole tähtsusetu ning tulemus on pingutamist väärt. Ootasin esimesest loengust täpsemalt erialatutvustust, kuid seda teemat siiski ei käsitletud.

Järgmises loengus pidas kõnet Margus Ernits. Mulle meeldis see loeng, sest õppejõud kasutas palju toredaid pilte ning samuti oli ta jutt väga huvitav ja haarav. Ta lohutas sellega, et pole hullu kui ainest kohe aru ei saa, sest alati võib oma murega õppejõu juurde tulla. Samas esitas veenva seisukoha, mis juhtub, kui õpilane ei kavatse ise õppida ning spikerdab. Muidugi ei omanda õpilane siis sisuliselt teadmisi ja hiljem tööle asudes on tema teadmistepagas nõrk. Lisaks langeb sellise õpilase tõttu kooli maine. See andis motivatsiooni rohkem pingutada ning anda endast parim. Lektor veenis meid, et kõik ained on vajalikud ning igas aines peab sama palju pingutama, isegi kui arvame, et see pole vajalik. Sellest ju oleneb meie edukus tööturul ja enamus meist on huvitatud korralikust töökohast tulevikus. Seega loobusin esialgu mõttest minna kooli kõrvalt tööle ning otsustasin keskenduda õppimisele. Selles loengus sain ka oma eriala valikust rohkem teada ning nõuandeid, kuidas loengutes paremini keskenduda.

Kolmanda loengu innovatsionist viis läbi Linnas Viik. Mulle meeldis, et ta kaasas meid kohe alguses kaasa mõtlema ning enda ideesid välja tooma. See viis hommikuse une ära. Ta oskas väga lihtsalt ära selgitada, mis on innovatsioon, kuna tõi palju näiteid igapäevaelust. Julgen öelda, et lektor avardas mu mõttemaailma ja pani mõtlema, et ideed ei ole alati sirgjooneslised ja et mõelda võib mitmeti. Lõpu poole läks teema küll natuke üksluiseks ning mõttelõng kadus ära, kuid siiski võin öelda, et üldiselt oli loeng huvitav.

Küberpättidest rääkis meile Tarmo Randel. Ta tegi selgeks, et alati on olemas kuskil keegi, kes proovib uut tehnoloogiat kurjalt ära kasutada. Et igal heal asjal on olemas ka halb külg. Kuigi alguses jäi jutt natukene igavaks, siis teema, millega ta mind kaass mõtlema pani, oli just see, kuidas halvad inimesed saavad väga lihtsalt raha teenida teiste andmetega. Teiste lõksu on nii lihtne sattuda. Samuti õpetas, kuidas sellest eemale hoida ning enda arvutit kaitsta. Plusspunktid ka selle eest, et kasutas videomaterjali ning oskas väga hästi paljudele küsimustele põhjalikult vastata.

Viies loeng oli minu jaoks väga huvitav. Andres Käver oli väga edev lektor, kes suutis ennast palju kiita. Sellegipoolest on tema saavutused eeskuju väärivad. Mulle meeldis, et ta oli väga noortepärane ja vabalt suhtlev lektor. Ta rääkis nagu sõprade seltskonnale mitte kui õppejõud õpilasele. Suutis meid isegi naerma ajada. Olin terve loeng keskendunud, sest tema jutud olid väga põnevad. Lisaks ka tänu temale püüan anda matemaatikas enda parima, kuna matemaatika oskusel ja üldisel IT töötaja võimekusel on seosed ja seda just infotehnoloogia arenduse osas. Lisaks sain teada, kui tähtis on makroökonoomika. Loengu kohta ei saagi midagi negatiivset öelda. Tore oli kuulata sellise inimese arvamust ja soovitusi, kes ise hiljuti IT Kolledži lõpetas.

Kuues loeng polnud just kõige huvitavam. Sain küll targemaks, sest polnud varem seirest midagi kuulnud. Põhiliselt rääkisid Erki ja Jüri oma tööst, meeskonnast ning väljakutsetest. Teemat seletati natukene keeruliselt ning on kahju, et nad ei püüdnud seda meile, algajatele ning mitte veel asjatundjatele, lihtsamalt selgeks teha. Lektorid olid natukene häbelikud ning ei proovinud meid kaasa haarata endaga koos mõtlema. Hea oli aga kindlasti see, et nad kasutasid noortepäraseid pilte, mis püüdsid mu tähelepanu ning ajasid natuke muigama.

Ats Albre ja Helen Piirsalu tutvustasid meile tarkvaraarendusettevõtet Nortal. Jällegi väga rahul sellega, et kasutati pilte ning suheldi õpilastega. Mind rõõmustas see, kui lihtsalt nad lahti seletasid, mis täpsemalt tarkvaraarendus endast kujutab. Lõpuks jõudsid ka seoseni, kuidas saada superstaariks IT sektoris. Selleks peab peale õppimise ka kogemusi omama ning et praktikad on väga tähtsad ja osa peaks võtma kõigest võimalikust. Lisaks sellele tutvustaid väga huvitavat suveülikooli, kuhu kavatsen kindlasti kandideerida.

Viimase loengu lektor Merle Liisu Lindma on üks eriline inimene, väga teistsuguse jutuga, rõõmsameelne ning ma suutsin ennast temaga seostada. Kohe esimese minutiga haaras meie tähelepanu ning pani meid kaasa mõtlema. See loeng oli minu jaoks kõige huvitavam just seetõttu, kuna ta õpetas meid elu paremini planeerima. Ta pani meid mõtlema suhtumise üle ning mida me elus väärtustama peaksime. Ka teiste õpilastega oli väga tore koostööd teha. Tal oli kõige paremini koostatud Power Pointi esitlus ning tsitaatide ära kasutamine. Väga tore oli üle pika aja kuulata juttu, mis ei puuduta ainult IT valdkonda vaid elu ennast, eesmärkide olulisust ja oma soovide realiseerimise oskust.

Nende loengutega jõudsin otsusele, et ma sobin siia kooli ning ma valisin endale õige eriala. Absoluutselt igas loengus anti väga palju motivatsiooni rohkem õppimiseks. Tehti selgeks kui tähtis on tegelikult kõigest maksimaalset võtta ning saada võimalikult palju kogemusi nii praktikates kui ka ainete omandamises. Kuigi on pisiasju, mis võiks natuke teisiti olla, jäin ma siiski selle ainega väga rahule. Edaspidisteks aastateks soovitaksin ainult seda, et kutsuge rääkima inimesi, kes tõesti on väga kirglikud oma erialal ning oskavad oma teema põnevaks teha ka noortele. Ma olen väga õnnelik, et otsustasin kõikidest nendest loengutest osa võtta.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Kõigepealt peab tutvuma oma õppekavaga ja analüüsima, kas see töökogemus on sobiv arvestamiseks. Seejärel võib pöörduda enda sooviga oma kooli õppeasutuse VÕTA nõustaja poole, et täpsustada oma võimalusi taotlemisel. Kui töökogemus sobib, täidab taotleja vastavad dokumendid ning esitab need ettenähtud kujul elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. Esmakursuslane, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saab taotluse esitada, sisenedes süsteemi ID-kaardiga. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d). [3] Seejärel edastatakse taotlus VÕTA hindajale, kes vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse. Kui hindamisotsus on positiivne, siis teatitatakse sellest taotlejale ja arvestatud töökogemus fikseeritakse õppekava täitmise osana.

Selleks, et varasemat töökogemust arvestataks algava semestri sooritusena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.

VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Lahendus

X = 21 EAP

Y = 26 EAP

21 EAP + 26 EAP = 47 EAP

Mõlemal semestril peab saama vähemalt 27 EAP, et ei peaks midagi maksma.

 27 EAP + 27 EAP = 54 EAP

Kuna mina sain ainult 47 EAP, siis:

54 EAP - 47 EAP = 7 EAP

Iga puudujääv EAP = 50 € [2]

50 * 7 = 350 €

Vastus: Mulle aasta lõpuks esitatav arve oleks 350 eurot.

Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ küsimus 6