User:Enarep

From ICO wiki
Revision as of 23:14, 19 October 2016 by Enarep (talk | contribs) (Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Egert Närep Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016 ==Essee== Esimese loengu külalis...")
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Egert Närep

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Esimese loengu külalislektor jäi mulle meelde eriti seetõttu, et sain suhestuda väikeste laste, naise (kes käib samuti koolis) ja täiskohaga töö kõrvalt õppimisega. Sellise olukorra kohta läks väga hästi täppi ka tema inglisekeelne väljend "If there's reason why, every how becomes possible". Ta suutis väga hästi lahti seletada ühe IT-sektori ametikoha ja kindlasti esile tuua auditooriumis mingisuguseid otsuselangetamisi - minu jaoks näiteks et arhitektiamet pole ilmselt mulle. Aga samamoodi pole ka mitte-õllejoomine mulle.[1]

Nagu paljudest aspektidest infotehnoloogia valdkonnas polnud ma varem konkreetselt ka testimisele ja selle tegelikult väga suure rolli peale otseselt mõelnud. Arvasin, et vigade avastamine ja kõrvaldamine on iga toote arendaja enda asi ja pole niivõrd keeruline, et selleks peaks lausa eraldi ettevõtted olema, kes ainult seda teenust pakuvad. Aga nüüd, kui ma tean paremini, tundub, et see võiks olla asi, mis mind isegi üle keskmise huvitab. Meenub seik lapsepõlvest kui leidsin mingisuguselt veebilehelt kirjavea ning saatsin korrigeerimist soovitava kirja webmasterile. Üllataval kombel ta isegi vastas ja tänas. Innustatuna suurest edust saatsin talle seejärel info ka ülejäänud tosina kirjavea kohta ent seekord jäi tänu saamata, võimalik, et ta oli ka sisu ise kirjutanud... Lisaks avardas teine loeng kindlasti silmaringi startuppide olemusest.[2]

Süsteemiadministraator Lembitul oli palju väga huvitavat juttu IT algusaegadest äsja taasiseseisvunud Eestis, aeg millal ise alles hakkasin kooli minema. Pani meenutama kui mitu korda ma üldse arvutit nägin sel ajal ja näppida sain - mitte just väga palju. Tema ja ka eelmiste ja järgmiste külalislektorite elulised näited ja tarkuseterad on väga teretulnud nähtus, mistõttu olen rahul, et nende kohta kirjutama peab, sest, olgem ausad, muidu võibolla ei oleks olnud motivatsiooni võtta poolteist tundi ja neid vaadata.[3]

Andres Septeri jutt tööturu seisust ning kõike sellega seonduvasse kriitilise pilguga suhtumisest oli kindlasti vajalik ja just selle õppeaine selline lahutamatu osa. Scrum masteri töökoht IT inimeste ja äriinimeste suhtluse vahendaja ning puhvrina - nii sain mina sellest aru - tundub väga tänuväärne ja vajalik. Tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem väheneb spetsialiseerumine erinevatel aladel ja multidistsiplinaarsus muutub standardiks. Selle vastu pole mul midagi, olles ise õppinud toidutehnoloogiks, töötanud hoopis molekulaardiagnostikas ning nüüd IT-d õppides juba mõeldes mis järgmiseks. Ja kui ei leiagi võimalust kõiki erinevaid kogutud teadmisi ja oskusi korraga kuskil realiseerida, siis alati ei olegi oluline näha kõiges praktilist väärtust - rahuldustpakkuv on ka niisama ümbritsevast maailmast veidi sügavamal tasandil aru saada.[4]

Pean ausalt ütlema, et maksuameti töö ja riskianalüüsid puhtalt võrdluse tasemel minu jaoks oli kõige ebasümpaatsem loeng. Sellega ei taha ma selle kõige olulisust alaväärtustada - riigi toimetulek sõltub ju väga suuresti just sellest. Tegelikult rääkis ta muidugi pigem IT ja analüütikute koostööst, mis loomulikult on vajalik ja järjest vajalikum kõikides tegevusvaldkondades. Koostöö erinevate tegelaste ja IT vahel (ja ka erinevate IT inimeste vahel) tundubki olevat selle loenguteseeria keskne teema.[5]

Küberkaitse loeng siis minu jaoks kõige huvitavam teema, ilmselt suurimaid põhjusi IT-d õppima tulemise jaoks. Peangi nüüd kiiresti selle jutu valmis kirjutama, et Tiit Hallase loengu salvestust vaatama asuda. Jaan Priisalu rääkis väga huvitavalt, oli selge et tal oligi palju rääkida ja ta tundis oma ala väga hästi. Lisaks tundus, vähemalt slaidide järgi, et päris palju - vahest kõige huvitavam osa - jäi ka ajapuudusel rääkimata. Aga eks kõik see ajalugu ja taust ole ka hea teada. Tema kõnemaneer oli samuti väga huvitav - mingi hetk mõtlesin, et sellest loengust saaks üsna laastava joomismängu teha kui iga suurepäraselt jutu sisse sulandunud vaikse "krdi" peale pits võtta.[6]

Turundus loomulikult eriti oluline just inimestele, kes midagi tootma kavatsevad hakata. Ei oskagi väga midagi arvata, jällegi nähtavasti oma ala spetsialist, rääkis väga kenasti ja seletas ära kõik, mida antud valdkonnast teada võiks tahta. Meelde jäi, et ega turundusinimesed midagi turundada ei saaks, kui nt. programmeerijad väärtust ei looks ent samas ka teistpidi - nii head kraami, mis ennast ise müüb on raske teha ja isegi kui alguses see ennast ise müüb, siis alati tekib konkurents ning lõpuks on ikkagi vaja panustada brändiarendusele ja müügile. Slaide küll salvestusest ei näinud, kuid õnneks silmad päris ilma ei jäänud - sai esiplaanil istuva noorsandi arvutimängu vaadata.[7]

Kokkuvõtteks võib öelda, et olles kunagi läbinud sarnase õppeaine TTÜs, siis ei osanud oodata midagi tõeliselt sisulist - seal vist ainult räägitigi kuidas raamatukogukaarti teha ja üldist juttu, mis siin sai kõik esimeses loengus kokku võetud. Ülejäänud seitse, nähtavasti iga-aastane lugu, et käivad külalislektorid, on vägagi tervitatav. Mitte, et siis õppeaine alalisel lektoril vähem tööd oleks - üle saja kaheldava väärtusega kirjatüki, millest 95% saabuvad ilmselt parajalt tähtaja kuupäeva viimase tunni sees, läbi lugeda ning otsustada kas ületab lävendi või mitte. Üldine mulje, mis pähe kõlama jäi on see, et IT inimesi (adminne eriti) ja nende tööd võetakse asjatundmatute ülemuste poolt tihti iseenesestmõistetavalt, peab olema kriitiline töökohta valides ning kindlasti eeltööd tegema ja asjad läbi mõtlema, väga oluline on suhelda seotud tegevusalade esindajatega ja kindlasti ka IT kolleegidega ning võimalusi on lõputult ja maailm on valla.


Õpingukorralduse küsimused

[8]

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Vastus

  • Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9]
  • Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.[10]
  • Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [11]
  • Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [12]
  • Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. (Sõnastusest võib eeldada, et RF kohal tasuta) [13]
  • Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.[14]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?


Vastus

Akadeemilisele puhkusele minemiseks ja selle lõpetamiseks esitatakse avaldus rektori nimele[15] ning tavajuhtudel see on võimalik alates teisest õppeaastast[16]. Erijuhtudeks on: Tervislikud põhjused (maksimaalselt 2 aastat), ajateenistuse läbimine (1 aasta), lapse hooldamine (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Nendel juhtudel saab avaldust esitada mistahes ajal õppeaasta vältel.[17] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ning teha eksameid ja arvestusi järgmistel erijuhtudel: tegemist on keskmise-, raske- või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[18]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Koodi number Ainepunkte
0 19
1 20
2 21
3 22
4 23
5 24
6 25
7 26
8 27
9 28


Vastus

X = 28, Y = 24

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017. õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. [19]

Esimesest semestrist jääb 1 punkt üle, nii et esimese semestri lõpus ei pea midagi maksma. Kumulatiivselt tuleb teise semestri lõpuks 52/54 EAPst. Maksma peab 2 EAP eest ehk siis 100€.


Lisamärkused

Kasutatud Kristjan Karmo profiililehte alusena.[20]

Viited