User:Eormisso: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 68: Line 68:
X: 26
X: 26
Y: 22
Y: 22
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd.
Ühe EAP hind on 50 €


Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on EAP
Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 22 EAPd, siis:
Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 22 EAPd, siis:
Ühe EAP hind on 50 €


Lahendus:
Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+22= 48 EAP
Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 26+22= 47 EAP
54 - 48 = 6  
54 - 47 = 6  
6 x 50 = 300
6 x 50 = 300



Revision as of 14:42, 18 September 2016

Erialatutvustus

Autor: Eve Ormisson

Esitatud:

Essee

Erialatutvustus oli väga inspireeriv aine, kus sai kiiresti ülevaate it-maailma võimalustest. Alati on huvitav kuulata inimeste edulugusid ja eriti seda, kuidas nad tänasesse päeva jõudsid. Mitmeid kordi rõhutati, et kui töö on hästi tehtud, ei paista see välja. Mitmed esinejad rõhutasid ka kokkumikatsiooni ja esinemisoskuse olulisust. Eneseväljendus nii verbaaslet kui visuaalselt on ka it erialal kõige alus.


Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer [1]

Loeng oli ülsine sissejuhatus sellesse, mis koolis juhtuma hakkab ja kuidas õppetöö toimub. Mulle meeldis, et see oli nutikalt planeeritud eelnädalale hoidmaks ära korduma kippuvaid küsimusi ja muud algusaegade paanikat. Saime ka adekvaatse ülevaate kõeall oleva loengu ülesehitusest ja õppeaine läbimise eeldustest.

Lemmik oli kvaliteedijuhi tõdemus - “õppimine on it-Kolledižis endiselt tudengite asi.” Keegi oli katsunud vist tagasisideküsitluses kurta, et õppejõud ei hooli piisavalt, et “õppimine on endiselt tudengi asi”. Vahva.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt ehk "introvert, kes on sundinud end esinema". [2]

Ja esineda oskas ta suurepäraselt. Loeng oli äärmiselt inspireeriv, leidsin sealt hulgaliselt häid mõtteid ja tagaksin sellest ebapropotsionaalselt pikalt kirjutada - katun end viisakuse piires tagasi hoida. Kooli mõte on õpetada mõtlemist – või vähemalt peaks olema. Ilus seisukoht, nõustun täielikult.

If there is a reason why, every how becomes possible. Kuni on põnev on kõik võimalik. Võta ülikoolist seda, msi võimalik. Võta ISE – keegi ei tule seda otseselt sulle andma. Meenub ühe punkarist koolivenna (aastatetagune) kõne sellest, kuidas keskkool on nagu läbikäiguhoov – igaüks vaatab, kuidas teeb. Ära keskendu aine sildile, mõtle, mis selle taga on, mida sellega tegelikult õpetada tahetakse. Andres Kütt rääkis väga huvitavalt tarkvara arhitekti tööst. Arhitekti töö on juhtida keerukust. Keerukus on kallis, seda peab targalt ja võimalikult suure hulga tuluga tagasi saama. Arhitekt peab ka ärilistele otsustele keerukuse mõõdu külge panema. Ahitekt ei loo väärtust – õigemini loob väärtust ainult kontekstis. Töötab programeerijate tiimiga, annab neile powerit ja paneb tükke kokku. Tarkavara arhitektuuriga kaasneb paratamatult ka riistvara arhitektuur, organisatsiooni arhitektuur. Kui küsida mingi asja kohta seitse korda “miks?” jõuab kas nonsensi või tuumküsimuseni. Tüüpiliselt kasvab organisatsiooni keerukus üle pea, selleks ongi vaja arhitekti. Enne, kui keerukus üle pea kasvab, sest siis on juba hilja – sealt ei saa enam tagas tulla, sest keegi ei saa enam aru. Arhitekt hoiabki organisatsiooni piire ületamast, aga enamasti kutsutakse ta alles siis, kui juba hilja. Seega näebki kogenud arhitekt ainult ebaõnnestunud projekte. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, ei paista see välja. KOMMUNIKATSIOON – kõige alus. Suhtekorraldus. “Hobuse liigutamsine tema saba alla puhumise teel”, otsene kontakt subjektiga puudub. Kommunikatiooni akt on kahepoolne, peab oskama end teisele inimesele arusaadavaks teha. Visuaalne väljendus on väga oluline – visual facilitation! Enda kompaktselt, lühidalt ja arusaadavalt väljendamine on omaette oskus ja panus. “Kallis sõber, oleksin kirjutanud lühemalt, aga mul ei olnud aega.”


Testimine ja startupid. Kristel & Marko Kruustük (Testlio) [3]


"Süsadminnimisest" Lembitu Ling [4]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7.).[5] Tasulisel (OF) õppekohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad).[6]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Selleks ajaks peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised. [7] Punase joone päevaks tuleb ÕISis igaks semestriks koostada ja kinnitada individuaalne õpingukava. [8] Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks tuleb esitada avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.[9] Üliõpilastel, kellel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava, tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.[10]


Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X: 26 Y: 22 IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €

Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 22 EAPd, siis:

Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+22= 48 EAP 54 - 48 = 6 6 x 50 = 300

Vastus: Esitatav arve on 300 €

Viited