User:Eormisso

Erialatutvustus

Autor: Eve Ormisson

Esitatud:

Essee

Erialatutvustus oli väga inspireeriv aine, kus sai kiiresti ülevaate it-maailma võimalustest. Alati on huvitav kuulata inimeste edulugusid ja eriti seda, kuidas nad tänasesse päeva jõudsid. Mitmeid kordi rõhutati, et kui töö on hästi tehtud, ei paista see välja. Mitmed esinejad rõhutasid ka kokkumikatsiooni ja esinemisoskuse olulisust. Eneseväljendus nii verbaaslet kui visuaalselt on ka it erialal kõige alus.

Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer [1]

Loeng oli ülsine sissejuhatus sellesse, mis koolis juhtuma hakkab ja kuidas õppetöö toimub. Mulle meeldis, et see oli nutikalt planeeritud eelnädalale hoidmaks ära korduma kippuvaid küsimusi ja muud algusaegade paanikat. Saime ka adekvaatse ülevaate kõeall oleva loengu ülesehitusest ja õppeaine läbimise eeldustest.

Lemmik oli kvaliteedijuhi tõdemus - “õppimine on it-Kolledižis endiselt tudengite asi.” Keegi oli katsunud vist tagasisideküsitluses kurta, et õppejõud ei hooli piisavalt, et “õppimine on endiselt tudengi asi”. Vahva.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt ehk "introvert, kes on sundinud end esinema". [2]

Ja esineda oskas ta suurepäraselt. Loeng oli äärmiselt inspireeriv, leidsin sealt hulgaliselt häid mõtteid ja tagaksin sellest ebapropotsionaalselt pikalt kirjutada - katun end viisakuse piires tagasi hoida. Kooli mõte on õpetada mõtlemist – või vähemalt peaks olema. Ilus seisukoht, nõustun täielikult.

If there is a reason why, every how becomes possible. Kuni on põnev on kõik võimalik. Võta ülikoolist seda, msi võimalik. Võta ISE – keegi ei tule seda otseselt sulle andma. Meenub ühe punkarist koolivenna (aastatetagune) kõne sellest, kuidas keskkool on nagu läbikäiguhoov – igaüks vaatab, kuidas teeb. Ära keskendu aine sildile, mõtle, mis selle taga on, mida sellega tegelikult õpetada tahetakse. Andres Kütt rääkis väga huvitavalt tarkvara arhitekti tööst. Arhitekti töö on juhtida keerukust. Keerukus on kallis, seda peab targalt ja võimalikult suure hulga tuluga tagasi saama. Arhitekt peab ka ärilistele otsustele keerukuse mõõdu külge panema. Ahitekt ei loo väärtust – õigemini loob väärtust ainult kontekstis. Töötab programeerijate tiimiga, annab neile powerit ja paneb tükke kokku. Tarkavara arhitektuuriga kaasneb paratamatult ka riistvara arhitektuur, organisatsiooni arhitektuur. Kui küsida mingi asja kohta seitse korda “miks?” jõuab kas nonsensi või tuumküsimuseni. Tüüpiliselt kasvab organisatsiooni keerukus üle pea, selleks ongi vaja arhitekti. Enne, kui keerukus üle pea kasvab, sest siis on juba hilja – sealt ei saa enam tagas tulla, sest keegi ei saa enam aru. Arhitekt hoiabki organisatsiooni piire ületamast, aga enamasti kutsutakse ta alles siis, kui juba hilja. Seega näebki kogenud arhitekt ainult ebaõnnestunud projekte. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, ei paista see välja. KOMMUNIKATSIOON – kõige alus. Suhtekorraldus. “Hobuse liigutamsine tema saba alla puhumise teel”, otsene kontakt subjektiga puudub. Kommunikatiooni akt on kahepoolne, peab oskama end teisele inimesele arusaadavaks teha. Visuaalne väljendus on väga oluline – visual facilitation! Enda kompaktselt, lühidalt ja arusaadavalt väljendamine on omaette oskus ja panus. “Kallis sõber, oleksin kirjutanud lühemalt, aga mul ei olnud aega.”

Testimine ja startupid. Kristel & Marko Kruustük (Testlio) [3]

"Süsadminnimisest" Lembitu Ling [4]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse aeg lepitakse kokku õppejõuga, kusjuures ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Korduseksamile ja -arvestusele registreerimine toimub ÕISis. RF õppijale on korduseksamid ja -arvestused tausta. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel? 5.3.10. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X: 26 Y: 22

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on EAP Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 22 EAPd, siis: Ühe EAP hind on 50 €

Lahendus: Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 26+22= 47 EAP 54 - 47 = 6 6 x 50 = 300

Vastus: Esitatav arve on 300 €