User:Eprudnik

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
The printable version is no longer supported and may have rendering errors. Please update your browser bookmarks and please use the default browser print function instead.

I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Elina Prudnikova
Rühm: 11
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013


Essee

Tegemist oli sissejuhatava ainega esimese aasta IT üliõpilaste jaoks. Kuna olin IT valdkonnas eelnevalt kolm aastat ülikoolis õppinud, siis ei olnud kõik loengud minu jaoks võrdselt huvitavad, aga kõigis oli midagi kasulikku. Räägiti väga paljudel teemadel, küberkuritegevusest psühholoogiani välja. Aine eesmärk oli tutvustada IT eriala üldiselt.

Esimeses loengus räägiti õppekorraldusest, IT Kolledžist üldiselt, õppekoormustest, stipendiumitest, tagasisidest jne. Lisaks natuke üldist juttu kõrgkoolis õppimise kohta. Kuna enne IT Kolledžisse tulekut olin põhjalikult kogu selle infoga tutvunud, siis oli esimene loeng minu jaoks juba teadaolevate asjade ülekordamine, mis pole sugugi halb, sest ikka võib olulist infot kahe silma vahele jääda.

Teises loengus räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Juhiti tähelepanu sellele, et tudengid kipuvad teoreetiliste ainete tähtsust alahindama, ja see viib alla nende õppeedukust nendes ainetes. Soovitati õppida koos teistega ja neid abistada. See oli minu arvates väga oluline nõuanne, millest oleks mulle eelnevate õpingute ajal palju kasu olnud. Nagu ka paljudes teistes ainetes ja loengutes, rõhutati suhtlemisoskuse ja eneseväljendusoskuse vajalikkust praeguses IT valdkonnas. Jällegi, kuna on tegemist esimese aasta ainega, siis räägiti värsketele tudengitele, et isegi kui aine ei tundu huvitav või vajalik, siis on kindlasti mingi põhjus miks see aine õppekavas sisaldub. Selleks põhjuseks võib olla näiteks õppimis- ja mõtlemisvõime arendamine. Lõpuks räägiti sisemisest motivatsioonist ja sellest, et oma alaga peab aktiivselt tegelema. Tegemist oli üsna huvitava, aga minu jaoks siiski päris üldise loenguga, kus jõuti puudutada väga paljusid teemasid.

Kolmandas loengus räägiti innovatsioonist. Räägiti sellest, et tänapäeval ei tähenda innovatsioon lihtsalt mingit suurepärast ideed, vaid oluline on just see idee realiseerida. Kuna tänapäeval on palju nõudlust ja palju ideid, siis loeb just see, et saaks oma uuenduse võimalikult kiiresti ja õigel ajal valmis, et näha kas see saab edukaks või mitte. Põhimõtteliselt innustas see loeng iseseisvalt mingit projekti käsile võtta, ja mida sel juhul tasuks läbi mõelda.

Neljandas loengus räägiti natuke üldiselt küberkuritegevusest. Põhiliselt sellest, et tänapäeval on küberkuritegevus globaalsel tasemel väga organiseeritud ja tulus, lausa teenus omaette. Seda saab müüa ja osta, kaubeldakse igasuguste konfidentsiaalsete andmetega. Räägiti ka erinevatest ründetüüpidest. Teema aktuaalsus näitab seda, et andmekaitse ja küberturve on tänapäeval väga olulised. Loeng ja selle teema olid huvitavad, aga kahjuks ma ei saanud palju uusi teadmisi, sest olin varem sellel teemal loenguid kuulanud.

Viiendas loengus rääkis Andres Käver enda töökogemusest IT valdkonnas Eestis. Huvitav oli see loeng just seepärast, et loengupidaja oli ise tööandja. Ta rõhutas eriti aktiivsust, huvi enda ala vastu, motiveeritust õppida ja töötada. Taaskord mainiti ka suhtlemisoskuse olulisust. Kasulik soovitus oli võimalikult varakult saada praktilisi kogemusi, kasvõi iseseisvalt. Veel rõhutati seda, et kuna Eesti on väga väike, siis mida rohkem tutvusi IT valdkonnas, seda lihtsam tööd leida jne. Üldiselt väga huvitav loeng, meeldiv kuulata. Mulle isiklikult jäi aga mulje, et loengupidaja arvates on firma- või projektijuht see, kes kõige rohkem loomingulist tööd teeb, kõik teised on pigem "pastakakeerutajad". Isiklikult ei ole sellega nõus, sest ka tavaline programmeerija teeb väga rasket ja tihti väga loomingulist tööd. Loengupidaja rääkis muidugi enda seisukohast lähtudes.

Kuuendas loengus rääkisid Skype'is töötavad administraatorid natuke Skype'ist ja enda administratiivsest tööst. Üldiselt tundus mõte olevat see, et väike süsteem võib muudkui kasvada ja muutuda väga keeruliseks, mis omakorda on väljakutse selle administreerimisele. See loeng meeldis mulle kõige vähem ja oli raskesti jälgitav. Jäi mulje nagu poleks üks loengupidajatest korralikult ette valmistunud.

Seitsmendas loengus rääkisid firma Nortal kaks töötajat taaskord natuke motivatsioonist ja huvist enda ala vastu. Tutvustasid praktikavõimalusi, mida nende firma pakub ülõpilastele läbi Suveülikooli. Üldmulje loengust jäi selline, et Nortal vajab palju häid motiveerituid tulevasi tarkvaraarendajaid, ja on selle nimel valmis pakkuma intensiivset koolitust, head kollektiivi ja häid töötingimusi. Kumbki loengupidajatest ei olnud tarkvaraarendajad, võib-olla sellepärast ei rääkinud nad selle kohta natuke konkreetsemalt, näiteks mis keeltes programmeerijaid vaja on jne. Loeng oli huvitav ja taaskord rõhutas motivatsiooni ja aktiivsuse vajalikkust.

Kaheksas loeng oli väga üldine. Selle mõte oli minu jaoks see, et eneseanalüüs on väga kasulik. Tasub otsused enda sees korralikult läbi mõelda ja aru saada, mis on enda jaoks oluline. Lõpuks aitab see elus leida endale õige tee. Minu arvates päris huvitav loeng, just selle psühholoogia teema pärast. Tavaliselt räägitakse motivatsioonist, aga mitte kuidas seda leida. Ma arvan, et eneseanalüüs võiks selle jaoks kasulik olla. Lisaks sellele aitab see kujundada enda suhtumist ja väärtusi, mis on enda jaoks olulised. Kui kõik see on korralikult läbi mõeldud, siis on endal tulevikus kergem.

Kokkuvõtvalt, igas loengus oli midagi huvitavat. Räägiti paljudel erinevatel teemadel. Mitu korda rõhutati motivatsiooni, huvi õppimise vastu ja aktiivsuse tähtsust, mis on kõik IT erialal väga kasulikud. Ka suhtlemisoskus on väga oluline ja vajalik, kuna tihti on vaja teha grupitööd. Minu arvates on tegemist hea sissejuhatava ainega IT valdkonda, mis tutvustab erinevaid sellega seonduvaid aspekte. Kui peaksin midagi muutma, siis jätaksin ära Skype'i loengu. Selle asemel võiks näiteks olla loeng erinevatest IT aladest, kus võiks rääkida, milliseid karjäärivõimalusi on IT spetsialistidel ja millega üldiselt tegeletakse. Teised loengud olid minu arvates asjakohased.


Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Õppekorralduse eeskiri Õppeteenused

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus: 2.2. Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui: ta on Eesti kodanik, ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud eelmistel semestritel õppekava sellises mahus, nagu see on ette nähtud või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril. Keskmine sissetulek ei tohi ületada vajaduspõhise toetuse saamiseks kehtestatud ülempiiri. Toetuse saamiseks tuleb esitada ÕIS'is taotlus. Taotlused õppetoetuse saamiseks sügissemestril tuleb esitada 23. septembriks ja kevadsemestril 23. veebruariks.

Õppetoetused

Ülesanne

Koodi kaks viimast numbrit on 99.

X = 28 EAP
Y = 28 EAP

Esimesel semestril arvet ei teki, sest semestri minimaalne ainepunktide arv on 27 EAP. Teise semestri lõpus arvet ka ei teki, sest õppur peab aastas koguma vähemalt 45 EAP.

KKK