User:Eruus: Difference between revisions
(→Essee) |
(→Essee) |
||
| Line 5: | Line 5: | ||
== '''Essee''' == | == '''Essee''' == | ||
Esimesest loengust sain teada väga palju vajalikku akadeemilise liikumise, minult eeldatud saavutuste ja nende tähtaegade ning minu õiguste kohta üliõpilasena. Lisaks sain teada mitmetest võimalustest saada stipendiume ja avaldada tagasisidet ning tutvust isikutega, kellel poole pöörduda erinevate küsimustega. Andres Septer jagas huvitava perspektiivi läbi oma kogemusi erinevate õpingus ette tulevate situatsioonide kohta. Loomulikult ei piirdunud tutvustus seal ja läbi said käidud ka teised võibolla vähemtähtsad aga seegipoolest olulised õppejõud, kelle poolt saada vajalikku infot teiste huvitavate tegevuste kohta õppetegevuse kõrvalt. Üldine mulje selle loengu kohta on positiivne ja tunnen selgelt, et seda loengut võiks veelkord vaadata ka hiljem. | Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a ]</ref> sain teada väga palju vajalikku akadeemilise liikumise, minult eeldatud saavutuste ja nende tähtaegade ning minu õiguste kohta üliõpilasena. Lisaks sain teada mitmetest võimalustest saada stipendiume ja avaldada tagasisidet ning tutvust isikutega, kellel poole pöörduda erinevate küsimustega. Andres Septer jagas huvitava perspektiivi läbi oma kogemusi erinevate õpingus ette tulevate situatsioonide kohta. Loomulikult ei piirdunud tutvustus seal ja läbi said käidud ka teised võibolla vähemtähtsad aga seegipoolest olulised õppejõud, kelle poolt saada vajalikku infot teiste huvitavate tegevuste kohta õppetegevuse kõrvalt. Üldine mulje selle loengu kohta on positiivne ja tunnen selgelt, et seda loengut võiks veelkord vaadata ka hiljem. | ||
== '''Õpingukorralduse küsimused''' == | == '''Õpingukorralduse küsimused''' == | ||
Revision as of 09:28, 24 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Erki Ruus
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2016
Essee
Esimesest loengust [1] sain teada väga palju vajalikku akadeemilise liikumise, minult eeldatud saavutuste ja nende tähtaegade ning minu õiguste kohta üliõpilasena. Lisaks sain teada mitmetest võimalustest saada stipendiume ja avaldada tagasisidet ning tutvust isikutega, kellel poole pöörduda erinevate küsimustega. Andres Septer jagas huvitava perspektiivi läbi oma kogemusi erinevate õpingus ette tulevate situatsioonide kohta. Loomulikult ei piirdunud tutvustus seal ja läbi said käidud ka teised võibolla vähemtähtsad aga seegipoolest olulised õppejõud, kelle poolt saada vajalikku infot teiste huvitavate tegevuste kohta õppetegevuse kõrvalt. Üldine mulje selle loengu kohta on positiivne ja tunnen selgelt, et seda loengut võiks veelkord vaadata ka hiljem.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale [2] on riigi finantseeritaval õppekohal õppijal õigus tasuta sooritada korduseksameid kaks korda ja seda kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Korduseksamite toimumise ajad määrab ära Õppeosakond ja annab need õppurile teada hiljemalt kuu aega ennem eksamisessiooni algust. Korduseksamitele peab registreerima hiljemalt kaks päeva ennem eksamit ja registreerimine toimub läbi ÕISi. Tasulisel õppekohal õppija peab korduseksami eest maksma ja selle tasu suurus on 20 eurot. [3]
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Vajaduspõhise õppetoetuse [4] saamiseks peab:
- õppur olema kõrgkooli sisseastunud 2013/14 õa või hiljem
- õppuri perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta olema kuni 329 eurot
- õppur õppima täiskoormusega, täites õppekava nõudeid täies mahus
Toetuse suurus sõltub õppuri perekonna keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse jagades toetuse taotlusele eelnenud aasta deklareeritud maksustatud tulu pereliikmete arvuga. Õppetoetuse saamiseks peab õppuri minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?.
Vastus
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd, siis tuleb semestri lõpuks kinni maksta 3 EAPd, mis täiskoormusnõudest (27 EAP) puudu jäid. Kuna kumulatiivselt aasta lõpuks vajalikku koormusnõuet kevadsemestri ainepunktidega kokku ei saadud, tuleb aasta lõpuks tasuda veelkord sügissemestri puudujäänud ainepunktide eest ehk siis kokku 6 EAP eest. Arve suurus on seega 6*50€ = 300€. [5]
