User:Ffjodoro: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 12: | Line 12: | ||
Teistes loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. ]</ref> Andres Kütt räägis kuidas ta tuli IT'sse ja millest alustas tema "IT elu" noores ajas. Kõige huvitavaim oli kulda tema kui ka kõigi arhitektori tööst. Millest arhitektori töö kasneb. Mul jäi meeles sellised sõnna väljundid nagu "oskus rääkida", "oskus mõtted väljundada". Kuna töötan ka firmas kus praegu kogub IT väike team, siis on väga hea näha, et ilma arhitektorita on mõned projektid raske üles ehitada, et pärast ei teki kuskilt probleemi vaheetapis. Olean ka oma töö karjari alguses (selles kuus täpselt aasta oma ametlikus töökohhas) ja vahepeal mina ka ei oska väljendada oma mõtted õige, samas olukorras oli Andres "et varem (1993 aastas) mina ei oska nii hea väljendada oma mõtted, kui praegu). Ma loodan, et mina saan ka tulevikus areneda ja näha kohe need probleemid mis võivad pärast välja minna ja kindlasti neid lahendada kui nad paistavad välja. | Teistes loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. ]</ref> Andres Kütt räägis kuidas ta tuli IT'sse ja millest alustas tema "IT elu" noores ajas. Kõige huvitavaim oli kulda tema kui ka kõigi arhitektori tööst. Millest arhitektori töö kasneb. Mul jäi meeles sellised sõnna väljundid nagu "oskus rääkida", "oskus mõtted väljundada". Kuna töötan ka firmas kus praegu kogub IT väike team, siis on väga hea näha, et ilma arhitektorita on mõned projektid raske üles ehitada, et pärast ei teki kuskilt probleemi vaheetapis. Olean ka oma töö karjari alguses (selles kuus täpselt aasta oma ametlikus töökohhas) ja vahepeal mina ka ei oska väljendada oma mõtted õige, samas olukorras oli Andres "et varem (1993 aastas) mina ei oska nii hea väljendada oma mõtted, kui praegu). Ma loodan, et mina saan ka tulevikus areneda ja näha kohe need probleemid mis võivad pärast välja minna ja kindlasti neid lahendada kui nad paistavad välja. | ||
Kolmandast loengust mina sain Kristel & Marko Kruustük käest väga palju põnevat infot kuidas maailmas tekivad startupid ja millest nad ise alustasid ja kuhu nad jõudsid. | |||
Mina varem natuke kuulsin hackertonist ja natuke startupist aga ei ole süvinenud mis see on ja ei mõeldnud kui põnev see on. Täitsa uhke, et nad nii lühike aja eest jõudsid nii palju ära teha ja saavutada häid tulemusi. Kuid ka nende slaidides oli mainitud, et Paul Graham defineeris "startup" nagu kiire kasvuga ettevõte. Seda täitsa | |||
Lõpetan oma esse Andres Kütt sõnadega "Oleks kirjutan lühidam aga ei ole aega" | Lõpetan oma esse Andres Kütt sõnadega "Oleks kirjutan lühidam aga ei ole aega" | ||
Revision as of 23:38, 21 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Filip Fjodorov
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Esimest loengust [1] mis oli 23.09.2016 mina sain teada kuhu mina tulen õppima ja kuidas toimuvad tunnid, kuna peale kutsehariduse koolist - kõrgharidus on midagi teine. Merike Spitsõn tutvustas meid kui palju õppekavad, õppevormi ja õppurit IT Kolledzis. Lühidalt ka seletas mis on õppekorralduse eeskiri, ÕIS, "punane joon" ja milline õppekoormus võib valida.
Merle Varendi rääkis aga stipendiumist ja tagasisidest.
Juri Tretjakov tutvustas tehnologiast mis on kasutusel IT Kolledzis nagu loengusalvestus süsteem Echo360, paar sõna ka ütles e-õpest mis asub veebikeskonnas Moodle.
Teistes loengus [2] Andres Kütt räägis kuidas ta tuli IT'sse ja millest alustas tema "IT elu" noores ajas. Kõige huvitavaim oli kulda tema kui ka kõigi arhitektori tööst. Millest arhitektori töö kasneb. Mul jäi meeles sellised sõnna väljundid nagu "oskus rääkida", "oskus mõtted väljundada". Kuna töötan ka firmas kus praegu kogub IT väike team, siis on väga hea näha, et ilma arhitektorita on mõned projektid raske üles ehitada, et pärast ei teki kuskilt probleemi vaheetapis. Olean ka oma töö karjari alguses (selles kuus täpselt aasta oma ametlikus töökohhas) ja vahepeal mina ka ei oska väljendada oma mõtted õige, samas olukorras oli Andres "et varem (1993 aastas) mina ei oska nii hea väljendada oma mõtted, kui praegu). Ma loodan, et mina saan ka tulevikus areneda ja näha kohe need probleemid mis võivad pärast välja minna ja kindlasti neid lahendada kui nad paistavad välja.
Kolmandast loengust mina sain Kristel & Marko Kruustük käest väga palju põnevat infot kuidas maailmas tekivad startupid ja millest nad ise alustasid ja kuhu nad jõudsid. Mina varem natuke kuulsin hackertonist ja natuke startupist aga ei ole süvinenud mis see on ja ei mõeldnud kui põnev see on. Täitsa uhke, et nad nii lühike aja eest jõudsid nii palju ära teha ja saavutada häid tulemusi. Kuid ka nende slaidides oli mainitud, et Paul Graham defineeris "startup" nagu kiire kasvuga ettevõte. Seda täitsa
Lõpetan oma esse Andres Kütt sõnadega "Oleks kirjutan lühidam aga ei ole aega"
Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[3].
Notes
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Eksamit on võimalik järel teha semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [4]
- Kordussooritus vaja leppida õppejõuga.[5]
- Registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [6]
- RF õppekohal kordussoritus tasuta.[7]
- RF õppekohal kordussoritus maksab 20 eur.[8]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Enne punase joone päeva tuleb teha:
- Kinnitada semestri individuaalne õpingukava. [9]
- Teha kordussoritused. [10]
- Parandada tulemus kordussoritamisega. [11]
- Akadeemiline liikumine. [12]
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [13]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (54 EAP - kahe semestri eest) [14]
Ühe EAP hind on 50€ [15]
- Esimene semester: 27-21=6 EAP
- Teine semester: 27-21=6 EAP
Kokku tuleb arve 12 EAP eest, 12x50=600€
Viited
- ↑ Aine sissejuhatav loeng
- ↑ Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
- ↑ Mediawiki - Help Formatting
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.12.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.8.1
- ↑ KKK v10.
- ↑ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p5.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P1.2.11.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.3.10.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P7.1.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.3.10.
- ↑ Kõrgharidusreform KKK 6
- ↑ [www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform KKK3]
