User:Ffjodoro: Difference between revisions
(→Essee) |
(→Essee) |
||
| Line 22: | Line 22: | ||
Kuendas loengus Ivar Laur pikalt rääkis analüütikust ja kuidas Eesti maksu ja tolliametis toimub andmete analüüsimine. Oli täiesti detailiselt rääkinud sellest kuidas andmed kogutakse, hoiatakse, analüüsitakse, millised võivad olla ettevõte poolt tehtud trikke, et kuidagi peeta tulud. Võib ka öelda, et analüütikud teavad mis toimub, kus toimub ja kes on ühe või teise asja taga. Aga mis puudutab IT, siis analüütikule on kogu aeg vaja rohkem ja võimsam servereid. Lisaks sellele süsadmini töö selles valdkonnas koosneb tarkvara installimist, haldamiseks, võrgu ühenduse loomiseks ja muidugi õiguse jagamiseks. | Kuendas loengus Ivar Laur pikalt rääkis analüütikust ja kuidas Eesti maksu ja tolliametis toimub andmete analüüsimine. Oli täiesti detailiselt rääkinud sellest kuidas andmed kogutakse, hoiatakse, analüüsitakse, millised võivad olla ettevõte poolt tehtud trikke, et kuidagi peeta tulud. Võib ka öelda, et analüütikud teavad mis toimub, kus toimub ja kes on ühe või teise asja taga. Aga mis puudutab IT, siis analüütikule on kogu aeg vaja rohkem ja võimsam servereid. Lisaks sellele süsadmini töö selles valdkonnas koosneb tarkvara installimist, haldamiseks, võrgu ühenduse loomiseks ja muidugi õiguse jagamiseks. | ||
Seitsmendas loengus | Seitsmendas loengus Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest. Ta tutvustas Eesti küberkaitsest, ütles kes millal ja kus mida tegi. Ise ta lõpetas mitu ülikooli ja omandas mitu haridust. Lisaks ta töötas pangas, RIA asutuses ja muidu tegeles mitu projektidega mis seotud meie e-riiki loomisega. Oli huvitav teada saada, et küberkaitses töötavad kõrval ka PR managerit, kuna küberkaitse töö ei ole nii nähtav ja selleks on vaja inimesed kes võivad nähtamatu asju teistele selgeks teha. | ||
Kaheksandas loengus | |||
Lõpetan oma esse Andres Kütt sõnadega "Oleks kirjutan lühidam aga ei ole aega" | Lõpetan oma esse Andres Kütt sõnadega "Oleks kirjutan lühidam aga ei ole aega" | ||
Revision as of 21:43, 25 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Filip Fjodorov
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Esimest loengust [1] mis oli 23.09.2016 mina sain teada kuhu mina tulen õppima ja kuidas toimuvad tunnid, kuna peale kutsehariduse koolist - kõrgharidus on midagi teine. Merike Spitsõn tutvustas meid kui palju õppekavad, õppevormi ja õppurit IT Kolledzis. Lühidalt ka seletas mis on õppekorralduse eeskiri, ÕIS, "punane joon" ja milline õppekoormus võib valida.
Merle Varendi rääkis aga stipendiumist ja tagasisidest.
Juri Tretjakov tutvustas tehnologiast mis on kasutusel IT Kolledzis nagu loengusalvestus süsteem Echo360, paar sõna ka ütles e-õpest mis asub veebikeskonnas Moodle.
Teistes loengus [2] Andres Kütt räägis kuidas ta tuli IT'sse ja millest alustas tema "IT elu" noores ajas. Kõige huvitavaim oli kulda tema kui ka kõigi arhitektori tööst. Millest arhitektori töö kasneb. Mul jäi meeles sellised sõnna väljundid nagu "oskus rääkida", "oskus mõtted väljundada". Kuna töötan ka firmas kus praegu kogub IT väike team, siis on väga hea näha, et ilma arhitektorita on mõned projektid raske üles ehitada, et pärast ei teki kuskilt probleemi vaheetapis. Olean ka oma töö karjari alguses (selles kuus täpselt aasta oma ametlikus töökohhas) ja vahepeal mina ka ei oska väljendada oma mõtted õige, samas olukorras oli Andres "et varem (1993 aastas) mina ei oska nii hea väljendada oma mõtted, kui praegu). Ma loodan, et mina saan ka tulevikus areneda ja näha kohe need probleemid mis võivad pärast välja minna ja kindlasti neid lahendada kui nad paistavad välja.
Kolmandast loengust mina sain Kristel & Marko Kruustük käest väga palju põnevat infot kuidas maailmas tekivad startupid ja millest nad ise alustasid ja kuhu nad jõudsid. Mina varem natuke kuulsin hackertonist ja natuke startupist aga ei ole süvinenud mis see on ja ei mõeldnud kui põnev see on. Täitsa uhke, et nad nii lühike aja eest jõudsid nii palju ära teha ja saavutada häid tulemusi. Kuid ka nende slaidides oli mainitud, et Paul Graham defineeris "startup" nagu kiire kasvuga ettevõte. Kuna mina natuke kokku puutunud äriga, täpsem kutsekooli ajal oli loodud ettevõte, siis oli suurem osa asju arusaadavad, kuid sain teada väga palju uusi teadmisi.
Neljandas loengus Lembitu Ling alustas rääkida kuidas ta teenis oma esimesed raha IT valdkonnas, milline äri oli varem vanast kramist arvuteid kokku panemine. Aeg ajalt ta andis nõuet mida parem mitte teha kui sa töötad süsandmini töökohal. Üks neist on kui firma töötab 24x7 siis peab olema vähemalt 3 inimist, parem kui 4-5. Nimelt mina praegu samas olukorras tööl, lisaks praegu meie firmas suur proekt - migreerimine uuema serveri peale, mis lõpuks teeb minu tööpäev kahest tunist vahepeal kümme tuniks. Veel üks nõue Lembitu poolt oli ära tee tasuta töö, mis lõpuks võib tekida sulle rohkem mitte palgatud töid.
Viiendas loengus Andres Septer tutvustas meid IT tööturuga ja väga hästi seletas kuidas enda "maha müüa". Esialgu Andres nimetas üldised nõuanded, millised meil Eestis vaja järgima, et leida paremat töökohta. Järgmistes ta rääkis võimalikust variandist mis meie tööturg võib pakkuda, näiteks kas riigiasutuses, suures korporatsionis "Enterparaiss", IT firmas, keskmises ettevõtes, väike ettevõtes või startupis. Oli ka mainitud selle kõige variandi plussid ja miinusid. Mina sain ka väga hea üllevaade kõigist teistest variandist peale keskmise ettevõte, kuna mina töötan just sellises variandis ja nii nagu Andres ütles, see on nii ta on. Järgmistes oli Einar Koltšanov ja ta rääkis oma kärjarist kuidas ta tuli IT'sse just täiesti teistest valdkonnast. Mida mina teen endale selgeks temast juutust on see mis on Scrum master. Scrum master on inimene kes ühendab IT ja äripool koos. See inimene aitab lähendada probleemid mis tekivad IT inimistel ja millised ei ole otseselt seotud IT'ga.
Kuendas loengus Ivar Laur pikalt rääkis analüütikust ja kuidas Eesti maksu ja tolliametis toimub andmete analüüsimine. Oli täiesti detailiselt rääkinud sellest kuidas andmed kogutakse, hoiatakse, analüüsitakse, millised võivad olla ettevõte poolt tehtud trikke, et kuidagi peeta tulud. Võib ka öelda, et analüütikud teavad mis toimub, kus toimub ja kes on ühe või teise asja taga. Aga mis puudutab IT, siis analüütikule on kogu aeg vaja rohkem ja võimsam servereid. Lisaks sellele süsadmini töö selles valdkonnas koosneb tarkvara installimist, haldamiseks, võrgu ühenduse loomiseks ja muidugi õiguse jagamiseks.
Seitsmendas loengus Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest. Ta tutvustas Eesti küberkaitsest, ütles kes millal ja kus mida tegi. Ise ta lõpetas mitu ülikooli ja omandas mitu haridust. Lisaks ta töötas pangas, RIA asutuses ja muidu tegeles mitu projektidega mis seotud meie e-riiki loomisega. Oli huvitav teada saada, et küberkaitses töötavad kõrval ka PR managerit, kuna küberkaitse töö ei ole nii nähtav ja selleks on vaja inimesed kes võivad nähtamatu asju teistele selgeks teha.
Kaheksandas loengus
Lõpetan oma esse Andres Kütt sõnadega "Oleks kirjutan lühidam aga ei ole aega"
Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[3].
Notes
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Eksamit on võimalik järel teha semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [4]
- Kordussooritus vaja leppida õppejõuga.[5]
- Registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [6]
- RF õppekohal kordussoritus tasuta.[7]
- RF õppekohal kordussoritus maksab 20 eur.[8]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Enne punase joone päeva tuleb teha:
- Kinnitada semestri individuaalne õpingukava. [9]
- Teha kordussoritused. [10]
- Parandada tulemus kordussoritamisega. [11]
- Akadeemiline liikumine. [12]
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [13]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (54 EAP - kahe semestri eest) [14]
Ühe EAP hind on 50€ [15]
- Esimene semester: 27-21=6 EAP
- Teine semester: 27-21=6 EAP
Kokku tuleb arve 12 EAP eest, 12x50=600€
Viited
- ↑ Aine sissejuhatav loeng
- ↑ Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
- ↑ Mediawiki - Help Formatting
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.12.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.8.1
- ↑ KKK v10.
- ↑ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p5.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P1.2.11.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.3.10.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P7.1.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.3.10.
- ↑ Kõrgharidusreform KKK 6
- ↑ [www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform KKK3]
