User:Fpoobus: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 1: Line 1:
[[Category:Erialatutvustus 2011]]
== Essee ==
== Essee ==



Revision as of 21:17, 18 October 2011


Essee

IT Kolledžisse õppima tulles teadsin, et mulle meeldib infotehnoloogia. Kroonilist it- spetsialistide puudust on mitmed nimekad akadeemikud pidanud meie riigi majanduse arengut takistavaks teguriks. Seetõttu on eredalt meelde jäänud Webmedia esindaja Taavi Kotka tervitus avaaktusel. Ta ütles, et maailma ei juhi enam ammu alfaisased, vaid need, kes viitsisid koolis õppida ja kellele meeldis matemaatika. Aine” Õpingukorraldus ja erialatutvustus” ainult kinnistas minus teadmist, et mulle meeldib IT. Näha lähedalt neid samu oma eriala spetsialiste, kelleks ise kunagi saada püüan, rääkimas mulle oma kogemusest, tuues näiteid elust enesest, on väga väärtuslik kogemus kogu eluks.

Just nimelt see oli antud aine juures minu jaoks parimaks osaks. Mind üllatas väga lai loengute valik, mis tõi kokku väga palju inimesi erinevatelt eluvaldkondadelt, et jagada meile oma kogemusi, mis saadud reaalse töökogemuse käigus ja reaalsete probleemide lahendamisel. Leida võis humoorikaid seiku serveriruumist kuni ülevaadeteni suurtest innovaatilistest lahendustest.

Peale kõiki neid huvitavaid ja väärt kogemusi tunnen üha suuremat tahet töötada selles suures, põnevas ja meeletuid väljakutseid pakkuvas valdkonnas, mille nimeks on infotehnoloogia. Aine ise tundus oma ülesehituselt just sedamoodi, et tekitada inimestes seda julgust ja tahet, et proovida midagi ära teha. Esmalt on vaja ideed ja selle idee olemust aitas väga hästi selgeks teha loeng “Innovatsiooni olemus ja juhtumine”. Selgeks sai, mis on innovatsioon ja kuidas seda rakendada oma tulevastes projektides. Samas ei pea olema sinu idee just kõige uuem, värskem või innovaatilisem, et läbi lüüa, piisab ka julgest pealehakkamisest ja kaasa aitab ka see, kui on mingisugune konkurentsieelis. Tihtipeale ei lähe vaja isegi seda. Just nimelt seda kinnitas mulle üks minu lemmik väliskülalislektor ühtlasi minule kõige enam meeldinud loengus “Ideest teostuseni”.

See loeng oli väga motiveeriv ja lausa tekitas tahet kohe minna laia maailma ja oma kätt milleski proovida, olgu see siis suur või väike idee, tähtis on ju proovida! Ettevõtja plussid on ju magusad. Eesti ettevõtluskeskkond on oma ettevõtjasõbralikkuse poolest maailma esikahekümnes. Meil on lihtsam äri ajada, kui näiteks suurtes Euroopa riikides Saksamaal ja Prantsusmaal. Samuti on meil odavam tööjõud, mis tegelikult inimlikult võttes ei ole positiivne, sest meie elatustase on madalate palkade tõttu kõvasti alla Euroopa keskmist. Samuti saab siia lisada teisi hüvesid: oma aja kontroll; omaenda ülemuseks olemine; viia ideid ellu täpselt nii, nagu sulle sobib; seada oma eesmärgid iseenda huvidest ja soovidest, mitte kellegi teise ootustest lähtuvalt. Kes siis sellist vabadust ei sooviks? Eesti konkureerib oma startupide arvult Põhjamaa riikidega.

Samas on ettevõtjaks olemise juures ka palju miinuseid. Eelkõige suur läbipõlemise ja läbikukkumise oht – tööandjana ei vastuta sa ainult enda, vaid ka oma töötajate heaolu ja arengu eest. Seega tegime graafiku, kus igaüks sai avaldada arvamust, et kumb just temale rohkem meeldib, kas ettevõtjaks olemine või palgatöö. Mis tegi loengu eriti huvitavaks ja andis kogemust kogu eluks, oli lektori enda jutustused tema äridest ja kuidas ta on läbi aastate erinevaid ideid rakendanud. Kõige parem on ju õppida teiste vigadest ja ise mitte samasse ämbrisse astuda!

Eelnev loeng oli innustus pigem ettevõtjale. Samas oli loeng “Serverikeskuste võrguarhitektuur” Net Groupi poolt väga heaks ülevaateks ja nii öelda soojenduseks sellele, mis hakkab ees ootama tudengeid peale kooliaastaid ja mine sa tea, mõnel tudengil ehk ka kooli ajal palgatöölisena erinevates ettevõtetes. Kui sellise töö peale ei satu tarkvaraarendajad, siis võib juhtuda, et administraatori õppekavaga õpilased küll. Töö serverikeskustes ja serverikeskkonnas on väljakutsuv, põnev, arendav ja palju kõike muud. Sellises töös on vastutus suur, sest süsteemid, mida kontrollitakse, kasutab ühteaegu suur hulk inimesi ja see teeb sellist liiki töö ühtaegu väga pingeliseks, kuid kui kõik töötab, on tulemuseks ainult suur rahulolu. Iga inimene tunneb muidugi tehtud töö tulemustest rahuldust isemoodi. Mõni võibolla ei tunnegi. Alati saab paremini ja just see ongi tihti infotehnoloogia maailmas edasiviiv jõud.

Kuid inimesed ei ole perfektsed ja vead on kerget tulema. Sellepärast peamegi järjest õppima ja arenema. Samas kui suured tagajärjed võivad ühel lihtsal tehnilisel rikkel olla, selle üle arutlesime pikalt loengus “Kas me sellist ITd tahtsime?”. Loeng vaatas otse silma karmile reaalsusele ja andis ülevaate sellest, kui palju me tehnoloogiast tegelikult sõltume ja mis võib juhtuda kui mingi tehnoloogiline süsteem alt veab. Miks ei helistanud Haapsalu lastekodu töötajad piisavalt kiiresti tuletõrjesse, mis oleks juhtunud, kui ameeriklased poleks oma süsteemiriket kontrollinud ja oleksid tuumalõhkepead tõepoolest välja tulistanud? Esimese sündmuse kurbi tagajärgi me teame kõik paraku liigagi hästi. Samas ei julge isegi mõelda, mis oleks tõepoolest võinud juhtuda, kui lõhkepead tõesti oleks taevasse tõusnud.

Kui parandada kõik need vead süsteemides, muuta kõike paremaks, siis peaks ju efektiivsus tõusma? Efektiivsus tõusebki, aga sellega kaasnevad ka paljud muud halvad asjad. Efektiivsus sõltub tavaliselt innovatsioonist. Innovaatilistest ideedest, mis toovad maailma tehnoloogilise revolutsiooni, nagu seda tegi internet aastaid tagasi. Kui efektiivsuse kasv toimub sellises valdkonnas, on tagajärgedeks näiteks küberkuritegevuse kasv ja juba eelmainitud inimeste suur sõltuvus tehnoloogiast. Kuid kui me oleme ükskord oma erialal edukad ja head spetsialistid ning professionaalid, siis võib tekkida aeg, kus me tahame oma teadmised rakendada millegi suure hüvanguks. Loeng “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi” oli hea vaade tulevikku. Teadustöö on osalemine milleski jäävamas ja nii ühiskonnale millegi tagasi andmine.


Küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kordusarvestuseks on aega kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kuna see eeldab õppurilt enesetäiendust on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisvaid töö ülsesandeid. Kordussoorituse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud.




Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?


Tegemist on akadeemilise liikumise kooli sisese vormiga. Et õppekava vahetada peaks õpilane esitama vähemalt üks päev enne punase joone päeva esitama õppeosakonda rektori nimele avalduse mis on kirjutatud vabas vormis ja peab olema kirjalik. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Õppekava saab vahetada aastas kaks korda ja see võtab aega kuni nädal aega.