User:Gpalamar: Difference between revisions
No edit summary |
(→Essee) |
||
| Line 16: | Line 16: | ||
Järgmine esineja Elar Lang<ref>[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) loengusalvestus]</ref> rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida. | Järgmine esineja Elar Lang<ref>[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) loengusalvestus]</ref> rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida. | ||
Taavi Tuisk<ref>[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]</ref> oma loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) loengusalvestus]</ref> rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse. | Taavi Tuisk<ref>[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]</ref> oma loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) loengusalvestus]</ref> rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse. | ||
Järgnes Kert Suvi<ref>[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]</ref> loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) loengusalvestus]</ref>. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring. | |||
== Viited == | == Viited == | ||
Revision as of 23:27, 5 November 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13
Kood: ******41
Esitamise kuupäev: xx. november 2015
Essee
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud "Õpingukorraldus ja erialatutvustuse"[1] aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.
Esimesel loengul[2] käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda.
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. "Zave Media" CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman[3][4] rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.
Järgmine esineja Elar Lang[5][6] rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.
Taavi Tuisk[7] oma loengus[8] rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.
Järgnes Kert Suvi[9] loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist[10]. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.
Viited
- ↑ Aine "Õppekorraldus ja erialatutvustus" koduleht
- ↑ Esimese loengu salvestus
- ↑ Tiina Seeman LinkedIn profiil
- ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) loengusalvestus
- ↑ Elar Lang LinkedIn profiil
- ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) loengusalvestus
- ↑ Taavi Tuisk LinkedIn profiil
- ↑ Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) loengusalvestus
- ↑ Kert Suvi LinkedIn profiil
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) loengusalvestus
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
- Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
- Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
- Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
- Mis on tähtajad?
- Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
- Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- ...
- ...
- ...
Küsimus 1
- Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.
- Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
- Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
- Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
- ...
