User:Graudsep
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Gert Raudsepp
Esitamise kuupäev: 17.10.2015
Essee
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli sellessuhtes vägagi huvitav, et mina isiklikult selle aine alguses midagi suurt ei oodanud. Iga nädal oli üks loeng ja igas loengus oli erinev esineja. Kui ma olin käinud esimeses kolmes loengus, tundus mulle see aine juba väga huvitav. Kõik need loengud andsid mulle mingil moel midagi uut, kas siis midagi tuli uue infona või sain ma millestki või kellestki motivatsiooni. Seega oli tegemist väga hea algusega minu haridusteel Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.
Esimesse loengusse, mis toimus kohe pärast avaaktust, kahjuks ma ei jõudnud. Kuna tänapäeva maailmas on kõik kättesaadav, oli ka minul seda loengut võimalik seda järele vaadata. Esimeses loengus räägiti meile, kui uutele tudengitele, elust IT Kolledžis, kodukorrast, reeglitest ja paljustki muust. Kuna antud informatsioon oli väga üldine, ei ole ka võimalik üldist sõnumit sellest loengust välja tuua.
Minu arvates oli teine loeng see, millega õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine reaalselt pihta hakkas. Esinejaks oli EIK vilistlane, Tiina Seeman. Tegemist oli väga kogenenud naisterahvaga, kes on töötanud väga erinevates keskkondades erinevate inimestega ning omab oskusi mitmetes valdkondades. Tema rääkis meile juhtimisest, täpsemalt projektide juhtimisest. Ka projektide juurde käib ütlus - "klient on kuningas" - ehk siis projekti tehakse ainult kliendi jaoks. Tiina Seemani loengu sõnumiks tooksin mina välja järgneva - Hoia kainet mõistust, ole avatud ning ole teadlik erinevatest riskidest. Paigas peab olema tiim, kommunikatsioon ja eesmärk.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus : Kui tudeng kukkus eksamil läbi, ei tohiks ta pead norgu lasta. Eksami tulemuse parandamiseks on kolm võimalust ühe õppeaine piires ja õigus selle järele tegemiseks on ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Vajadusel peaks tudeng valmis olema ka lisaülesanneteks, mille andmiseks on õppejõul õigus, et tagada pääs kordussooritusele.[1]
Kui tudengil on soov minna korduseksamile, siis neid planeeritakse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral - aine toimumisele järgmisesse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Korduseksamite ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kui tudeng kukkus mõnes esimese aasta aines läbi, siis planeeritakse korduseksam aine toimumise semestrisse ja järgnevasse semestrisse ning õppeaasta eelnädalasse - samuti kogu perioodi peale vähemalt kahel korral.[2][3]
Et tudengil oleks võimalus minna korduseksamile, peab ta ennast sellele registreerima. Registreerumine on kohustuslik ja selleks peab tudeng minema ÕIS-i ja sealt korduseksamiks ennast ära märkima. Et oleks võimalus registreeruda, peab olema eelmisest korrast möödas vähemalt 2 tööpäeva. Kui aga on tudeng korduseksami toimumise ajal akadeemilisel puhkusel ja soovib ikkagi kordussooritusel osaleda, peab ta esitama avalduse õppeosakonda.[4]
Kui tudeng õpib täiskoormusega ehk riigi finantseerival õppekohal, on tema jaoks korduseksamid tasuta. Kui aga õpitakse tasulisel õppekohal, on kordused tasulised.[5] Kordussoorituse tasu on 20€ ja see tuleb kanda HITSA kontole.[6]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus : Kui tudeng soovib, et tema varasemat töökogemust arvestataks, peab ta esitama vastava taotluse. Selleks on aega hiljemalt 10-nda tööpäevani, enne punase joone päeva. Taotlus peab vastama vormile ja olema koos vajalike lisadega. Lisadeks on töökogemust ja/või õpinguid tõendavad dokumendid: tunnistus (akadeemiline õiend, töökogemuse olemasolu jne), tehtud tööde näidised ja kolmandate osapoolte tagasiside. Taotlus esitatakse läbi ÕIS-i.[7]
Alates 2013/2014 õppeaastast seoses kõrgharidusreformiga, arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisse, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. Küll aga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Kui on soov õppida täiskoormusega, peab varasema kogemusega tudeng ikkagi koguma 27 Euroopa ainepunkti IT Kolledži õppesoorituste põhjal.[8]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus: Miinimum EAP hulk õppeaastas on 54 ainepunkti. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd, seega koguti 28+25=53 (EAP)
Kuna koguti 53 EAPd, siis tuleb miinimum hulgast lahutada kogutud ainepunktide arv ehk 54-53 = 1 (EAP). Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.[9] Seega esitatav arve oleks 1*50=50€
Viited
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12 ja 5.2.13
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2
- ↑ Korduma kippuv küsimus number 8 - Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8, 5.2.8.1 ja 5.2.8.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7
- ↑ Korduma kippuv küsimus number 9 - Kuidas pääsen kordussooritusele?
- ↑ II. Taotlus, punkt 1-3
- ↑ Korduma kippuv küsimus number 6 - Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?
- ↑ Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?
