User:Gvesterb

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Üliõpilane: Gert Vesterberg

Esitamise kuupäev: 21. oktoober. 2016

Essee

Esimesel, sissejuhatavas loengus räägiti õppekava korraldusest ning sealt jäi koheselt meelde kõige tähtsam kuupäev: punase joone kuupäev, mis ajaks peavad oleme deklareeritud ning kinnitatud õppeained, tehtud eelmise semestri kordussooritused ning esitatud vastavad avaldused akadeemilise puhkuse taotlemiseks.

Teisel loengul, Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu , rääkis Riigi Infosüsteemide peaarhitekt Andres Kütt oma karjäärist. Kuidas ta alustas nõukogude ajal arvutitega ning jõudis arhitekti ametikohani. Lisaks räägiti arhitekti ametikoha olemusest, tööülesannetest ning sellest, et arhitekt ei loo ilma programmeerijateta lisaväärtust ehk asjadest, mis juba minu jaoks teada olid. Kuigi kokkuvõtvalt oli arhitekti töö olemus väga hästi ja tabavalt välja töödud - arhitekti töö on juhtida keerukust. Samuti rõhutas kommunikatsiooni olulisust. Enim jäi meelde vast see, et ITK's õpetavaid aineid ei tasu võtta vaid nime järgi, vaid tasuks enda jaoks lahti mõtestada, miks antud ainet tarvis on ning et tuleb ise sellest viimast võtma.

Kristjal ja Marko tutvustasid enda loengus Testimine ja startupid start-upi maailma võlusid ja valusid. Olles ka ise mitme startu-upi'ga tegemisel kaasa löönud, start-up kommuuni üritustel osalenud (Garage48 jne.), kõnetas antud presentatsioon vast enim. Räägiti teekonnast, mis viis Testlio asutamiseni, sh. kiirenditest ning tutvustati ka põgusalt teisi start-up'e. Minu arvates oleks võinud rohkem pöörata tähelepanu rahastamisele - kuidas edukalt investeeringuid kaasata, kuna see on üks start-up'ide põhiküsimusi. Siinkohal peab silmas A+ seeria investeeringuid, seed'i kaasamine on võimalik ka kiirendi abil ning see sõltub tihtipeale ka õnnest. Üldiselt meeldis ka nende seisukoht, et tegeleda tuleb asjaga, mis paneb silmad särama, olen ka ise püüdnud seda teed järgida.

Lembitu Ling käis rääkimas "Süsadminnimisest" Huvitav oli kuulata inimest, kes läks mingi teise eriala pealt IT'ga tegelema. Toodi välja automatiseerimise olulisusest admini-töös, millega tuleb täiesti nõustuda. Samuti jäi kõrva tore ütlus, et ära kunagi paku tasuta erialast abi kõigile, muidu jäädki sellega tegelema, olen sellega ka ise elus korduvalt kokku puutunud.

Viiendas loengus käsitlesid Andres Septer ja Einar Koltšanov IT tööturu ja karjääriteemasid. Tutvustati Erinevaid tööandja liike nagu avalik sektor, korporatsioonid ning start-up'id. Rõhutati, kui oluline on ära teha kodutöö, sh. kontrollida tööandja tausta ning püüda uurida ettevõtet ka seestpoolt. Loengu teises pooles rääkis Einar enda karjäärist ning äri- ning IT poole konfliktidest, mis on enamasti põhjustatud vajakajäämisest kommunikatsioonis.

Olles IT tööturul üle 10 aasta tegutsenud nii korporatsioonis kui ka start-upides, siis olulisi uusi teadmisi siit loengust ei omandanud, küll aga võib antud loeng väga kasulik olla värskelt IT erialaga tutvust tegevale inimesele.

Ivar Laur, kes ühtlasi omab ka pikka töökogemust Eesti Maksu- ja Tolliametis, käs rääkimas analüütiku tööst . Loeng aitas mõista maksuameti kitsaskohti ning probleeme, millega nad igapäevaselt silmitsi seisavad. Samuti arutleti teema üle, kas andmed alluvad analüüsile või mitte ning jõuti seisukohale, et alluvad küll, kui neid need on struktureeritud ning neid õigesti tõlgendada.

Väga põnev loeng, millega meenus kohe üks firmasisene ettekanne Taavi Kotka poolt, kus ta käsitles E-Riigi temaatikat. Seal rääkis ta ka natuke tulevikuplaanidest, kus MTA hakkab pakkuma BI teenust otse ettevõtetele.

Seitsmendas loengus lahkas kõva erialse kogemusega Jaan Priisalu Eesti küberkaitse teemasid. Ta rõhutas tõsiasja, et eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning tõi välja väljakutsed, mis on tingitud Eesti geograafilisest- ning demograafilisest vaatenurgast.

Vägagi silmaringi avardav loeng, kuigi oleks võinud rohkem välja tuua näiteid igapäevastest probleemidest, mis küberkaitse valdkonnas ette tulevad ning kuidas neid on lahendatud. Kuna ilmselt on tegemist sensitiivse teabega, siis anname andeks.

Õpingukorraldust puudutavad küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus küsimusele:

Korduseksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone tähtajani arvates aine õpetamissemestrist. Ühel õppeainel on võimalik teha kuni kolm sooritust ning kui need ei ole edukad, tuleb aine uuesti deklareerida ning deklareeritud ainepunktide eest maksta. Tasu suurus kinnitatakse rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕIS'is. Kordussooritus tuleb planeerida aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse, kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Korduseksamile on võimalik registreerida ÕIS'is, kujuures eksamile minekule peab jääma vähemalt 2-päevane varu.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus küsimusele:

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust võtta tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuskohustuse läbimiseks (kuni üheks aastaks), lapse hooldamiseks (kuni lapse kolmeaastaseks saamisen). Tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusele siirdumiseks on tarvis esitada meditsiiniasutuse tervisetõend, kus on lisatud arsti soovitus puhkuse kestvuse kohta. Ajateenistusse asumisel tuleb esitada kutse teenistusse võtmise kohta ning lapse hooldamisel on tarvis esitada lapse sünnitõend. Akadeemilist puhkust taodeldakse ning lõpetatakse avaldusega rektori nimele ning see vormistatakse rektori käskkirjaga.

Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik täita õppekava järgmistel juhtudel:

• kui isik on keskmise, raske või sügava puudega;
• kui isik on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
• kui isik on akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus ülesandele

• Esimene semester: 25 EAP (jääb puudu 2 EAP'd)
• Teine semester: 23 EAP (jääb puudu 4 EAP'd)
• Kokku pean tasuma 2 semestri eest 300€. Esimene semester jääb puudu 2 EAP'd (2*50€ = 100€) ning teine semester jääb puudu 4 EAP'd (4*50€ = 200€).