User:Hjaanima

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Essee

2016. aasta erialatutvustuse õppeaine puhul on tegemist inspireeriva ja silmaringi laiendava loenguteseeriaga, mis katab ära suuremad infotehnoloogia valdkonnaga seotud alamjaotused.

  • Sissejuhatav loeng [1]:

Esimese loengu avas pidulikult IT kolledži rektor Peeter Lorents, rõhutades seda, kui õige valiku õppima asunud inimesed teinud on ja kui oluline on tegelikult elukestev õpe. Edasi rääkis kolledžist ja selle õppekavadest lähemalt õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, tutvustades olulisemaid aspekte koolis püsimisest. Stipendiumidest ja toetustest rääkis Merle Varendi. Üllataval kombel on kõik stipendiumid kokku kogudes võimalik kooli kõrvalt väga head lisaraha teenida, ent kaugõppel on kogu paketi saamine tunduvalt keerulisem kui päevastel tudengitel. Lisaks tutvustas haridustehnoloog Juri Tretjakov kooli võimekust loenguid salvestada, mis teeb hõivatumatel tudengitel tagant järele õppimise ja ka teemade kordamise palju lihtsamaks.

  • Teine loeng[2]:

Teise loengu külalisesinejaks oli pika kogemuste ja teadmiste pagasiga Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Andres Kütt, kes koputas südame peale tõsiasjaga, et kui on tahtmist on, jõuab huvipakkuvad teemad endale selgeks teha ka naise ja laste kõrvalt. Loengu põhiteemaks oli arhitekti kui ameti roll organisatsioonis. Motivatsiooni pakkusid lisaks ka esineja näpunäited keerulistes ainetes vee peal püsimiseks - igal õpetataval ainel on mingi eesmärk ja tuleb enda jaoks see nišš leida. Lisaks kogemustele paiskas esineja õhku ka filosoofilisemat mõtteainet teemadel, kuidas mingeid asju paremini mõista. Tuleb õppida küsima suunavaid ja eriti "miks" küsimusi.

  • Kolmas loeng[3]:

Kolmanda loengu ajal rääkisid oma eduloost IT kolledži juurtega praeguseks suurt nime teinud startup'i(Testlio) loojad Kristel ja Marko Kruustük. Loengu eesmärk oli tutvustada nii startup-firmade tumedat kui ka helgemat poolt. Olulisimaks peeti julgust ja kannatlikkust uute asjade proovimisel. Raskeim aspekt startup-firma loomise juures on nähtavasti ärilise ja tehnilise poole tasakaalus hoidmine ning pidevalt kõige läbi mõtlemine. On suur oht varakult alla anda või fookusest liiati välja minna. Uudne oli loengus välja toodud fakt, et Eestis on väga aktiivsed startup'iga tegelevad inimesed, keda välismaailmas tuntakse ka kui #estonianmafia.

  • Neljas loeng[4]:

Neljanda loengu külaliseks oli mitte niivõrd akadeemilise taustaga, kuid sellegi poolest pikalt IT-maastikul nime teinud Lembitu Ling'ga. Põhiteemaks oli sellel loengul süsteemi administreerimine kui amet ja sellel alal ellu jäämine. Taustalugudest räägiti veel 90-date Eesti "musta rauaga" äritsemisest ja nõukaaegsest tarkvarapiraatlusest. Erialaselt(süsteemiadministraatori vaates) toodi esile endast lugupidava administraatori vajalikud iseloomujooned - peab olema laisk, aga mitte liiga laisk. Lahatavate probleemide seas toodi välja ka erinevate osapoolte omavahelised rivaalitsemised - süsteemiadministraatorid vs. arendajad vs. projektijuhid - mida saab ravida ainult üksteisest lugupidava suhtumise ja kommunikatsiooni arendamisega.

  • Viies loeng[5]:

Viienda loengu esinejateks olid päevaste tudengite õppejõud Andres Septer ja külalisesineja "SCRUM master" Einar Koltšanov. Esimese esineja sõnum tudengitele oli õige valiku tegemine tööturul ja see, kuidas käib "hea koha peale saamine" sellises väikeses riigis nagu seda on Eesti - siiamaani loevad tutvused. Lisaks sektorite erinevuste väljatoomisele rõhutati seda, et hea spetsialist ei ole ühegi ettevõttega laulatatud - tuleb teha seda, mida ise heaks arvad. Külalisesineja, olles kaugemas minevikus täiesti mitte-IT inimene, oskas välja tuua põhjused, miks ühes ettevõttes erinevad osapooled oma vahel läbi ei saa ja kuidas seda parandada. Sarnaselt neljanda loengu külalisega toodi lahenduseks välja erimeelsuste silumine ja pidev koostöö.

  • Kuues loeng[6]:

Kuuenda loengu teemaks oli "Andmed ei allu analüüsile" ja autoriks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, kes rääkis lähemalt andmetest ja andmete analüüsimise põhiprobleemidest. Detailsemad näited olid elust enesest ehk sellest, kuidas ja mis andmeid analüüsitakse Eesti Maksu- ja Tolliametis. Täpsemalt tutvustas esineja seda, kuidas võetakse andmete analüüsimisest tulenevate käitumisprofiilidega vahele finantsasjadega skeemitavaid riigi silmis kurjategijaid, kuid laiemalt toodi välja andmete töötlemise probleemid muudes asutustes. Tihtipeale kogutakse igal pool andmeid, kuid nendega ei hakata midagi peale, ei koguta piisavalt või ei osata andmetega midagi peale hakata. Kahjuks peab isikliku kokkupuute põhjal tõdema, et viimane väide vastab vägagi tõele, eriti riigisektoris.

  • Seitsmes loeng[7]:

Seitsmenda loengu teemaks oli "Eesti Vabariigi Küberkaitse" ja esinejaks Riigi Infosüsteemide Ameti endine direktor Jaan Priisalu, kes rääkis sellest, kuidas Eestis infoturvet tegema hakati ja kuhu maale sellega tänaseks jõutud on. Lähemalt rääkis esineja sellest, miks ja kuidas võeti Eestis kasutusel ID-kaart ja kuidas käib Eestis infoturbe arendamine. Olles ise infoturbe valdkonnaga igapäevases kokkupuutes, sain kinnitust faktidele, et Eestis tehakse infoturbe vaates asju kiiresti ja hästi. Erinevalt paljudest muudest riikidest osatakse Eestis hinnata privaatsust ja turvalisust, mis on põhjuseks sellele, et uued tehnoloogiad kiiresti juurutatud saavad.

  • Kaheksas loeng[8]:

Kaheksanda ja viimase loengu pealkirjaks oli "IT ja turundus" ja esinejaks Starman AS'ist külla tulnud Hedi Mardisoo. Turundusspetsialistina rääkis esineja sellest, mis asi on bränd, missugused on turundusega seotud riskid ning kui suur olulisus on sihtgrupi valimisel ja kommunikatsioonil. Võrreldes aastatetagusega on tänapäeval uute ideede elluviimine palju lihtsamaks tehtud, kuid endiselt seistakse silmitsi probleemidega pigem ettevõttesiseselt, stiilis "kuidas müügiinimesed müüma panna" ja kas "fookus" on paigas. Antud loengust võis paralleele tuua nii kolmanda, neljanda kui ka viienda loenguga, mis keskendusid kommunikatsioonile kui edukuse ühele nurgakivile.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

1. Kordussoorituse õigus kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid lisaülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks (Õppekorralduseeskiri 5.2.12[9]).
2. Kokkulepe kordussoorituseks sõlmitakse tudengi ja õppejõu vahel (Õppekorralduseeskiri 5.2.12[10]).
3. Korduseksamile registreerimine toimub ÕISis (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1[11]).
4. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral (Õppekorralduseeskiri 5.2.13[12]).
5. Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta, tasulisel õppekohal 20€ kord (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5 [13]

Viited