User:Hkitt

From ICO wiki
Revision as of 19:37, 6 November 2014 by Hkitt (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Heikki Kitt

Esitamise kuupäev: 6. november 2014

Essee

Essee on esitatud aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus kodutööna. Kuulasin ja vaatasin ära aine päevaõppe wiki lehel alajaotuses loengud [1] kirjas olnud loengute salvestised.

Esimene loeng oli "Õppekorraldus ja sisekord"[2] ja lektoriteks Inga Vau, Margus Ernits ning Merle Varendi. Nagu pealkiri vihjab, räägiti õppetöö korraldusest ja eeskirjadest.
Oma rõõmuks pean tõdema, et IT Kolledžis on see osa hästi korraldatud. Värsketele tudengitele antakse väga palju informatsiooni, et kõrgkooli ellu sisse elada. Kindlasti leiavad sealt kasulikke näpunäiteid ka need, kelle jaoks EIK ei ole esimene kõrgkool. Antud aine on ka kavalalt korraldatud, et natukenegi motiveerida õpilasi Õppekorralduse eeskiri ette võtma ja läbi töötama ning seeläbi ühest küljest vähendada õppeosakonna koormust, kuna lihtsaid küsimusi jääb tulemata ja teisest küljest anda aimu õpilastele, mismoodi õppetöö on korraldatud ja mis reeglid kehtivad.

Teise loengus "Õppimine ja motivatsioon"[3] rääkis Margus Ernits antud ainest, õppetööst, viitamisest ja eetikast.
Kui enamus teemasid tundus enesestmõistetav siis võibolla natuke silmi avav oli motivatsiooni koht. Tegelikult on see väga loogiline aga vajas veidi meeldetuletamist. Tegeledes ka ise oma eralus veidi koolitamisega, siis tean, kui oluline on tagasiside ja õpilaste suhtumine. On oluline vahe, kas õppijal on tahe õppida või mitte. Koolitamine on muidugi õpetanud ka seda, et inimesi on väga erinevaid ja alati ei pruugi tahe välja paista, seega tagasiside on oluline.
Olles nüüd ära vaadanud nii mõnegi loengu salvestise, tahtsin soovitada, et küsimuste korral lektor kordaks küsimust, et see jääks selgelt salvestusse kuulda. Õnneks ollakse probleemist teadlik ja küsijale antakse mõnikord mikrofon, kuid teinekord kipub see ikkagi ununema.

Kolmas loeng kandis pealkirja "Robootika ja häkkimine".[4] Margus Ernits tutvustas Robootikaklubi ja rääkis Robotexi võistlusest.
Viimasest olen kuulnud varemgi ja jälginud otseülekandeid internetis ning seega oli tuttav teema. Hoopis üllatav oli aga see, et Robootikaklubisse oodatakse kõiki, kel vähegi huvi ja ükski teadmine pole otseselt vajalik. Samuti oli hea kuulda, kui aktiivsed ollakse erinevates projektides, põnev oli nii Trummi ja kassi leiutis kui ka automaatne Kardin. Olen täiesti nõus väitega, et kõige paremini õpib reaalselt millegi kallal nokitsedes ja mingit projekti tehes, sest siis on teadmiste järgi reaalne vajadus ning huvi.

Neljandas loengus esines Janika Liiv teemal "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast".[5] Leong rääkis Rub programmeerimiskeelest, naisterahvaste osakaalust IT maailmas ja kogukondadest.
Esimeseks huvitavavaks asjaks oli mulle võrdlus programmeerimise ja filmi stsenaariumi kirjutamisega. Tehes oma esimesi samme antud vallas, nõustun temaga. Selge see, et eesmärk peab olema, kondikavast saab alustada ja jätkata tuleb väiksemate osade kaupa. Struktuur tundub minu jaoks väga oluline programmeerimisel. Lood Ruby keele loojatest ja Ruby kommuunist ning nende mõttemaailmast olid uus info ja aitab mõista kui lähedal sellised arendajad tegelikult võivad olla oma toote kasutajale. Üritusest Garage48 olen kuulnud, kuid et analoogseid kokkusaamisi ja ainuilt naissoo esindajatele korraldatakse Eestis, kuulsin esimest korda. Väga tervitatav nähtus! Mis aga sellest ettekandest vast kõike rohkem meelde jäi, oli lõpupoole kõlanud mõttetera tegelaselt aliasega Why the lucky stiff loomise kohta. Vabalt tõlgituna kõlas see umbes nii, et "Kui sa midagi ei loo, defineerid sa end pigem maitsete kui võimekuse kaudu. Sinu eelistused pigem kitsendavad ja välistavad inimesi. Nii et mine ja loo midagi". Väga lihtsalt on sellega välja toodud lääneliku elustiili asjade kummardamise probleem ja kutsutakse üles pigem ise midagi ära tegema. Kui oled tegija, on sul ka austajaid ja järgijaid. Minu meelest hea mõttetera, mida meelest pidada, et ise midagi maailmas ära teha ja paremaks muuta.

Viienda ettekandega "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"[6] viis Skype administraator Carolyn Fischer meid suurte süsteemide maailma. Ta rääkis oma teekonnast administraarorini ja praegusest töökohast Skype'is ning seal kasutatavatest lahendustest.
Minu jaoks oli see loeng heaks jätkuks äsja toimunud EIK korraldatud Skype külastusele. Põneva lisainfona tuli konkreetne info Skype's kasutusel olevate tarkvarade kohta ja faktid serverite hulga ning kasutajatebaasi kohta. Soovitused olid asjakohased, näiteks nõustun väga konverentsidel käimisega, mis tõepoolest annavad motivatsiooni ja mõneks ajaks sära silmadesse juurde. Loomulikult ei saa eitada unistuste vajalikkust. Carolyni oli küll veidi raske kuulata, kuid kuna see oli tema esimene ettekanne üldse, siis on see arusaadav. Usun, et ta tulevased ettekanded on kindlasti paremad.

Järjekorras kuues loeng oli Kristjan Karmo poolt ning kandis pealkirja "Testimine ja tarkvara kvaliteet".[7] Ettekanne rääkis testimise kohta käivatest müütidest ja tarkvara testimisest üldiselt.
Kuulasin huviga, mida Kristjan räägib, seda kahel põhjusel - minu praegune amet on testija ja Kristjan on mu endine kolleeg. Nagu oodata, oli sisu kõik tuttav. Ja ega ei vaidle ka millelegi vastu. Põnevaks osutus ülevaade vigade maksumusest ning meelde jäi hea ütlemine - "Absence of proof is not proof of absence". Peab paika ning oma töös olen kasutanud James Bachilt laenatud sarnast väidet, et "ma ei ole siiani leidnud viisi, kuidas see tarkvara ei töötaks". See käib võibolla rohkem kokku ka Kristjani välja toodud tõsiasjaga, et ühtegi tarkvara ei ole võimalik sajaprotsendiliselt ära testida.

Seitsmes esineja oli Andres Septer, kes rääkis IT tööturust[8] Loengus anti ülevaade Eesti IT turul toimuvast ja hr Septeri kogemusest andud vallas.
Kuna nimi oli tuttav mulle Facebooki grupist nimega Itimehed[9], siis kuulasin põnevusega, milliseid näpunäiteid lektor jagab. Kuigi loeng oli veidi masendav siis tegelikult peegeldas see üsna hästi Eestis valitsevat olukorda ja mõttemalle. Head olid soovitused võimaluse korral ära proovida suuremad firmad, kus IT lahenduste jaoks on rohkem raha ja kasutusel veidi kallimad seadmed, samuti uurida asju süvitsi, et teada kuidas asjad päriselt töötavad. Näha oli, et hr Septeril kogemusi on ja tore, et ta ei pea paljuks seda ka edasi jagada, iseasi, kui palju sealt nooremad inimesed (pean silmas töökogemuseta) oskavad meelde jätta.

Viimases, kaheksandas loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest.[10] Loengu esimes pooles rääkis lektor oma kogemusest kõrgkooli õpingutel ja teises pooles valgustas kuulajaid head paroolide olulisusest veebirakenduste kasutamisel.
Olen Elar Langi ettekandeid varemgi kuulnud, nt. Nordic Testing Days üritusel ja viimati Agile Saturday'l. Seega oli teema tuttav, kuid tuletas veelkord meelde, kui haavatavad me oleme kasutades nõrku paroole või samu salasõnasid eri kohtades. Mis jäi aga meelde esimesest poolest, suhtumisest õppetöösse, olid paar mõtet. Esimene oligi sellest, kui oluline on suhtumine oma tegemistesse üldse, mis ongi see, mida tegelikult üks hea tööandja otsib. Pole oluline täpsed oskused või haridus, kui suhtimine on õige, tahe tööd teha, areneda ja juurde õppida on olemas, siis võetakse ka tööle. Ning teine, mis kindlasti paljusid IT õppimise juures hirmutab (kunagi ka mind), käis matemaatika ja füüsika kohta. Olen täielikult nõus, et neid aineid võib nimetada mõtlemisõpetuseks. Tõepoolest, seal on paigas kindlad reeglid, õppija asi on need selgeks teha, et osata neid õiges kohas rakendada.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et aine läbiviija Margus Ernits on leidnud huvitavad ja head külalisesinejad, kes laiendasid kindlasti kuulajate silmaringi ja loodetavasti innustasid õppetöösse panustama ning pingutama, sest IT on väga põnev ja meie eluaja jooksul tohutud aregnut läbi tegev valdkond.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimused on pärit Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele wiki lehelt vastavalt minu õpilaskoodile.[11]

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast õppeaine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aeg lepitakse kokku ainet õpetav õppejõuga.[12] Korduseksamile registreerumine toimub üldiselt ÕIS-is, kuid akadeemilise puhkusel olemise ajal sooritamiseks tuleb esitada õppeosakonda avaldus. Registreerumise tähtaeg on 2 tööpäeva enne eksamit.[13] RF õppekohal õppijale on korduseksam tasuta, OF õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.[14]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTA kasutamiseks tuleb hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Vajadusel nõustab taotlejat õppekonsultant. Taotlusele tuleb lisada oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapp) ja õpitu analüüs[15] VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisel ja aasta õppekoormuses, kuid arvestatakse õppekava mahu täitmisel.[16]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Tabelist sain väärtused X= 27 ja Y=25.
Kuna õppekulude osalise hüvitamise[17] kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis tuleb õppeaasta lõpuks hüvitada õppekulud 2 EAP ulatuses. Mulle esitatava arve suurus on 100 eurot.[18]

Viited