User:Hproosa: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 1: Line 1:
== '''Essee''' ==
== '''Essee''' ==


'''''Nägemist BIOS, tere tulemast UEFI!'''''
'''''Projekt "BPON to GPON"'''''




Meie tulevik läheneb meile aina kiiremini ja kiiremini, seda eriti infotehnoloogia valdkonnas, andmemahud suurenevad ja ka andmete vahetus.
Seda kõike tänu optilise võrgu edasi arengule, oleme seljatamas vanad vaskkaabli võrgud, kus on liini pikenemisel kiire kvaliteedi langus ja
andmemahu edastus piirang. Meie tulevik on valguskaabel, mis on siirdumas meie kõigi koju.
Meie riik on väga kiiresti arenev riik infotehnoloogia valdkonnas, eesti üks suurim projekt optikavõrgu arengus on kõigile tuntud "EstWin" ( mille
eesmärgiks on üle eesti väljaehitada üle 6000km optilist kaablit ning luua üle 1400 võrguühenduskoha 5 aasta jooksul.
Loe lisaks : http://et.wikipedia.org/wiki/EstWin)


Tänapäeva elu tempo tõstab muudkui tuure, infoajastu suhtlus ja infoliiklus aina suureneb, sama toimub ka meie eludes. Nagu keegi kuulus ütles, et ''Laiskus on edasi viiv jõud'', et mugavamaks elu teha, tuleb välja mõelda elu mugavamaks tehtavaid lahendusi. Kuhu me sellise kiiruga jõuda tahame? Ükski moootor ei pea täis pööretel kaua vastu.
Üheks suurimaks eestvedajaks projektis on Elion. Elion on kõik oma ressursid panustanud kiire optika võrgu arenguks.Nende enda projekti nimeks
on eraklientidel "Kiud koju" ja äriklientidel "Kiud kontorisse".


See nädal on väga kiirelt möödunud ja jäi silma üks uudis, mis on elule suht jalgu jäänud ja me puutume sellega igapäev kokku, kui me arvuti tööle paneme ja kirume, kui aeglaselt arvuti tööle läheb.
Tegelikult tegeleb Elion optikalahendustega juba aastast 2005, mil valmisid esimesed optika lahendused, klientideks olid erakliendid ja mõned korrusmajad. Neid lahendusi nimetati
Seda teen mina vähemalt oma tööarvutiga, mis on igasugust pahna täis topitud, eriti suur takistus on juba küll protsessor ja muutmälu (RAM), mis pole just parim windows 7 jooksutamiseks, aga see selleks.
tol ajal "Erilahendusteks" Paljudel polnud õrna aimugi, et sellised lahendused olemas. Kaasa arvatud ka elioni klienditeenindajatel (kuna kaadrivoolavus on suur)
Enne et üldse windows 7 sisse logib, loobib ekraan ette meile igasuguseid ridasid ja mõtleb midagi kaua, just, jutt on '''BIOS-ist (basic input/output system)ehk Baasvahetussüsteem!''' Tegu on juba ca 30a vana tarkvaraga, mis kontrollib süsteemi riistvara, ja on ühtlasi operatsioonisüsteemi ja riistvara vaheliseks liideseks.
Erakliente oli siis umbes 400 üle eesti, piirkondadeks olid uued arendus rajoonid Tallinna lähiümbruses, nt rikaste "Merirahu" elamurajoon, mis asub kakumäe ja rocca al mare
On leitud talle justkui asendaja, ehk '''Unified Extensible Firmware Interface (UEFI)(ühtne laiendatav püsivara liides)'''mis hea meelega vahetab meie igivana BIOS-i välja suurte plussidega ja pisikeste miinustega.
vahel mere ääres, siis veel Kakumäel, Laagris, Laagri lähedal Alliku külas, Viimsis ja ka mõned Tartus.
Ma ootan juba pikemat aega midagi, mis võiks arvuti kiiremini käima panna ja mulle windowsi akna ette võluda, kärsitu nagu me oleme. Alati iga uue asjaga kaasneb palju peavalu, aga samamoodi vajab iga asi ka aega!


''BIOS -i tähendus tänapäevani''
Seda tehnoloogiat nimetati siis BPON (BPON: Broadband Passive Optical Network)  Klient sai endale sellised teenused nagu Kaabel DigiTV (koaksiaalkaabel), "PPPoE" Interneti ja VOIP telefoni (Voice-over IP).
BIOS on väike vahelüli operatsiooni süsteemi ja riistvara vahel. Tal on väike mälu ja mis jääb tulevikule jalgu.
Tänapäeval kasutab Starman samasugust DigiTV-d.
Näiteks BIOS on ainult 1024 KB (kilobaiti) käivitatav ruum.See omakorda tähendab, BIOS on hädas käivitamisel korraga mitut liidest (USB, eSATA, piksenool jms) ja protsessid, mida läbi peab viima, venivad ja kulub rohkem aega tarkvara käivitamisel. Pealegi BIOS ei ole suuteline käivitama operatsioonisüsteemi kettalt, mille maht on üle 2TB, arvestades eriti kiire kõvaketta mahtude kasvamisega, eriti kui keegi veel soovib kasutada topelt kiirust, ehk dubleerida kettaid( RAID ).
Välja nägi süsteem selline, et Jaamast PON jaamast tuli välja optiline kaabel, mis jooksis klientidele lähemale ja optilist kaablit jagati splitteritega kaevus ja kaevust
viidi igale kliendile optiline kaabel, mida kohapeal otsastati spetsiaalse optika keevitus aparaadiga "Optical Fusion Splicer"-iga ( lisainfo ja kirjeldus: http://www.fiberoptics4sale.com/wordpress/optical-fiber-fusion-splicer-types-fusion-splicing-machines-explained-in-detail/),
otsastatud optika kaabli otsa pandi Alcateli BPOn terminal, mida seadistati distantsilt.
Seda tegid elioni administraatorid oma kontorist. Kohapeal seadistamist ei toimunud, ainult kliendi võrgu kaablite otsastamine ja seadmete ühendamine ( telekas, ruuter, voip adapter GrandStream ja hiljem asendati Linksys SPA2102 või PAPT2D)
Neid tooteid paigaldas 2005 kuni 2006a Elioni suurpartner Eltel. Kuna teenuse sisse ostmine Eltelilt oli kulukas, hakkasid seda tegema alates 2006a Elioni enda tehnikut, optikat käis keevitamas kohapeal tol ajal Telegrupp AS.


Siit hakkabki minu roll, alustades oma karjääri Elionis 2007a, olin mina üks neist tehnikutest. Üle Tallinna oli neid tol ajal 2 kuni 3 inimest Elionist. Kuna tehnoloogia hakkas kiiresti arenema, tekkis Elionil IPTV (digibox Amino A110), mis on tänapäeval
aina kasvavas tempos, siis tekkis probleem, kuna IPTV-d sai ainult pakkuda vaskkaabli klientidele. BPON tehnoloogia oli ajale jalgu jäämas, sellel tehnoloogial ei saanud IPTV-d pakkuda. Hakati siis BPON-i edasi arendama ja tuldi välja
GPON(Gigabit Passive Optical Network) 5Gen tehnoloogiaga, mis oli päris toores veel. Tekkisid probleemid: Enamus klientidel oli televisiooni võrk välja ehitatud, see olis koaksiaalkaablivõrk, aga IPTV kasutab CAT5 ehk arvutivõrku.Enamus Klientidel
see puudus, tuli leida alternatiiv (probleem ka tänapäeval): Nendeks olid üle koaksiaalvõrgu töötavad muundurid ReadyLinks, mis spetsiaalselt mõeldud IPTV Amino digiboksidele. Koosnes see saatjast, mille "IN" oli CAT5 ja "OUT" koaksiaalkaabel, teisele poole otsa pandi vastuvõtja,mis omakorda tegi koaksiaal signaalist taas arvutisignaal. Need alternatiivid kestsid ca 3a.
Seadmeks oli siis Cambridge PON terminal. See võimaldas kuni 5 vaataja kohta (IPTV). Esimesed testimised olid 2008a ja testi piirkonnaks võeti kakumäe rajoon.
Siis hakkas "Projekt BPON to GPON". Testkliente oli kokku 12, kui esimene päev sai kõik need 12 klienti uue süsteemi peale tõsta, hakkasid suured probleemid, liiga suur amps oli uue jaama jaoks, mis ei suutnud tegelikult nii väikse koormusega
toime tulla. Palju pretensioone tuli sel päeval, kuna televisioonid ruudutasid ja interneti ei töötanud peale tootevahetamist. Projekt peatati, kuni viga leitud ja likvideeritud.Oli palju koosolekuid, kuidas võiks paremaks minna, mis takistused ja probleemid ilmnesid jne.
Sellel ajal ehitati väga vähe optika võrke välja, kuna kliente ei rahuldanud kaabel DigiTV.
Peagi vahetati GPON jaam välja ja võeti kasutusel 6Gen GPON, seadmeteks said Ericssonid T060/T067, mida tänapäevani kasutatakse, paralleelselt Huawei GPON terminaliga. See oli suur edasi minek.
Kuna Cambridge ei suutnud oma tooteid supportida, pakkus Ericsson oma seadmeid ja oma jaamu. Aastal 2008 hakkasid suured ulatuslikud tehnoloogia vahetused. Vahetati tänavate kaupa seadmeid välja, BPON-ist sai minevik ja GPON-ist tulevik.
GPON tehnoloogia võimaldab praeguste seadmetega kuni ca 2Gb/s kiirust.


''UEFI meie tulevik?''
Elion on tõesti suuteline ka seda oma võimsuse poolest välja jagama, igale kliendile, kel GPON kodus (Lisainfo: http://en.wikipedia.org/wiki/Passive_optical_network)
e. laiendatav püsivara liides on spetsifikatsioon, mis korraldab, kuidas tarkvara suhtleb püsivaraga. EFI on asendus vanemale igas IBM tüüpi arvutis olevale BIOSile
Aga suurimaks probleemiks on siiamaani klientide kaabeldused majades, koaksiaalvõrk. Kuna ReadyLinks-id ei rahuldanud nõudmisi, otsiti uued alternatiivid, nendeks said Wifi Ruckus komplekt. Aga nendega on teised probleemid, need töötavad üle 2,5Ghz Wifi sageduse ja
 
need hakkasid tava WiFi võrke segama, kuna Ruckus-d on väga tugevad saatjad/vastuvõtjad. Peagi leiti uus alternatiiv: COMTREND PLC (Power Line Communication) komplektid: neid oli kahte varianti: Voolu PLC-d (üle elektrivõrgu) ja koaksiaal PLC-d,
 
põhimõte sama, mis eelpool mainitud ReadyLinks-idel, aga palju töökindlamad. Siiamaani on koaksiaal PLC-d parimad, mida olen praktikas kogenud. Neid soovitan siiamaani klientidele. Vooli COMTREND PLC-de probleemideks on jälle see, et
'''Eelised:'''
saatja ja vastuvõtja peavad asuma samal faasil ja muid segavaid seadmeid ei soovitata, nt pikendusjuhet, mille otsas laualamp, arvuti jne. Väiksemgi elektrivoolu kõikumine tekitas probleeme.
-Võimalus käivitada operatsioonisüsteem suuremalt kettalt kui 2TB
Peagi vahetati Telegrupp AS välja Corle AS-i vastu, kes pakkus optika kaabli keevitust odavamal. Me, tehnikud, pakkusime välja, et Elion võiks ise opt. keevitus aparaadi välja osta, ( Hind sel ajal ca 200 000kr), aga eitav vastus juhtkonna poolt, lõpuks maksime partneritele vähemalt 2 aparaati välja. Milline " kokkuhoid".
-Kiirem käivitumine
Olen tegelenud optikate ehitustega pikka aega ja olen ka koolitanud uusi töötajaid, kes tegelevad praegu optika veoga klientide juurde ja toodete paigaldamisega. Tänapäeval on see palju lihtsam, kui tol ajal.
-Protsessorist mitte olenev arhitektuur
Partner firmad veavad optikavõrgu mööda kortermaja jaotuskohtadesse laiali, mis asuvad korruste peal ja sealt edasi veab tehnik juba valmis patch kaabli ( pikkused : 10m,15m, 20m,25m,30m) otse kliendini, vajadusel karbistab koridoris kaabli ja markeerib vastava tähisega. Vajadusel puuritakse ka auk kaabli sisse vedamiseks, ehitatakse arvutivõrke isegi tasuta ( 1 arvuti, 1 vaatajakoht). Projekt nii suurt hoogu kogunud, et ei jõua enam ära teha, tellimus mahud aina kasvavad. Projekte on rohkem valmis tehtud kui suudetakse füüsiliselt tellimusi täita. Liigagi palju.
-Protsessorist mitte olenevad draiverid
Praegu tegelen tehnikute supportiga ja igasuguste seadmete administreerimisega, nüüd olen mina see, kes GPON terminale seadistab. Elu läheb edasi. Elionis on väga suur arenguvõimalus. Proovima peab!
-Paindlik operatsioonisüsteemile eelnev keskkond, sh võrgutugi
-Modulaarne disain
-Osad BIOSile omased täiustused nagu ACPI(progressiivne konfiguratsiooni- ja toiteliides) ja SMBIOS (süsteemihaldus BIOS), on olemas ka EFI-l, kuna nad ei vaja 16-bitist käitusliidest.
 
 
'''Ketta tugi'''-Lisaks tavalisele jaotustabelile, mis kasutab peabuutsektorit (MBR), toetab EFI ka GUID partitsioonitabelit (GPT). GPT ei kannata tavaliste MBR piirangute all, näiteks ei piira GPT partitsioonide arvu (MBR ei toeta üle nelja partitsiooni) ja lubab kuni 9.4 ZB suurust ketast kasutada. EFI spetsifikatsioon ei määra millist failisüsteemi kasutama peaks. Ainukesed Windowsi versioonid, mis toetavad GPT-d on Windows Vista/7 ja Windows Server 2008 ja uuemad.
 
 
'''32/64 bit'''-BIOS on piiratud 16-bitise protsessori režiimi ja 1MB adresseeritava mälu peale, kuna disain põhineb IBM 5150-l, mis kasutas 16-bitist Intel 8080 protsessorit. Selle eest võib UEFI joosta nii 32(x86-32) kui ka 64-bitisena (x86-64 ja Itanium). 64-bitine UEFI
 
 
'''Operatsioonisüsteemid'''-(U)EFI spetsifikatsiooni alusel kutsutakse operatsioonisüsteeme, mis toetavad (U)EFI-lt buutmist (U)EFI-st teadlik olevateks operatsioonisüsteemideks. Siin tähendab termin „buuditud (U)EFI-lt“ seda, et buuditi otse (U)EFI laadurist, mida hoiti mõnel mäluseadmel. Standardkoht operatsioonisüsteemi laaduri jaoks on \EFI\BOOT\[arhitektuuri nimi]\boot[arhitektuuri nimi].efi, kus arhitektuuri nimi võib olla näiteks IA32, x64 või IA64. Osad operatsioonisüsteemide tootjad võivad kaasa panna enda operatsioonisüsteemi laaduri. See võib muuta ka laaduri asukohta.
 
 
Linux on olnud suuteline EFI-lt buutima juba 2000. aastast alates, kasutades elilo EFI buudilaadurit. Hiljuti on hakatud rokhem kasutama GRUB-i EFI versiooni.
HP-UX on kasutanud (U)EFI-t oma buudimehhanismina IA64 süsteemides 2002. aastast saati. HP OpenVMS on IA64-l (U)EFI-t kasutanud 2005. aasta algusest, kuid esimest korda kasutati (U)EFI-t hindamiseks toodetud masinatel juba kaks aastat varem.
Apple kasutab EFI-t oma Intelil põhinevatel Macintoshidel. Mac OS X v10.4 ja uuemad toetavad EFI 1.10 versiooni 32-bitises režiimis, isegi 64-bitiste protsessoritega. Uuemad Macintosihd aga kasutavad juba 64-bitist EFI-t.
Itaniumi versioonid Windows 2000-st (Advanced Server Limited Edition ja Datacenter Server Limited Edition) on EFI-t toetanud juba 2002. aastat saati . Windows Server 2003 IA-64-le, Windows XP 64-bitine versioon Windows Server 2000 Advanced Server Edition, mis kõik põhinevad Inteli Itanium protsessori perekonnal, toetavad EFI-t, kuna see on DIG64 platvormi spetsifikatsiooni järgi nõutud.
Microsoft tõi UEFI toe x64 Windowsitele Windows Server 2008 ja Windows Vista Service Pack 1-ga. Microsoft ei paku tuge 32-bitisele UEFI-le, kuna tootjad ei tundnud selle vastu huvi 64-biti populaarsuse tõusu tõttu.
 
 
 
'''Enda kokkupuude BIOS-i halbade külgedega.'''
Olen siin mitu päeva üritanud käima saada RAID0 2x 64GB SSD, et saaks sinna peale operatsioonisüsteemi panna ja jooksutada kõiki programme sujuvalt, et asi ei jääks kõvaketaste kiiruse taha.
SSD olen valinud tänu oma kiirele andmete kirjutamisele ja lugemisele. HDD ei taha operatsioonisüsteemide kettana, kuna kipuvad aeglaseks jääma, lähevad kuumaks ja mis peamine - teeva häält!
Mulle meeldib, kui mu kast on vaikne nagu hiir.
Aga paraku ma oma ssd raid0 tööle ei saanud, ei tea, kas emaplaadi support nii halb või on probleem klaviatuuri ja tabureti vahel.
Olen proovinud BIOS-ist RAID0 tekitada, kasutades RAID draivereid, aga kiirus on jäänud ühe ketta oma, kuidagi ei saa topelt kiirust. Proovinud olen ka windows 7 all disk manageriga, siis kahjuks saadud neist Type''Dynamic'' ja pole saanud sellele operatsioonisüsteemi installeerida. Proovitud erinevaid asju.
Lõpuks võtsin otsuse vastu, et asi on emaplaadis, siis süda rahulikum.
Tänapäeval on üritatud ka BIOS-e kiiremaks teha, nt on tehtud BIOS draivereid, mis muudavad BIOS-i töö kiiremaks, nt SMART QuickBoot.
Eks elame ja näeme, kui kiire on UEFI ja mis tema reaalsed miinused on.
 
Jääme ootama!
 
Aga küsiks ühe küsimuse ka lugejalt, kuhu on meil nii kiire ?


== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==
== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==

Revision as of 23:30, 22 December 2011

Essee

Projekt "BPON to GPON"


Meie tulevik läheneb meile aina kiiremini ja kiiremini, seda eriti infotehnoloogia valdkonnas, andmemahud suurenevad ja ka andmete vahetus. Seda kõike tänu optilise võrgu edasi arengule, oleme seljatamas vanad vaskkaabli võrgud, kus on liini pikenemisel kiire kvaliteedi langus ja andmemahu edastus piirang. Meie tulevik on valguskaabel, mis on siirdumas meie kõigi koju. Meie riik on väga kiiresti arenev riik infotehnoloogia valdkonnas, eesti üks suurim projekt optikavõrgu arengus on kõigile tuntud "EstWin" ( mille eesmärgiks on üle eesti väljaehitada üle 6000km optilist kaablit ning luua üle 1400 võrguühenduskoha 5 aasta jooksul. Loe lisaks : http://et.wikipedia.org/wiki/EstWin)

Üheks suurimaks eestvedajaks projektis on Elion. Elion on kõik oma ressursid panustanud kiire optika võrgu arenguks.Nende enda projekti nimeks on eraklientidel "Kiud koju" ja äriklientidel "Kiud kontorisse".

Tegelikult tegeleb Elion optikalahendustega juba aastast 2005, mil valmisid esimesed optika lahendused, klientideks olid erakliendid ja mõned korrusmajad. Neid lahendusi nimetati tol ajal "Erilahendusteks" Paljudel polnud õrna aimugi, et sellised lahendused olemas. Kaasa arvatud ka elioni klienditeenindajatel (kuna kaadrivoolavus on suur) Erakliente oli siis umbes 400 üle eesti, piirkondadeks olid uued arendus rajoonid Tallinna lähiümbruses, nt rikaste "Merirahu" elamurajoon, mis asub kakumäe ja rocca al mare vahel mere ääres, siis veel Kakumäel, Laagris, Laagri lähedal Alliku külas, Viimsis ja ka mõned Tartus.

Seda tehnoloogiat nimetati siis BPON (BPON: Broadband Passive Optical Network) Klient sai endale sellised teenused nagu Kaabel DigiTV (koaksiaalkaabel), "PPPoE" Interneti ja VOIP telefoni (Voice-over IP). Tänapäeval kasutab Starman samasugust DigiTV-d. Välja nägi süsteem selline, et Jaamast PON jaamast tuli välja optiline kaabel, mis jooksis klientidele lähemale ja optilist kaablit jagati splitteritega kaevus ja kaevust viidi igale kliendile optiline kaabel, mida kohapeal otsastati spetsiaalse optika keevitus aparaadiga "Optical Fusion Splicer"-iga ( lisainfo ja kirjeldus: http://www.fiberoptics4sale.com/wordpress/optical-fiber-fusion-splicer-types-fusion-splicing-machines-explained-in-detail/), otsastatud optika kaabli otsa pandi Alcateli BPOn terminal, mida seadistati distantsilt. Seda tegid elioni administraatorid oma kontorist. Kohapeal seadistamist ei toimunud, ainult kliendi võrgu kaablite otsastamine ja seadmete ühendamine ( telekas, ruuter, voip adapter GrandStream ja hiljem asendati Linksys SPA2102 või PAPT2D) Neid tooteid paigaldas 2005 kuni 2006a Elioni suurpartner Eltel. Kuna teenuse sisse ostmine Eltelilt oli kulukas, hakkasid seda tegema alates 2006a Elioni enda tehnikut, optikat käis keevitamas kohapeal tol ajal Telegrupp AS.

Siit hakkabki minu roll, alustades oma karjääri Elionis 2007a, olin mina üks neist tehnikutest. Üle Tallinna oli neid tol ajal 2 kuni 3 inimest Elionist. Kuna tehnoloogia hakkas kiiresti arenema, tekkis Elionil IPTV (digibox Amino A110), mis on tänapäeval aina kasvavas tempos, siis tekkis probleem, kuna IPTV-d sai ainult pakkuda vaskkaabli klientidele. BPON tehnoloogia oli ajale jalgu jäämas, sellel tehnoloogial ei saanud IPTV-d pakkuda. Hakati siis BPON-i edasi arendama ja tuldi välja GPON(Gigabit Passive Optical Network) 5Gen tehnoloogiaga, mis oli päris toores veel. Tekkisid probleemid: Enamus klientidel oli televisiooni võrk välja ehitatud, see olis koaksiaalkaablivõrk, aga IPTV kasutab CAT5 ehk arvutivõrku.Enamus Klientidel see puudus, tuli leida alternatiiv (probleem ka tänapäeval): Nendeks olid üle koaksiaalvõrgu töötavad muundurid ReadyLinks, mis spetsiaalselt mõeldud IPTV Amino digiboksidele. Koosnes see saatjast, mille "IN" oli CAT5 ja "OUT" koaksiaalkaabel, teisele poole otsa pandi vastuvõtja,mis omakorda tegi koaksiaal signaalist taas arvutisignaal. Need alternatiivid kestsid ca 3a. Seadmeks oli siis Cambridge PON terminal. See võimaldas kuni 5 vaataja kohta (IPTV). Esimesed testimised olid 2008a ja testi piirkonnaks võeti kakumäe rajoon. Siis hakkas "Projekt BPON to GPON". Testkliente oli kokku 12, kui esimene päev sai kõik need 12 klienti uue süsteemi peale tõsta, hakkasid suured probleemid, liiga suur amps oli uue jaama jaoks, mis ei suutnud tegelikult nii väikse koormusega toime tulla. Palju pretensioone tuli sel päeval, kuna televisioonid ruudutasid ja interneti ei töötanud peale tootevahetamist. Projekt peatati, kuni viga leitud ja likvideeritud.Oli palju koosolekuid, kuidas võiks paremaks minna, mis takistused ja probleemid ilmnesid jne. Sellel ajal ehitati väga vähe optika võrke välja, kuna kliente ei rahuldanud kaabel DigiTV. Peagi vahetati GPON jaam välja ja võeti kasutusel 6Gen GPON, seadmeteks said Ericssonid T060/T067, mida tänapäevani kasutatakse, paralleelselt Huawei GPON terminaliga. See oli suur edasi minek. Kuna Cambridge ei suutnud oma tooteid supportida, pakkus Ericsson oma seadmeid ja oma jaamu. Aastal 2008 hakkasid suured ulatuslikud tehnoloogia vahetused. Vahetati tänavate kaupa seadmeid välja, BPON-ist sai minevik ja GPON-ist tulevik. GPON tehnoloogia võimaldab praeguste seadmetega kuni ca 2Gb/s kiirust.

Elion on tõesti suuteline ka seda oma võimsuse poolest välja jagama, igale kliendile, kel GPON kodus (Lisainfo: http://en.wikipedia.org/wiki/Passive_optical_network) Aga suurimaks probleemiks on siiamaani klientide kaabeldused majades, koaksiaalvõrk. Kuna ReadyLinks-id ei rahuldanud nõudmisi, otsiti uued alternatiivid, nendeks said Wifi Ruckus komplekt. Aga nendega on teised probleemid, need töötavad üle 2,5Ghz Wifi sageduse ja need hakkasid tava WiFi võrke segama, kuna Ruckus-d on väga tugevad saatjad/vastuvõtjad. Peagi leiti uus alternatiiv: COMTREND PLC (Power Line Communication) komplektid: neid oli kahte varianti: Voolu PLC-d (üle elektrivõrgu) ja koaksiaal PLC-d, põhimõte sama, mis eelpool mainitud ReadyLinks-idel, aga palju töökindlamad. Siiamaani on koaksiaal PLC-d parimad, mida olen praktikas kogenud. Neid soovitan siiamaani klientidele. Vooli COMTREND PLC-de probleemideks on jälle see, et saatja ja vastuvõtja peavad asuma samal faasil ja muid segavaid seadmeid ei soovitata, nt pikendusjuhet, mille otsas laualamp, arvuti jne. Väiksemgi elektrivoolu kõikumine tekitas probleeme. Peagi vahetati Telegrupp AS välja Corle AS-i vastu, kes pakkus optika kaabli keevitust odavamal. Me, tehnikud, pakkusime välja, et Elion võiks ise opt. keevitus aparaadi välja osta, ( Hind sel ajal ca 200 000kr), aga eitav vastus juhtkonna poolt, lõpuks maksime partneritele vähemalt 2 aparaati välja. Milline " kokkuhoid". Olen tegelenud optikate ehitustega pikka aega ja olen ka koolitanud uusi töötajaid, kes tegelevad praegu optika veoga klientide juurde ja toodete paigaldamisega. Tänapäeval on see palju lihtsam, kui tol ajal. Partner firmad veavad optikavõrgu mööda kortermaja jaotuskohtadesse laiali, mis asuvad korruste peal ja sealt edasi veab tehnik juba valmis patch kaabli ( pikkused : 10m,15m, 20m,25m,30m) otse kliendini, vajadusel karbistab koridoris kaabli ja markeerib vastava tähisega. Vajadusel puuritakse ka auk kaabli sisse vedamiseks, ehitatakse arvutivõrke isegi tasuta ( 1 arvuti, 1 vaatajakoht). Projekt nii suurt hoogu kogunud, et ei jõua enam ära teha, tellimus mahud aina kasvavad. Projekte on rohkem valmis tehtud kui suudetakse füüsiliselt tellimusi täita. Liigagi palju. Praegu tegelen tehnikute supportiga ja igasuguste seadmete administreerimisega, nüüd olen mina see, kes GPON terminale seadistab. Elu läheb edasi. Elionis on väga suur arenguvõimalus. Proovima peab!

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?


Vastus

Kaua on võimalik arvestust teha?

5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.


Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?

Õppejõuga kuna õppejõul on õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul, Pille Juust on õppetöö peaspetsialist kes tegeleb õppearvestusega. Õppeosakonnas olles ilmselt tasub tema poole pöörduda.


Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul, Kuidas, see ilmselt selgub seal kohapeal.


Mis on tähtajad?

5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste ajakava ÕIS->"Minu asjad->Kordussooritused", mis viitab lehele http://willie.itcollege.ee?url=kordussooritused Ajalised piirid on akadeemilises kalendris.


Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Tasuta. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel.


Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

8. Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 13 € (Käskkiri Nr 3A-1/11-94 21.06.2011)

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Kaardi kaotamisest teatan õppeosakonda õppetehnikule. Kui see kaart on ISIC ja panga kaudu saadud ISIC+pangakaart ühes, siis kõigepealt teatan panka, et kaart suletaks.

Uue kaardi saan vastavalt http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/turva-ja-isic-kaart/ juhendile http://www.minukool.ee kaardihalduskeskkonnast või SEB pangast.


Kapivõtme kaotamisel teatan õppeosakonda õppetehnikule. Kui kapp on mitmepeale, siis teatan teist kapi kasutajat.

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hproosa&oldid=45172"