User:Htiitus

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Hardi Tiitus

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

Essee

Sissejuhatus

Õpingukorraldus ja erialatuvustus on minu meelest aine, mille põhiliseks eesmärgiks on tõsta tudengites motivatsiooni ja etteruttavalt võin öelda, et minu puhul sai see eesmärk täidetud. Selle saavutamiseks on loengutesse kutsutud esinema edukad inimesed Eesti IT sektorist, kes räägivad oma loo ja selle käigus avardavad meie pilti IT maailmast, hoiatavad meid karide eest ja nagu eelnevalt mainitud tõstavad motivatsiooni. Aine teiseks oluliseks eesmärgiks on lasta tudengile endale selgeks teha kooli õppekorraldus, selle tundmine hoiab tulevikus ära palju arusaamatusi.


Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Sissejuhatav loeng.[1]

Esimene loeng oli suuresti informatiivne. Tutvustati antud ainet, räägiti ÕISst, ainete deklareerimisest, stipendiumitest jms ning hoiatati tüüpvigade eest (nt: „spageti keetmine“).


Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.[2]

Andres Kütt jättis mulle rahuliku, elukogenud, sihti teadva mehe mulje. Kuigi ise pidas ta end introverdiks, pean ma tõdema, et just tema huumoriga vürtsitatud loeng oli kõige jälgitavam loeng üldse. Loeng oli jagatud kahte ossa, kus esimeses pooles rääkis ta oma eluloost ja teises pooles oma tööst arhitektina. Oma loengus jagas ta tudengitele rohkelt õppetunde, mida keerdkäikude rohke elu oli talle õpetanud. Ainus keda huvitab lapse haridus on laps ise, koolil ja koolil on vahe ja tuleks valida kõige vingem kool kuhu sisse saaks, koolist tuleks võtta kõik mis võimalik, kool õpetab mõtlema – need on vähesed näited õppesõnadest, mis sel loengul kõlasid. Peale seda loengut olin ma veel kahe teadmise võrra rikkam. Esiteks sain teada kes on arhitekt ( IT valdkonnas) ja teiseks mõistsin, et ma ei taha kunagi saada arhitektiks – see töö on lihtsalt liiga kurnav ja olla party pooper, ei aitäh. Mis veel meelde jäi oli see, et arhitekt on üks kogenenumaid mehi meeskonnas ja see tähendab, et ta teab mida ta räägib – arhitekti tuleb suhtuda aupaklikult. Hea arendaja/administraator mõtleb alati mitu käiku ette, siis on kõigil lihtsam ja arhitekt ei peagi töösse sekkuma. Tuleb suhelda ja õppida suhtlema, see säästab sind paljudest sekeldustest.


Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid.[3]

Energiline Kristel Kruustük ja märksa rahulikum Marko Kruustük moodustasid hea tandemi, keda oli hea jälgida. Nad alustasid loengut oma IT teekonna tutvustamisega (mõlemad õppisid ITKs). Sujuvalt jõuti oma looga Londonisse, kus ühest üritusest osalemisest kasvas välja edukas firma. Loeng keskendus peamiselt nende ühise startupi „Testlio“ loomisele, arengule, erinvatele takistustele ja põrumistele selles vallas ja lõppes firma hetkeseisu tutvustamisega. Loengu käigus jagasid külaliselt hulgaliselt nõuandeid, millegi pärast kummitab mind siiani Marko lause, et ITK ajal oleks mikro & makroökonoomikas pidanud tähelepanelikum olema. Üks sai mulle selgeks, nimelt startupi tegemisega mina ei kiirusta. Nimelt tuleb välja, et see teekond on täis erinevaid takistusi, nõuab palju raha, unetuid öid ja tasuta tööd ning kõige selle juures puudub täielikult kindlus firma püsimise juures. Suureks saavutuseks selle loengu juures oli see, et kui enne ei kavatsenud ma testimise valikaineid deklareerida, siis nüüd on kindel plaan mõni testimise aine läbi närida.


Lembitu Ling: Süsadminnimisest.[4]

Nagu pealkiri reedab, oli see loeng keskendunud peamiselt administreerimisele. Lembit Ling rääkis oma loo, kuidas keemiast huvitatud poiss saatuse keerdkäikude tulemusel aastaid hiljem ITsse sattus. Rääkis oma erinevatest töödest alustades katuseplekksepast ja IT arhitektina. Peatus ka Eesti 90ndate IT maailmast, mis oli väga huvitav kuulamine. Tutvustas administraatori elu ja igapäeva. Loengus jagati taaskord palju väärt nõu, eriti administraatorite/arendajate vahelises suhtluses ja tööandja/töötaja vahelises suhtluses. Panin kõrva taha, et IT alased „sohilapsed“ võivad hiljem kummitama tulla, tööandja ei pruugi näha administraatori väärtust. Taaskord sai kinnitust väide, et „vana peer“ teab mida räägib ja noored peaksid nende kogemust hindama, samuti mõte, et hea arendaja/administraator mõtleb vähemalt kolm käiku ette. Loengust kumas läbi ka idee, et koostöö administraatorite ja arendajate vahel on eduka ettevõtte alustala.


Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg. Karjäärikäänakud.[5]

Antud loengus tõi Andres Septer kokkuvõtlikult välja olulisima info mida peaks „roheline“ IT spetsialist meeles pidama kui läheb end tööturule pakkuma. Andres rääkis lahti erinevate ettevõtte tüüpide head ja vead, tuleb välja, et tööpõld selles valdkonnas on üüratu. Tean nüüd, et enne tööle minekut tuleks teha ära kodutöö – uurida välja firma taust, sealne töökeskkond ja atmosfäär, parim viis selleks oleks leida keegi seest. Andres andis nõu kuidas juba katseajal näha märke firma töökliimast. Natukene hirmutab mind Andrese poolt avalikustatud väike saladus, et parimad tööotsad jagatakse siseringis või tagatubades ja avalikule konkursile jõuavad suurest luus tööd millel mingi viga küljes. Nagu eelnevate külaliste CVst võis näha tõdes ka Andres, et Eestis IT redelil tõusmiseks peab olema mobiilne ja leppima töökohtade vahetusega. Viima vihje mis meelde tuleb on see, et Andres soovitas luua oma OÜ, aga kindlasti koos sõbraga, et mitte üksi olla. Loengu teises pooles tutvustas end ja enda tööd scrummaster Einar Koltšanov. Einar rääkis suurettevõtte äripoole ja IT poole lõhest ja rõhus vajadusele koostööks nende alade vahel. Rääkides tööle asumisest välismaale, soovitas ta enne uurida sihtkohariigi elukallidust, kliimat ning hinnata kulutusi maha jäävate objektide korrasoleku tagamiseks - alles siis teha otsus.


Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja: Andmed ei allu analüüsile.[6]

Ivar Laur tutvustas oma loengus Maksu- ja Tolliametis toimuva analüüsi poolt. Tuleb välja, et sealsed tegelased saavad kasutada kõige vingemad „rauda“ Eestis ja neile jääb sellest ikka veel väheks. Loengus oli peamiseks teemaks andmete analüüs ja selle tulemuse vastavus reaalsele elule. Tuleb välja, et see töö on tunduvalt mitmekesisem ja märksa väljakutseid esitavam kui ette kujutasin. Edu saavutamise võtmesõnaks andmete õige kasutamine ja ressursside suunamine õigetesse punktidesse.


Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse.[7]

Taaskord oli külaliseks rahulik, kindel ja kogenud mees. Jaan Piirsalu tutvustas oma loengus laialt küberneetika ajalugu ja selle arengut. Rääkis küberkuritegevusest selle arengust ja hetkeseisust, nimetades seda lausa tööstuseks. Pikalt peatus Jaan digiallkirja teemadel, kuidas me selleni jõudsime ja mis takistusi pidi selleks ületama. Samuti positsioneeris ta Eestit maailma IT kaardil, nimetades Eestit maailma tipuks, kelle IT alast tegevust käiakse rahvusvaheliselt vaatamas. Jaan rääkis pisut ka NATO küberkaitsekeskuse tegevusest ja Küberkaitseliidust. Ning lõpetuseks avalikustas ta oma nägemuse lähitulevikust, mõtiskledes autonoomsetest autodest, 3D printeritest ja üleüldisest automatiseerumisest. Jaani loeng oli taas täis mõtteid, kuid läbiv toon oli, et tuleks teha koostööd. Koostööd pankade vahel, koostööd liitlaste vahel, koostööd tuleks teha kõikjal, kuna see viib kiiremale arengule ja turvalisusele. Tehes asju tuleb ette ka vigu ja koostöö tagab ühe vea mitte kordumise. Mõte mis mind veel paelus oli Jaani väide, et mida lihtsam ja väiksem on programm/asi, seda turvalisem see on.


Hedi Mardisoo (Starman AS): IT ja turundus.[8]

Heidi Mardisoo loengus seilasime peamiselt turunduse lainetel. Loengust oli eeskätt kasu kõigil neil tudengitel, kes plaanivad tulevikus IT ettevõtet luua. Hedi rääkis Brändingust, viiest P-st jm turundusega seonduvast. Samuti rääkis ta, et turundus ei saa enam ilma IT toeta, olgu selleks kas kliendi ostude analüüsimine, otsimootori otsingute analüüs, kui ka lihtsalt interneti reklaamid . Hedi sõnul on õnneks Eesti turundussektor aru saanud IT olulisusest. Taaskord kumas loengust läbi koostöö vajalikkuse idee ja konkreetselt pankade vahelise koostöö vajalikkus. Nagu Andres Kütt mainis ka Hedi suhtlemise olulisust ja rõhutas, et info peaks mõlemale osapoolele olema arusaadav.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [9]. Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga [10]. Kordussooritusele peab registreerima ÕIS-is [11]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [12]. Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) [13].

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 28

Y = 27

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[14]


Esimesel semestri lõpuks on olemas 28 EAP ja teise semestri lõpuks 27 EAP. See tähendab et mõlemal semestril on täidetud 27 EAP nõue ja tasuda on 0 €.


Vastus: Tasumisele kuulub 0 EAP; Arvet ei esitata, kuna arve suuruseks oleks 0 €.


Viited