User:Htiitus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Hardi Tiitus
Esitamise kuupäev: 04. november 2012

Essee

"Õpingukorraldus ja erialatutvustus"- õppeaine, mille üheks eesmärgiks oli anda ülevaade ITK sisekorrast ning üldisest õppekorraldusest. Teine ja ühtalsi peamine eesmärk oli tutvustada esmakursuslastele nende tulevast tööd ja teha selgeks kes neist peale kooli saab. Selleks kutsuti loengutesse erinevate IT valdkondade esindajaid, kes suutsid pooleteist tunniga anda üpris hea pildi oma ametist. Õpingukorraldusele oli pühendatud esimene loeng, mil räägiti põgusalt sisekorrast, koolist ja antud kursusest. Järgnevad seitse loengut oli kõik suunatud erialatutvustamisele.

Esimese erialatutvustuse teemaks oli "Helpdesk", mida esitasid Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Mäletan, et läksin sinna loengusse mitte mingisuguste ootusteta ja pigem kartsin, et loeng võib kujuneda igavaks. Minu hirm oli asjata. Juba esimestel minutitel haarasid need kaks Peetrit mind oma positiivsest energiast tulvil loenguga kaasa. Härrad rääkisid oma ametitest Skypes milleks, nagu loengu teemast võib järeldada, oli helpdesk. Loengus tehti selgeks milles seisneb helpdeski tähtsus, kirjeldati faas-faasilt läbi helpdeski töö, anti nõuandeid kuidas kliendiga suhelda, kirjeldati millised isikuomadused on helpdeski tööks vajalikud ja lükati ümber müüt, et helpdesk on ummiktee. Seda kõike tehti läbi meeldiva huumoriprisma. Oli näha ja tunda, et mehed naudivad oma tööd ja julgen arvata, et sellega saavutasid nad väga tugeva sideme publikuga. See igati tore stardipauk.

Teiseks külaliseks oli tarkvaraarendaja Janika Liiv. Loengus räägiti peamiselt programmeerimiskeelelest Ruby (selle valmistajast, ajaloost), kuid ka RailsGirls programmist ja erinevatest naisprogrammeerijate kogukondadest. Kõike räägiti lähtuvalt oma korgemusest ja see muutis loengu nauditavaks. Jäi mulje, et see loeng oli suunatud ennekõige naissugupoolele, julgustades neid astuma hetkel veel peamiselt meeste maailma. Samas julgustas ta ka mind, nimelt ta mainis, et ei teadnud enne ITK-sse tulemist IT-st suurt midagi, ometi ei olnud see takistuseks. On minugi jaoks IT üpris uudne ala ja see lause süstis minusse päris palju usku- ma ei ole ainus. Igatahes oli väga meeldiv kuulata naisprogrammeerijat.

IT tööturust kõneles meile Andres Septer. Minule isiklikult härra Septeri loeng meeldis. Kuigi ta oli kohati liiga kriitiline ja rääkis ainult enda seisukohast, oli tema loeng üpris informatiivne ja ma kuulasin seda huviga. Septer tutvustas tööturgu tuues välja erinevate valdkondade omapärad. Minul, kui võhikul oli nii mõndagi kõrvataha panna. Nimelt soovitas külaline kogemuste saamiseks minna tööle väikesesse ettevõttesse, mainis, et Linuxi tundmine tuleb igati kasuks, rääkis, kus liiguvad IT sektoris rahad. Samas tõi ta ka välja fakti, et peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus, mis minu meelest on nõiaring. Seda loengut kuulates kadus mul ajataju, mis on minupuhul vaid hea märk.

Neljas külalisesineja oli Martin Paljak. Paljak pajatas päris palju freelanceri elust ja võlust, mis on selle positiivsed küljed mis negatiivsed. Härra ise on aga musternäide pühendunud IT-mehest. Nimelt ei ole Paljakul mitte mingisugust IT alast haridust, ta on kõik oma teadmised saanud ise õppides ja töötades, samas on tal saavutusi- tema lõi ID-kaardi tarkvara Linuxile, väidetavalt oma lõbuks ja otstarbeks. Minule meeldis tema suhtumine töösse, et peamine ei ole mitte palk, vaid asjaolu et sa oled ise rahul ja tead, et teed õiget asja. Oli üpris nauditav loeng.

4. oktoobril toimus loeng pealkirjaga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Loeng erines eelnevatest märgatavalt. Suur rõhk oli pandud mängudesse ja koostööle. Paraku jäi mängude mõte mulle pisut arusaamatuks. Tundus, et loengu märksõna võis olla „koostöö“, samas võin ka eksida. Lisaks rääkisid nad agiilsest tarkvaraarendusest. Oma firmast rääkisid nad üpris pinnapealselt ja kui aus olla jättis see loeng mulle üpris tühja mulje, aga kiidan teistsusguse loengu mustri eest.

Kristjan Karmo oli meil kuues külaline ja ta rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Nägin härra Karmot avaaktusel ja seal jättis ta mulle neutraalse mulje. Eelsadin, et loeng tuleb sarnane, aga võta näpust. Härra Karmo rääkis peamiselt testimisest ja mina nagu ka paljud teised arvasin, et testimine on üks igavamaid ja tarbetumaid töid maailmas. Ometi suutis Karmo minu illusiooni viie minutiga purustada. Karmo oli oma loengus väga veenev, suutes müüte üpris lihtsate näidetega tema oma elustki murda. Lisaks rääkis ta testimise positiivseid külgi ( saab otsida mitte enda, vaid teiste vigu) kui ka pisut negatiivsemaid (tuleb öelda karmi tõde inimestele näkku). Aina enam austust teenis amet minu silmis, kui toodi välja kaotsi läinud summad, mille oleks saanud ära hoida lihtsa testimisega. Pean tõdema, et mul oli pärast loengut lausa häbi, et ma testimist nõnda alavääristasin.

Viimaseks esinejaks oli Siim Vene, kes oli eeskujulik punkt meie loengutele. Vene töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas infotehnoloogia talitluse juhina, rääkis tehnoloogia vajalikkusest haiglas ja üleüldiselt haiglatest. Vene väga hea kõnemees ja julgen väita, et kõik kuulajad nautisid tema loengut. Tema seisukoht oli selge, et tehnoloogia ja meditsiin peavad tegema koostööd. Ühe näitena tõi ta tahvelarvutite kasutamist õdedel ja arstidel, mis muudaks töö palju kiiremaks ja mugavamaks, lisaks mainis ta erinevaid tehnoloogiaid meditsiinis nagu näiteks „nanorobotid“. Samas märkis härra Vene ära, et iga uuendusega võib tulla ka probleeme- nt õde istub Facebook´is, selle asemel, et oma tööd teha. Igatahes oli meeldiv loeng meditsiini ja tehnoloogia sümbioosist.

Ühiseid jooni leidsin ma erinevates loengutes mitmeid:

Paljud kõnelejad mainisid rühma ja koostöö tähtsust. Selleks lausa peeti pannkoogi hommikuid (Ignite) või veedeti koos aega xbox´i vüi lauatennist mängides (Skype), seltskonda oli toodud lausa lemmikloomad kes tõid rühmakaaslased üksteisele veelgi lähemale (Skype). Kõigi esinejate silmist peegeldus rahulolu, inimesed nautisid seda mida nad tegid ja üritasid oma positiivset energiat ka meile sisestada (minu puhul see toimis). Enamus külalisi jättsid mulle mulje, et IT-s oled sina ise oma peremees, et sa oled vaba. Ei ole väga suuri piiranguid, ei ole kaheksast viieni tööd, vaid saad ise oma aega planeerida.

Peaaegu kõikidt loengutest käis läbi märksõna mitmekülgsus ja nii mõnigi esineja oli õppinud üht, kuid on kokku puutunud erinevate IT valdkondadega, st arendaja ei tegele ainult arendusega vaid vahel tuleb tal testida ja vahel olla administraatori rollis.

Kõik mainisid, et IT on väga kiiresti arenev valdkond ja et olla seal hea peab suutma arened a ja ise õppida. Ühiseks märkasõnaks siis ise enese vahetpidamatu täiendamine.

Läbivaks jooneks oli ka see, et enamus külalistest ehitas oma ettekande üles müütidele või vähemalt mainis mõnda.

Viimaeks ühiseks jooneks toona ma selle, et kõigis loengutes v.a loengus „Karma“, oli vähemalt üks ITK lõpetanu.

Minule oli sellest kursusest igati kasu. See avardas suuresti minu IT-maailmapilti ja tõi mind sellesse maailma sisse. Kokkuvõtvalt ütlen, et oli leitud väga huvitavalt oma erialast rääkivad külalised ja iga minut mis ma sellesse kursusesse panin ei olnud asjata. Motiveeritus sai tagatud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Et korduseksamile pääseda tuleb leppida sellest kokku ainet õpetava õppejõuga, kes võib muuhulgas anda täiendavaid ülesandeid, mis on eelduseks eksmilepääsemiseks. Kordussooritusele tuleb registreeruda ka ÕIS-is. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ettenähtud aja jooksul ja kolme katse piires on riigieelarvelistele õppuritele tasuta. REV üliõpilased maksavad kordussoorituse tasu, mis hetkel on 14,2€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

VÕTA saamiseks peab õppur, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitama IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

1. Tunnistus;

2. tehtud tööde näidised;

3. kolmandate osapoolte tagasiside.