User:Iaasoja

From ICO wiki
Revision as of 21:35, 11 November 2012 by Iaasoja (talk | contribs) (→‎Erialatutvustuse aine arvestustöö)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ingmar Aasoja
Esitamise kuupäev: 9. Nov 2012 (essee 11. Nov 2012)

Essee

Microsoft loobub Windows Live Messengerist Skype’i kasuks.

IT alaseks uudiseks valisin vast aasta ühe tähtsaima uudise. Mitte et tegu oleks maailma muutva uudisega, vaid maailma muutnud programmi arendamisest loobumine.

Kui mõni päev varem liikus mitteametlikult lekkinu info, et Microsoft otsustas loobuda Windows Live Messengerist (edaspidi WLM, endine MSN) ning viia varasemad selle teenused üle Eesti juurtega suhtlusprogrammi Skype, siis 6. novembril aastal 2012 avaldati ka sellekohane ametlik pressiteade. Kui WLM pole jõudnud kunagi väga ametlikuks suhtlusvahendiks, oli selle levik vägagi massiline. Suhtluse poolest levis see koos püsiühenduse tulemisega turule ning saabus aeg, kui polnud erand, et noorema põlvkonnas arvutid olid sisselülitades automaatselt ühendatud WLM võrku ning kunagiste telefonikõnede ning IRC jututubade asemele tekkis arvestatav konkurent. Kasutati seda ju siiski vabaaja veetmiseks ning sõpradega suhtlemiseks. Sellisele tasemele, nagu Skype, mille konto andmed on pea igal esindusliku firmal kodulehel üleval ning märgitud ametliku kontaktina. Microsofti pakutud IM (Instant Messenger), ehk kiirsuhtlus tarkvara levis kiiresti. Kindlasti aitas sellele kaasa see, et selle tootja firma enda operatsioonisüsteem oli vaieldamatu turuliider, ning tarkvara oli juba operatsioonisüsteemiga kaasas. WLM oli hea lihtne, registreerides said endale soovi korral ka e-posti, mida paljud kasutavad tänapäeval.

Eesti juurtega Skype’i põhisuund oli aga teine erinevalt teksti kiirsuhtluse suunitlusest oli selle põhi rakendus just video ja häälkõned läbi arvuti. Levikule aitas kaasa kiire ja kvaliteene teenus ning võimalus soodsalt helistada üle maailma. Välja võiks tuua kindlasti plussi, et helistada saab ka tavatelefonidele, seda ka rahvusvaheliselt ning hind võrreldes tavatelefoniga on pea olematu.

Microsofti poolt kahe programmi ühendamine oli kindlasti loogiline samm. Kaht samade võimalustega programmi pole otstarbekas paralleelselt arendada. Sidudes WLM’i suure leviku ja kasutajabaasi Skype kvaliteetse video ja häälkõnede võimalusega annab võimaluse säästa ühele programmile mineva aja pealt ning ressursse effektiivsemalt suunata ning hoida teenus kvaliteetsena.

Mis kasu võib tuua see tavakasutajale? Kindlasti kõige suurem boonus seni viirustest kubiseva WLM’i ülemineks turvalisele Skypele. Ehk ei kaovad ära seni WLM’is väga levinud viirused. Kindlasti tekkib suurem surve ka Skype turvalisusele, aga kuna kasutajate hulk on juba praegu suur, siis on kindlasti sellega harjutud. WLM oli nagu haige koer, mille tulemuseta ravi asemel on targem see magama panna. Pole programmi, pole viiruseid. Viiruste levik ajendas juba seni inimesi ümber kolima teise programmi ning tänu suurele levikule ja tuntud turvalisusele valitigi enamasti selleks Skype. Selleks, et kõik inimesed ei peaks vanat harjumuspärast programmi hülgama, tegi Microsoft otsuse lihtsalt nende eest ära.

Kindlasti mõjutab üleminek Linuxi ja muude vabatarkvara kasutajaid. Sest skype kinnisele protokollile pole seni tehtud ühtegi kolmanda osapoole klienti. Skype võimalus on küll olemas näiteks Kopete’s, aga see on siiski kujunduslik. Samal ajal peab taustal töötama ka Skype ise. Õnneks on veel olemas Skype avatud platvormidele, ehk töötav tarkvara on olemas ning paanikaks pole veel põhjust. Paanika tekkis tegelikult juba siis, kui Microsoft omandas Skype’i ning kasutajad kartsid Linux'i või mõne muu avatud operatsiooni süsteem toe kadumist, aga olukord on vahepeal maha rahunenud. Kõige suuremad kaotajad ongi vast multiprotokollsete suhtlustarkvarade tootjad, kelle suurimaks trumbiks oligi WLM’iga suhtlemise võimalus. Mobiilsete ja desktop’i programmide kasutajate hulk väheneb märgatavalt ja kindlasti kaovad paljud tegijad areenilt, kuna lihtsalt pole enam mõtet nii väikse kasutajatebaasiga programmi arendada. Seni jääb veel ainsaks trumbiks facebookiga ühendamise võimalus, kui jätkusuutlik see on, näitab tulevik.

Mina isiklikult olen uudise suhtes meelestatud positiivselt. Seda kindlasti juba varem mainitud viiruste leviku suhtes. Kasutan ise desktop arvutil Linuxit ja minuni need ei levinud, aga häirisid kindlasti kontakti listis olevate sõprade saadetud lingid. Suhtlemiseks olen kasutanud juba pikka aega facebooki kiirsõnumeid ning Skype on rohkem töö tegemiseks. Skype on kindlasti töökindlam, kui WLM. Ja kuna enamus kasutajaid suunatakse sinna ümber, siis keskendutakse töökindlusele veel rohkem. Pluss on ka ühtne programm. Igale platvormile on Skype’st vaid üks versioon ning kaovad ära ühilduvus probleemid. Kasutajad ei pea erinevates arvutides ümber harjuma teise programmiga, vaid on üks ja kindel versioon. Meeldib veel senine Skype võimalus, kus kogu ajalugu salvestub serverisse, et mitte arvutisse, ehk andmete kadumisega ei lähe kaotsi vanad vestlused.

Minu senistes kõrgkoolides ning töökohtades on olnud primaarseks suhtlusvahendiks just Skype. Mida rohkem aeg tagasi, seda rohkem oli olukorda, kus töö ja kooli asjad sai tehtud läbi Skype’i, aga parralllelselt käis kõrval WLM sõpradega suhtlemiseks, mis jäi kindlasti alla grupitöö vahendides, näiteks grupivestluses ning seda juba ainult mugavuse poolest.

Kokkuvõttes arvan, et juba seni vähenenud kasutajabaasiga ja WLM’i kaotamine Skype kasuks on väga loogiline samm, kuna inimesed tegid juba seda niikuinii. Võidavad nii tarkvaraarendajad, kui ka tavakasutajad, kellele vahetus tähendab ainult sisse logimise andmete teise programmi trükkimisel. Tausta poole pealt võidavad kasutajad turvalisuse, väheste viiruste leviku ning krüpteeritud kõnede kasuks. Selle asemel, et kaotada kummaskist programmist miinused, suunatakse seni WLM’i plussid Skype’i. Igapäevased sõpradega vestlused kandub niikuinii suure kasutajahulgaga facebooki, mille chatiks ei pea kasutama eraldi programmi. Vähem ajakulu erinevate programmide kasutamisele. Mina isiklikult kasutasin seni kõiki kolme paralleelselt. Kuna minu kontaktid kasutavad erinevaid programme ja kõikidega ühenduses olemiseks pean ma nende versiooni toetama. Nüüd on see vähenenud vaid kahele. Facebooki video- ja helikõnede populaarsuse kasvu ma väga ei ennustaks, vähemalt mitte ametlikul tasemel, sest Skype on olnud pikka ja usaldusväärne partner ning tuntud oma turvalisuse poole pealt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal

Vastus

RE kohal on korduseksam tasuta, REV kohal tasuline. Maksab vastavalt direktori käskirjale. Hetkel 14.2€, mis kanda tuleb Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse Kontole. Korduseksamit on võimalik teha kaks korda Tuleb sooritada see kahe semestrijooksul pärast õppeaine semestri lõppu Kokku tuleb leppida õppejõuga, kes võib anda lisaülesandeid, mis võivad olla tingimuseks Korduseksamile pääsemiseks. Enne korduseksami toimumist tuleb sellele registreerida õppeosakonnas või õppeinfosüsteemis. Toimumise ajad määrab õppejõud vastavalt õppeosakonna soovitustele.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Töökogemuse arvestamisel tuleb esitada:

Teha tuleb seda kõike vähemalt 10 päeva enne semestri punase joone päeva. Esmakursuslase ja ÕIS’i mittekasutajana tuleb esitada avatlus õppeosakonnas või saata elektroonilisel teel digiallkirjastatult õppekonsultandile (kaugõppes rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialistile).

ÕIS’i kasutajana saab vajaliku taotluse sisestada sealt ÕIS’ist: Minu andmed -> VÕTA taotlus -> Lisa Taotlus -> Töökogemuse ülekanne. Vajalikud lisadokumendid tuleb lisada “Lisa dokument” alt. Samuti ka maksekviitung.

VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta. Kui taotlust ei rahuldata, siis raha saab tagasi välja arvatudmenetlustasu.

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Iaasoja&oldid=56775"