User:Imitt

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
The printable version is no longer supported and may have rendering errors. Please update your browser bookmarks and please use the default browser print function instead.

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Indrek Mitt
Esitamise kuupäev: 18.10.2011

Essee

Raske on hommikuti vara ärgata, et hommiku esimesse loengusse jõuda. Uni tundub liigagi magus ja loeng tihtipeale lihtsalt kuiv. Sellegipoolest tuleb enamik tudengeid õigeks ajaks kohale, iseasi kas lihtsalt une jätkamiseks või veidi kasulikumalt aega veetma. Neljapäeva hommik oli eelpool kirjeldatust natukene erinev, sest tekikis küsimus: Huvitav, kes täna auditooriumi ette oma tegemistest rääkima tuleb? Pean tõdema, et selline loengu ülesehitus oli minu jaoks uus ja tegi loengu kuulamise põnevamaks. Kuigi olin alguses natuke skeptiline, arvates et IT-spetsialistid ei pruugi olla kõige paremate sotsiaalsete oskustega ja pigem liiga tehnilise ning tavainimese jaoks raskesti arusaadava jutuga, siis pean tunnistama, et tõestati vastupidist. Esinejad on vaieldamatult olnud heal tasemel. Tegemist on oma ala spetsialistidega ning mis võib-olla veelgi tähtsam - nad on olnud piisavalt head esinejad, et oma teema kuulajale tõesti huvitavaks teha. Selle tulemusel on kindlasti nii mõnigi üliõpilane huvitavate mõtete abil oma unest võitu saanud. Karismaatiliste esinemiste kuulamisel oleme tulevaste IT-alal töötajatena saanud võimaluse näha, kuhu meil on võimalik välja jõuda ning millised on selleks võimalused. Esinejaid oli palju ja mõned teemad olid minu jaoks natukene rohkem huvipakkuvamad kui teised. Alustan oma analüüsivat kirjatööd mõningate ühiste joonte välja toomisest, liikudes sujuvalt edasi enda jaoks meeldejäävamate esinemisteni. Proovin luua kokkuvõtva pildi, mis hõlmab kõiki teemasid.

Kui erinevate esinejate ja nende seinast-seina teemade seast ühiseid jooni otsima hakata, ei tulegi esimesel pilgul midagi pähe. Samas kui natuke täpsemalt järele mõelda, saab ilma kahtluseta öelda, et iga esineja oli omaala asjatundja. Ei olnud suurt vahet, kas teemaks oli parajasti pilvsüsteemid, serverid, innovatsioon, ettevõtlus või viirused, esineja oli alati oma teemas kindel ja teadis, millest rääkis. Teine ühine joon, mis kohe silma jäi, oli kuidas esinejatele endale tundus nende esitatud teema meelepärane olevat ja nad olid teinekord üllatunud, et nii vähesed auditooriumis sellest kuulnud olid. Tundus, et just see, millest nad rääkisid, oligi nende jaoks n-ö infotehnoloogia. Vaieldamatult on meie, kui noorte algajate jaoks, väga inspireeeriv näha oma tulevase valdkonna inimesi, kes on n-ö kaugele jõudnud ning teevad oma tööd pühendumusega. Fakt on, et inimene, kes oma tööd armastab, teeb seda kordi paremini kui inimene, kes on sunnitud töötama teistel motiividel.

Järgmine mõte, mis mul esinejaid kuulates tekkis, on kui tohutult erinevad on need teemad, mida meile tutvustati ja kui palju erinevaid spetsialiseerumisvõimalusi veel omakorda nende sees on. Kui sada aastat tagasi oli inimestel oma sadakond ametit, mille seast valida, siis täna on juba üksi IT-valdkonnas spetsialiseerumisvõimalusi kindlasti tuhandeid. See omakorda teeb algselt valimise võib-olla natukene raskemaks, aga samas annab igale otsijale kindlasti võimaluse leida täpselt selline koht, nagu talle sobib.

Üks võimalus oma oskusi tulevikus realiseerida, on teha seda mõnes ettevõttes, läbi palgatöö. Suur hulk inimesi teeb selle valiku ja ka need, kes seda ei vali, on suure tõenäosusega palgatööga kunagi kokku puutunud. Üks meeldejäävam esinejatest oli Agu Leinfeld, kes selle kõrval, et ta pani tudengid mõtlema maailma süngest tulevikust, rääkis ka milliseid infotehnoloogilisi lahendusi peaks tulevikus looma hakkama ja kuidas kunagi kõige paremini töökoha täisväärtuliku liikmena toimida. Tänapäeval peaks IT-töötaja olema osa rühmast, mitte ainult omaala spetsialist, kes istub kauges pimedas ruumis arvutikastide taga ja hästi ei mõista, miks teised tema spetsiifilistest teemadest aru ei saa. Olla osa kollektiivist tähendab hoopis vastupidist: IT-inimene ei saa eeldada, et tavainimene tema valdkonna spetsiifikast aru saab, vaid peab proovima võimalikult kasutajasõbralikud lahendused luua. Siit jõuan järgmise mõtteni, mida iga inimene olenemata oma täpsest spetsialiseerumisest, tööle suundudes peaks meeles pidama: ei ole niivõrd tähtis leida keerulisi lahendusi, palju olulisem on leida konkreetsele olukorrale sobiv lahendus. Ei ole vaja luua ülikeerukat süsteemi, millel on palju võimalusi, kui tegelikkuses on võimalik kasutada näiteks ainult kahte või kolme funktsiooni. IT-töötaja peaks silmas pidama mitte IT kui sellise eesmärke, vaid peaks vaatama kaugemale ja nägema oma töökoha, oma asutuse eesmärke. Kui inimene mõtleb, mida on firmal vaja ja kuidas neid lahendusi parimal viisil ellu viia, on ta maksimaalselt kasulik. Need mõtted on idealistlikud ja saab ainult loota, et võimalikult paljud meist tulevikus selliseid lahendusi välja töötama hakkavad.

Selleks, et kollektiivi osana efektiivselt töötada, ei saa IT-töötaja tänapäeval olla vaid omaala spetsialist. Oskused oma ideid müüa, grupis töötada, teistele oma lahendusi tuvustada, omavad üha enam tähtsust. Omades laialdast profiili, suurendab inimene oma võimalusi teha täpselt sellist tööd, nagu ta soovib. Arvan, et kui inimesel on vabadus tegeleda sellega, millega ta tahab tegeleda, teeb ta seda hästi, hea näide siinkohal on Steve Jobs. Inimene teeb seda, mis talle korda läheb, ta teeb seda tipptasemel ja innovatiivselt - sellega ta omakorda arendab oma valdkonda.

Eelnevalt mainitu kõlab hästi, aga tihti jääb inimene tegelikkuses kindlale tööpositsioonile pidama. Aastaid sama tööd tehes, tööülesanded paratamatult ammenduvad ja inimene tunneb, et tal ei ole enam midagi uut juurde õppida ning ei saa enda potentsiaali piisavalt realiseerida. Töökoha vahetamine on võimalus, aga vahel ei taheta saavutatud staatusest ja n-ö palganumbrist loobuda. Tupikusse sattunud töötaja ei ole kasulik firmale ega endale. Hea näide, mis meile toodi oli Net Group. Ettevõte, mis annab oma väljapaistvamatele spetsialistidele võimaluse saada firma osanikuks. See on kindlasti töötaja jaoks väga motiveeriv ja aitab teda motiveerida. Inimene tunneb, et ta saab ennast realiseerida ja seda nii enda kui ka firma huvides.

Alternatiiv kellegi heaks töötamise asemel, on ise ettevõte asutada. Minu arvates on see Eesti vähese ettvõtlusaktiivsuse juures julge samm. Võrreldes palgatööga on vastutus tihtipeale suurem ja kindlasti hirmutab ka ebaõnnestumise võimalus. Siia sobib vanasõna: “Kes ei riski, see šampust ei joo!“. Ettevõtluse üks suurimaid plusse on kindasti see, et tööd tehakse endale, mitte kellelegi teisele. Samamoodi ei pea kellelegi aru andma. Mart Mangus andis meile erinevaid kasulikke ettevõtluse näpunäiteid ja veelgi tähtsam, kuidas sellega algust teha. Minu jaoks jäi kindlalt kõlama lause, et tähtis pole niivõrd mõte, vaid hoopis teostus. Kui selle peale mõtlema hakata, siis on ilmselt kõigil meenutusi sellest, kuidas sõpradega istudes n-ö miljoneid sissetoovatest ärimõtetest räägitud on. Kui paljud on aga tegelikkuses midagi nende realiseerimiseks ette võtma hakanud, on ise asi. Kindlasti on ettevõtlusega alustades palju uut informatsiooni ja see kõik näib esmapilgul keeruline. Raskusi kahtlemata tekib ja kindlasti leidub inimesi, kes nende tekkimisel oma suure idee seejärel unarusse jätavad. Arvan, et ettevõtlusega tegelemine peabki alguses raske olema, sest kogemused tulevad läbi tehtud vigade. Mõtete teostamine on siiski ainuke võimalus kuhugi jõuda. Arvan, et ettevõtluse juures on oluline olla järjepidev, sest harva tuleb kõik kohe välja nii, nagu planeeritud on. Kui ettvõtluse pahupooltest rääkida, tahan välja tuua suhteliselt väikese n-ö selles õnnestumise, ainult 1/10 ettevõtetest jääb püsima.

Kui palgatöö ettevõttes või oma ettevõttega tegelemine ei ole ahvatlevad ning on soov pigem midagi n-ö tähendusrikkamat teha, siis on ju ka võimalus oma elu teadusele pühendada. Teaduserada pole kahtlemata kõigile, sest see nõuab suurel määral pühendumist ja kutsumust. Sest nii teaduse edasiviimine, kui ka selle õpetamine, ei ole kerged ülesanded. Arvan, et enamus noori ei ole seda valikut tõsiselt kaalunud. Samas kui kunagi mõned meist doktorantuuri astuvad, on nad juba n-ö teaduse loomisega alustanud. Arvan, et IT puhul on tegemist on valdkonnaga, mis pühendub tihti tipptasemel uurimuste ja innovatiivsete lahenduste leidmisele. Teaduslik töö aga vahetatakse meie kapitalistlikus maailmas, eriti Eestis (kus õnn võrdub rahaga), välja rahateenimise vastu. Olgem ausad – õnn ei peitu rahas. Kahju, et sellest saavad inimesed aru alles siis, kui nad on palju aega selle peale raisanud.

Tulevikuvõimalusi on palju ja selle esseega said välja toodud erinevad võimalused, nende head ja halvad küljed. Lõpetuseks pean tõdema, et eriala tutvustavad loengud õnnestusid hästi. Usun, et iga kuulaja leidis omale midagi, mis talle võimaliku tulevikuplaanina sobida võiks.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õpilane kukub arvestusel läbi on tal õigus kordusarvestust teha kuni ülejärgmise semestri punasejoone päevani. Tuleb ühendust võtta õppejõuga, kes määrab täpsed kuupäevad, millal kordusarvestus toimub. Lisaks peab õpilane õppeosakonnas kordusarvestusele registreeruma. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab kordussoorituse puhul tasuma eelpoolnimetatud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestuse toimumise päevast.


Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. 2. Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. 3. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):

a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

4. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. Taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.

Kaasnevad tasud:

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotlemisel tasutakse rektori käskkirjaga kehtestatud teenuse tasumäära alusel, mis koosneb menetlustasust ja ainepunkti tasust IT Kolledži õppekava täitmisel arvestatava(te) õppeaine(te) eest. Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutu tagastatakse.