User:Jaan

From ICO wiki
Revision as of 08:57, 26 October 2015 by Jaan (talk | contribs) (→‎Essee)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Janika Aan
Esitatud: 20. oktoober, 2015


Essee

Kuulasin suure huviga kõiki loenguid aines „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“. Valikus olnud erinevad teemad laiendasid silmaringi IT maailmas ja olid hariva väärtusega. Esinejad olid oma ala professionaalid ja oskasid analüüsida väljavalitud teema erinevaid tahke. Kõik esinejad rõhutasid oma ettekannetes, et programmeerimisoskuse omandamine on väga vajalik ning kasulik ka neile, kes ei tegele igapäevaselt programmeerimisega. Tänapäeval liigutakse automatiseerimise suunas ja programmeerimine on üks põhitugesid selle juures. See oli ka üks põhjustest, miks otsustasin tulla IT Kolledžisse õppima. Töö juures soovin muuta protsesse automaatsemaks, lihtsustada igapäevaseid töövõtteid ja olla kursis uuemate IT lahendustega ning üks osa sellest saab olema ka programmeerimise õppimine.

Samuti tõid kõik esinejad välja selle, et väga oluline on saada kogemusi erinevatest valdkondadest. IT on uus ja väga kiiresti arenev ala. Erinevatest keskkondadest omandatud oskusi ja teadmisi saab kohandada. Seda mitmekülgsem saab olema lõpptulemus, sest suudetakse näha ühe kuubiku erinevaid tahke, toetudes varem saadud kogemustele. Olen ise omandanud matemaatilise kõrghariduse Tartu Ülikoolis ja IT valdkonnaga liitumine tundub olevat loogiline jätk minu haridusmaastikul, kuna töötan IT firmas analüütikuna. Tööandja hindab minu matemaatilist võimekust ja IT Kolledžis silmaringi laiendamine ja uute teadmiste saamine annab sellele lisaväärtust.

Järgnevalt esitan loengute kaupa minu jaoks olulisemad tähelepanekud ja mõtted, mis ettekannetes välja toodi.

Esimeses loengus Sissejuhatav loeng oli mitu esinejat. Sandra Niinepuu rääkis üliõpilasesindusest ja millised on võimalused oma elu koolis huvitavamaks muuta. Inga Vau tegi kiire kuid põhjaliku ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast IT Kolledžis. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Lauri Võsandi andis ülevaate tudengielust. Kristjan Karmo rääkis antud aine sisust ja andis soovitusi, kuidas „jääda ellu“ õppimisprotsessis (tunniplaan mitte spagett) ning kuidas edukalt toimetada koolis (suhtle, suhtle, suhtle!).[1]

Teises loengus teemal IT projektide juhtimine jäi kõige enam silma see, et kogemuste omandamine on väga oluline. Seda rõhutas ettekandja kogu oma ettekande jooksul ja tõi selle toetuseks palju ilmekaid näiteid (Login Domain näide – tuleb mõelda laiemalt!). Tiina Seeman on saanud lühikese ajaga palju juhtimiskogemust erinevatest firmadest (EMT, Eesti Energia..jt). Teise olulise asjana tõi Tiina välja automatiseerimise. Mida vähem pead ühe liigutuse pärast vaeva nägema, seda lihtsam on tööd teha, mainib Tiina. Nõustun Tiinaga nii automatiseerimise kui ka kogemuse saamise kohapealt ja püüan ise enda juures arendada samasuguseid külgi. Samuti rääkis ettekandja põhjalikult projektijuhtimisest ja andis hea ülevaate selle etappidest ning kuidas kasutada seda erinevates valdkondades.[2]

Kolmandas loengus Õppimisest. Omast kogemusest. tõi Elar Lang välja samuti vajaduse automatiseerida protsesse nii palju kui võimalik ja mainis, et progema tuleb õppida ka adminnidel ja teistel, mitte ainult programmeerijatel. Automatiseerimise vajaduse tõi ära ka Andres Septer kohe loengu alguses, juhatades sisse Elari kõne. Ettekandja kõne õppimisest oli väga motiveeriv ja nõustun temaga täielikult selles osas, et kui eesmärk püstitatud ja sihtmärk ees, ning kui selle nimel vaeva näha, siis ei jää ka hea tulemus tulemata. Motivaatorid on siin tähtsal kohal ja need peab igaüks endale ise leidma. Samuti mainis Elar, et tuleb olla paindlik ja kohaneda, nagu vaja, sest ilma selleta on raske hakkama saada. Ettekandja esitas mitu head mõtet kooli ja õppimise kohta. Kui teadmised on raamat, siis kool on ainult sisukord sellest, olid Elari sõnad. Keskendu võimalustele mitte takistustele (jooksu näide) iseloomustab samuti paljusid edu saavutanud inimesi. Ka tõi Elar välja sarnaselt Tiinaga, kuid mitte nii süvitsi laskudes, et erinevad kogemused rikastavad ning on väga tähtsad.[3]

Neljandas loengus teemal Millega tegeleb süsteemihaldur ettekande teinud Taavi Tuisk rääkis samamoodi nagu eelnevad kõnelejad, et programmeerimine on väga oluline. Programmeerimist on vaja väga süsteemi administraatoril, käsitsi tuimalt nokkimine ei toida enam, olid Taavi sõnad. Ettekanne andis väga põhjaliku ülevaate ka süsteemihalduri tööst. Kuna ise puutun tihti kokku süsteemi administraatoritega, siis oli antud loeng väga hariv ja kasulik. Eriti meeldis, et Taavi tõi välja, kuidas tegid süsteemi administraatorid tööd varem ja millised võiksid olla nende praegused töövahendid ja võimalused. Leidsin palju sarnasusi ka oma töökohas töötavate süsteemi administraatorite töö ja töövahenditega.[4]

Viiendas loengus teemal Testimine ja tarkvara kvaliteet rääkis Kert Suvi, miks on vaja testida. Mõned tuttavad on minu käest varem küsinud, et kas testida saaks igaüks. Olen alati hätta jäänud selle vastusega, sõltub ju mis tasemel testida ja mida testida. Kerdi ettekanne kajastas samuti seda teemat ja ta tõi seal ära väga loogilise püramiiddiagrammi selle kohta. Ka testimise valdkonnas saab välja tuua automatiseerimise külje (puusalt testimine/automaattestide disain ja kodeerimine). Ning selleks, et automaatteste välja töötada on vaja programmeerimisoskust. Seega ei saa me ka siin mööda minna automatiseerimisest ja programmeerimisest (mis mõnel juhul võivad olla väga kattuvad ja sidusad). Kogemused on testimisel hädavajalikud ja ilma nendeta ei kujutaks testimist ettegi.[5]

Kuuendas loengus Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda rääkis Targo Tennisberg oma ettekandes programmeerijatest ja mida tarkvara tegemiseks vaja läheb. Ta mainis, et koodi lihtsustamine on antud valdkonnas hädavajalik (automatiseerimine) ja tuleb tegelikult ka tõdeda, et probleemide ennetamine ja riskide maandamine on tähtsam sellest, kui ägedalt me suudame koodi kirjutada. Samuti hindan väga selliseid inimesi, kes suudavad alati lisaväärtust anda ja rohkem panustada kui vaja. Targo ütles selle kohta väga hea lause: „Ära ole sektretär!“. Loengu lõpus arutles Targo, kuhu me võiksime jõuda IT maailmas tulevikus (klienditeenindus – robotid, autod hakkavad ise sõitma jne).[6]

Seitsmendas loengus teemal Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel ettekande teinud Tanel Unt rääkis IT ettevõtlusest ja andis lühikirjelduse oma ettevõtte loomisprotsessist. Toetan Taneli mõtet, et tee seda, mida sa oskad ja tee seda hästi. Ta mainis ka, et palju asju koolist kaasa ei saa, vaid tuleb praktilise kogemuse käigus (sama mainis ka Elar kolmandas loengus). Taneli toodud küllaldased näited erinevate juhtumite ja probleemide kohta oma ettevõtte näitel olid väga huvitavad kuulata ja sealt on igaühel midagi õppida ning kõrva taha panna. Ka selle loengu põhjal ei saa me mööda minna programmeerimisoskuse vajalikkusest (tänu sellele Tanel oma firma püsti panigi ja Navirec alguse sai). Automatiseerimist tehakse programmeerimise abiga ja eelnevad kogemused on ettevõtte loomisel igati abiks.[7]

Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus teemal Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak andmeanalüüsist ja mis sellega teha saab. Äratundmisrõõm oli suur, kui nimetati Hadoopi. Olin sellega just töö juures mõned kuud tagasi kokku puutunud esimest korda. Loengus küsiti, kas teile meeldib riigile korduvalt oma andmeid esitada või siis kas olete mees või naine, kui isikukood on esitatud ja sellest on võimalik sugu lihtsalt välja lugeda. Eelnevate küsimustega püüti selgitada automatiseerimise tähtsust andmeanalüüsides. Näide maksuameti ja käibemaksu kohta oli mõtlemapanev ja puudutab tegelikult päris paljusid inimesi. Taksojuhile palga väljamaksmise juhtum kirjeldas väga ilmekalt olukorda andmete kontrollist aastaid tagasi. Ning arvestades praegusi võimalusi jälgida inimeste tegevusi veebis, siis Ghosteri plaanin kasutusele võtta kindlasti. Automatiseerimise protsess on vaieldamatult üks andmeanalüüsi osa ja programmeerimise kogemus on samuti oluline. Eelnevad kogemused andmeanalüüsi valdkonnas aitavad meil teostada paremaid analüüse.[8]

Kõikidest nimetatud loengutest jooksid läbi programmeerimisoskuse vajalikkus, automatiseerimine kui ka eelnevate kogemuste omandamise tähtsus. Loengud tervikuna andsid hea pildi IT maailmas toimuvast ja sobib väga hästi sissejuhatavaks aineks õpilastele, kes varem pole selle teemaga kokku puutunud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus küsimusele A[9]

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (5.2.13.)

Eksamikorralduse määrab õppejõud. (5.3.7.)

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis, üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. (5.2.8.)

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (5.2.8.)

Aine korduv deklareerimine on tasuline. (5.2.15.)

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel(OF) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7.)

Kordussooritus riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on tasuta.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus küsimusele 5[10]

Tingimused, mis peavad olema täidetud, et saada vajaduspõhist õppetoetust:

1. On kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

2. Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;

3. Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).

Õppetoetuse saamiseks on vajalik sooritada aineid mahus 30EAPd semestris.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus ülesandele[11]

Kogutud I semestril 21 EAPd ja II semestril 27 EAPd, tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 6 EAP ulatuses, sest IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

Esitatud arve on järgmine: 6EAP x 50.- = 300.- (Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (ei lisandu semestri registreerimistasu)).

Viited

<references>

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

  1. 1.0 1.1 Karmo, K., Septer, A. (25.09.2015). Sissejuhatav loeng [1]
  2. 2.0 2.1 Seeman, T. (03.09.2015). IT projektide juhtimine [2]
  3. 3.0 3.1 Lang, E. (10.09.2015). Õppimisest. Omast kogemusest. [3]
  4. 4.0 4.1 Tuisk, T. (17.09.2015). Millega tegeleb süsteemihaldur [4]
  5. 5.0 5.1 Suvi, K. (24.09.2015). Testimine ja tarkvara kvaliteet [5]
  6. 6.0 6.1 Tennisberg, T. (01.10.2015). Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda [6]
  7. 7.0 7.1 Unt, T. (08.10.2015). Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [7]
  8. 8.0 8.1 Bogdanov, O., Kadak, O. (15.10.2015). Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat [8]
  9. 9.0 9.1 IT Kolledž (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri [9]
  10. 10.0 10.1 IT Kolledž. Vajaduspõhine õppetoetus [10]
  11. 11.0 11.1 IT Kolledž. Kõrgharidusreform (KKK) [11]