User:Jervald

From ICO wiki
Revision as of 22:49, 25 October 2016 by Jervald (talk | contribs) (→‎Essee)
Jump to navigationJump to search

Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö

Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt[1].

Essee

Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad juba tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii pisemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente. Seega lähenen igale loengule oma nurga alt, võrreldes oma kogemusi sellega, mida külalised loengusse tõid.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. arhitekt üksinda oma toanurgas väärtust ei loo. Tihti tuuakse arhitekt projekti siis, kui asjad juba halvasti on.

Õpingukorralduse küsimused ning vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

  • Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit[2].
  • Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks)[2].
  • Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis [3].
  • Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust [3].
  • Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal [4].
  • Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ [5].

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

  • Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel [6].
  • Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) [6][7].
  • Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
    • Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat [8].
    • Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta [9].
    • Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni [10].
    • Muudel põhjustel kuni üheks aastaks [11].
  • Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga [6][12].
  • Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga [13].
  • Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [14].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt[15].

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve. Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[16]. Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

Viited