User:Jjurtsen

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jevgeni Jurtsenko

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Mulle vedas... Võimalus kasutada ning teada saada mis endast arvuti kujutab ma sain veel põhikoolis, vanem vend astus sisse IT erialale. Loomulikult esmaseks tutvumiseks olid arvutimängud, seejärel juba tekkis huvi aga mis seal kasti sees toimub ja kuidas see töötab. Niisiis kaugel enne gümnaasiumi lõpetamist mina juba teadsin millega ma hakkan tulevikus tegelema.

  • Kahtes esimese loengu videotes[1][2] oli üldiselt räägitud ülikooli sise-reeglitest, eeskirjast, tulevast õppetööst ning lühidalt teistest sisseastujale vajalikutest nippidest. On hea, et see aine tuleb kõige esimesena mille sisseastuja kuulab, sest antakse kohe ja kiirelt ülevaade ülikoolist ning mis hakkab ees ootama. Vähemalt saab võimalikuks endale teha väike kokkuvõtte ja plaan, mille järgi on juba kergem millegiga alustada ja tegutseda. Tihti juhtub nii, et uuel tudengil tutvumisi ei ole, informatsiooni maht on suur ning see on eraldatud. Võib raske toime tulla ja selle kõike kokku panna. Sel juhul aga paar loengud ning kõik vajalikud võtmed on sinu käes. Võta neid kaasa koos tunniplaaniga ja õppida! Samuti anti lühikokkuvõtte õpetavatest erialadest, et tudengid said endale ette kujutust kus ja kuidas nad saaksid omandatud teadmised tulevikus rakendada ning mis viisil.
  • Teise loengu[3] esinejaks oli Andres Kütt. Olen teda juba kohtunud kord RIA seminaril kus ta rääkis riigi infosüsteemi arendamisest ning mis väljakutsed ja raskused nendel sellega olid. Minu arust kõige meelde jäetav esinemine. Oli väga huvitav kuulata ja teada saada mida see inimene endast välja kujutab. Väga ambitsionikas ja tark IT Guru, kellel tuli välja paar sõnadega meile välja selgitada peamised sihid ja õiged prioriteedid mitte vaid ülikoolis õppimise kohta, kui ka elu kohta. Õiged sõnad olid, et meie oma haridus peab ainult meid huvitama ning peab olema pidev püüd enesearendamiseks. Ma sain natuke rohkem teada IT arhitekti tööst, millega nad tegelevad ja mis on nende asukoht IT süsteemide. hierarhias. Lisaks mainis ta, et peab olema hea kommunikatsiooni oskus ja rohkem selleks, et teised inimesed kellega on igapäevane kokkupuute saaks sind paremini aru probleemide arutlemisel või lahendamisel. See aga omakorda moodustab head meskonnatööd. Lõpuks meeldis tema ütlus "Kui on väga hea põhjus siis igasugused asjad saavad võimalikuks". Minu jaoks see tähendab selle, et kui midagi ei tee niisiis midagi ka ei saa.
  • Kolmanda loengu esinajateks[4] olid ettevõtte Testilio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Olen neid varem näinud ühes video saades kui Eesti üks edukamaid startup. Minu tegevus ennem ei olnud kuidagi seotud tarkvara testimisega niisiis oli huvitav neid kuulata. Sain natuke aimu startup'idest ja kuidas nad töötavad. Sellistest üritustest nagu hackathon ja techstars ning väga huvitavat teenust algajatele äri inimestele pakutavast ettevõttest Garage 48 HUB. Jäi meelde üks levinud nüanss esinajate kohta, et nad mõlemad täpselt ei teadnud millega tahavad tegelema pärast keskkooli lõpetamist ning ülikooli astudes, aga siiski saavutasid edu nende projekti realiseerimisel.
  • Neljanda loengu esinajaks [5] oli Lembitu Ling ning rääkis enda ajaloost ja kogemusest süsteemadministraatorina töötades. Taaskord kulan veel ühe inimese suust, et ta ei mõeldnud oma IT'ga seotud tulevikust. Kuna mul olemas kogemus antud valdkonnas ma ei kuulnud eriti midagi uut, aga siiski oli huvitav kuulata ühe sysadmini lugu. Tõsi see, et laisk admin on hea admin. Laiskus toob endaga soov automatiseerida igapäevase ruutini vabastades aega teiste asjade jaoks. Kuigi tööandja võib tõesti arvata mitte leides admini oma töökohal või terve tööpaeva klaviatuuril koputades, et tema midagi ei tee või on tööd vähe, on vaja vaadata tulemustele antud juhul. Kui kõik töötab nii nagu peaks ja tulemus on rahuldatav siis on juba mingi töö teinud, et selle tulemuse saavutada. Kuid teisest küljest sysadmin peaks oma ala hästi tundma ja isegi kui ta programmeerija ei ole peab ta vähemalt koodi lugeda osata
  • Viienda loengu esinajateks [6] olid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Mulle meldis nagu Andres seletas jämedalt kuid samal ajal väga lihtsalt tänase päeva tööturul toimuvad reaaliat. Samuti millest on vaja lähtuda oma tulevase töökoha valimisel ning millised asjaolud meeles pidada. Tõsi küll, et meil on suhteliselt väike tööturg IT alal ja peamiselt kõik veetlevad töökohad on kinni tutvuste ja isiklikute soovituste kaudu, mis omakorda on suhteliselt loogiline. Miks võtta tundmatu inimese tänavalt, esmalt on vaja ringi küsida oma suhtluskonda. Viimasel juhul jäävad avalikud allikad nagu cv.ee jne. Oleks tore, kui need nipid jäävad meelde tudengitele viimasel kursusel. Kuna kaugõppes on praegu õpetatakse 2 erinevad eriala siis samuti andis ta asjad, mille peale tähelepanu pöörata nii kui arendaja ametile kandideerimisel nii sysadmin ametile. Väga arukas loengu esimene osa, mulle meeldis. Teises osas lühikeselt esines Einar. Tema kõne pea mõte oli suunatud rohkem IT ja Äri üksteisemõistmisele ühe ettevõte raames. Tihti juhtub nii, et inimestele erinevatest valdkondadest on raske teineteist aru saada, kuid aga efektiivne ning ühel lainel meeskond on kriitiliselt oluline sihtide saavutamiseks
  • Kuuenda loengu esinajaks [7] oli EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Üldiselt oli huvitav saada ettekujutust kuidas töötab EMTA andmetöötluse infosüsteem. Kuna see riigi struktuur on otse seotud rahavoogudega mis moodustavad eelarve on ilmselge, et see valdkonna arendamisele ja eduka funktsioneerimise peale on pööratud suur tähelepanu. Tema peamine ülesanne on majanduse monitooring. Teisest küljest sellise mahuga andmemassiivi saab kasutada mitte ainult selleks, et petturid ja maksudega afäärid paljastama, kui ka teistes riigi valdkondades nagu sotsioloogia või poliitika. On tähtis, et oleks üldine ülevaade mis riigis toimib vähemalt numbrite peal rajatud mudelite järgi. Nii tuleb võimalikuks kuidagi prognoosida ja see alusel määrata edasi arendamise suund ning prioriteedid.



Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[8].

Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

  • Kuidas edasi?

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.[9]

  • Kaua on võimalik arvestust teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[10]

  • Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?Mis on tähtajad?

Arvestusele registreerumine on nõutav ning käib ÕIS'i kaudu[11] klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”[12] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[13]

  • Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka![14]

  • Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole[15]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:[16]

  • kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
  • … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
  • kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.


Õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta

Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust

Minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP(täies mahus (100%))

Õpingukorralduse Ülesanne

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
  • Vastus

Igas semestris on vaja koguda 27EAP Esimesest semestrist meil on puudu 5 EAP Teise semestriga on kõik korras kuna miinimum on kogutud Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (5EAP*50EUR)250EUR

Viited

  1. Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov)
  2. Loeng "Erialatutvustus" (Kristjan Karmo)
  3. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu (Andres Kütt)
  4. Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük)
  5. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman
  6. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)
  7. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja
  8. Mediawiki - Help Formatting
  9. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppkorralduse eeskiri P5.2.11. ...
  10. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppkorralduse eeskiri P5.2.12. ...
  11. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.8. ...
  12. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...
  13. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.8. ...
  14. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...
  15. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...
  16. [https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus