User:Jkononov: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
 
Line 5: Line 5:
<b>Küsimus A:</b> <i>Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?</i><br>
<b>Küsimus A:</b> <i>Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?</i><br>
<u>Vastus:</u><br>
<u>Vastus:</u><br>
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö  ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kordussooritusele tuleb eelnevalt registreerida õpeosakonnas. Kordussoorituse tasu siivame käskirjaga on 14,20 EUR
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö  ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kordussooritusele tuleb eelnevalt registreerida õpeosakonnas. Kordussoorituse tasu viimase käskirjaga on 14,20 EUR
<br><br>
<br><br>
<b>Küsimus 1:</b> <i>Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?</i><br>
<b>Küsimus 1:</b> <i>Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?</i><br>

Latest revision as of 08:21, 30 October 2012

Autor: Juri Kononov
Loodud: 29. oktoober 2012

Küsimus A: Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus:
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kordussooritusele tuleb eelnevalt registreerida õpeosakonnas. Kordussoorituse tasu viimase käskirjaga on 14,20 EUR

Küsimus 1: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Vastus:
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 25 EAP, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.


Esse
Mina käisin enamutes Õpingukorralduse ja Erialatutvustuse loengutel, mõned aga vaatasin internetist salvestusena. Alguseks tahaks mainida, et salvestus tundus väga mugavaks ja kasulikuks võimaluseks. Kahjuks oma töö pärast ma ei saanud osaleda kõikides loengutes ja kuulata viilistlaste ettekandeid aga ülikooli poolt antud salvestused muutusid minu elu palju lihtsamaks. Algusel ma ei saanud selle aine eesmärgist aru ja mõtlesin, et on mingi lisaaine mis lihtsalt varastab minu vabaaega ja ei anna vastu midagi, kuid iga järgmise loenguga minu arvamus hakkas vaikselt muutuma. Asi hakkas huvitavamaks saama. Kuulasin palju kogemusega inimesi, kes on tutvustanud oma elu ajaloost lühidalt rääkinud oma karjäärist ja andnud mittu asjaliku nõuandeid. Edaspidi tahaks kirjutada ettekannete sisust.

Esimesel loengul külastasid meid kaks töökaaslast Skypist kes on rääkinud oma IT kogemusest, kuidas nemad said endale huvitava ja perspektiivse töökoha ning miks nende amet on tavalistele inimestele oluline. Meeldinud väga ettekanne viis. Peetrid rääkisid hästi avatud, oli palju pöördumisi publikusse. Tegid ka nalja mis tekkitas sundimatu olukorra. Sain endale selgeks kuidas Helpdeskides asi toimib ja miks see võib olla mõnele huvitav. Esiteks selle tööga sa võid leida endale uusi sõpru, testida uusi seadmeid, mis pole veel turule jõudnud ning aidata inimestele, kellel on arvuti või mõne internetiteenuse kasutamise raskusi.

Järgmisel nädalal külastas meid Janika Liiv, kes töötab web rakenduste programeerijanna. Peale lühidat sessejuhatust tutvustas ta meile ühte programmeerimiskeelt nimega „Ruby“. Minu jaoks oli üllatus, et meil Eestis kasutatakse niisuguseid keeli web rakenduste programmeerimise jaoks. See pani mind uurima olugorda. Janika rääkis rohkem enda kogemusest, projectidest ja Ruby or Rails programmeeriate ühiskonnast. Küll imestas mind, et on loodud ka „ring“ naiste programmeerijate jaoks, mille eesmärgiks on aidata algajate naistele selle keelega hakkama saama. Ettekannes puudus ühendus publikuga, aga see ei teinud ta igavaks.

Andres Septer tegi meile ettekannet IT tööturust. Tema ettekanne teemat saaks nimetada „Kes on need inimesed, kes IT valdkonnas tegelevad?“ millega ta pani mind mõtlema, et IT valdkond on väga suur ja mina peaks leidma endale sobiva koha “päikese all”. Ta pööras tähelepanu, et nii kui teistes valdkondades IT s kvaliteetse tulemuse saamiseks kõik inimesed seotud projektiga peavad üksteis arusaama, usaldama ning kaasaaitama. Koostöö on väga tähtis hea meeskonna jaoks. Andres jaotas valdkonda kateks lõigeks: äripool ja tehniline pool. „Äripool on sellised tegelased, kes teenivad raha ja Tehniline pool on need kes annavad äripoole vahendeid raha teenimiseks.“ Meeldinud ka tema mõtte firma sisemise struktuuri jagamise kohta, kus ta soovitas valida äri IT osa, kuna see on omamoodi IT teenuste fundament.

Neljas külastaja oli Martin Paljak. Oma ettekanes ta tõmbas joone lepingulise töö ja frelanceri vahel. Tema sõnadest sain aru, et töö peab olema seed mida sa tahad teha, mis huvitav ja kui saaksid ennast arendada. Töötada ainult raha teenimiseks ei ole kõige parim mõte, kuna nii sinust ei saa hea spetsialist ja palju rõõmu ei too sul ka. Lõpuks ta rõhutas motivatsiooni, mis peab kindlasti igas tegevuses olema. Kui rääkida sellest, mis tegi tema esinemist unikaalseks on see, et ta pole mingist firmast ja mingist väikseks osast sügavalt rääkinud, ta on andnud üldise ülevaade IT maailma peale.

Siis meile tutvustati ühte ettevõted nimega „Ignite“, mis tegeleb tarvara arendamisega. Ettekate oli rohkem rõhutud ettevõte reklaami poole ja selle sisetöö kirjeldus. Meeldis väga aktiivne side publikuga, mille raames oli mäng. Meeskonna mägnu resultaadiga Ingite töötajad tahtsid näidata meeskonnatöö tähtsuse, et gruppis inimesed saavad üks teis aidata millega tulemuse kvaliteed tuleb palju paremaks kui üksik inimese töö. Samas oli tähtsustatud ühe meeskonna omavahene arusaamine ja koostöövõimsus. Ettekane tegi omapäraseks see, et loengud pidasid päris mittu inimesi. Seega ettekane oli „elav“ ja palju huvitavam.


Eelviimasena esines Kristjan Karmo kes rääkis tarkvara kvaliteedist. Kristjan üritas publikule selgeks teha „Tarkvara testimise“ tähtsust. Testija on see inimene, kes kontrollib tarkvara turvalisust, kvaliteeti ja mugavus kasutamiseks. Sellest loengust leidsin endale ka väga huvitava: tarkvara arendajatele või nende klientidele programmeerijate vead maksavad hullult suure summa. Mõni kord need vead toovad vellgi suuremad kahjud teenuste kasutajatele (kui tegemist on avalikute teenuste rakendustega).

Ja lõpuks esines meile Siim Vene, on üks esimestest ITK viilistrastest. Tema kirjeldas tehnoloogia ja meditsiini seost oma töökogemusest. „Teholoogia aitab kasutada inim kompetentsi paremini ja teha nende elu lihtsamaks“ ütles Siim. Mõtles ta seda, et tänapäevased tehnoloogiad on suurendanud inimeste võimalusi ning lihtsustanud paljud raskemad operatsioonid. Tehnoloogiad on väga tähtsad meie tänapäevases elus, kaasaegne inimene ei kujutagi ette endale päeva ilma seda.

Kokkuvõteks ma tahaks öelda, et aine on väga kasulik tudengitele, kes pole veel lõplikult otsustanud mida täpselt nemad tahavad Its teha, mis rolli täitsa ja mis tasandil tegija olla. Lisaks paljud need kelle arusaamine IT-st oli väga ebatäpne said endale selle keerulisema valdkonna natukene selgeks teha. Ettekandjad on olnud erinevatest IT valdkondadest, erineva kogemusega ja maailmavaatega. Sellega on tekkinud kuulajal võimalus summeerida erinevad arvamused ja leida lähima enda jaoks, mis on ka väga tähtis. Kõik esinejad on rääkinud oma ajaloost, kogemusest mis nad on saanud IT-s, kirjeldasid valdkonna kuhu nad on kuulunud ja kus on tegelenud ning andsid nõuanded oma valdkondade kohta. Aga palju oli ka erinevusi nendes ettekanedes. Näiteks ükski ettekanne ei olnud samast teemast, kõik nad kirjeldasid erinevaid IT osaid. Mõned esinejad on tutvustanud publikat oma firmaga ja selle sisestruktuuriga, töökorraldusega ja olulisemate situatsioonidega mis tööajal võivad juhtuda. Näiteks Skyp-i Helpdeski ja Ignite töötajad on rohkem rääkinud firma sisestruktuurist ja nende produkti olulisest kasutajate jaoks. Teised aga kirjeldasid IT maailma struktuuri ja kuidas seal paremini hakkama saama. Seda poolt minu meelest kõike sügavalt esitas Andres Septer. Mul väga meeldis tema kolme liikmeline mudel, mis kohe teeb selgeks kes kest ja kuidas sõltud. Minu enda kasuks tuli see, et ma sain selgeks endal valitud eriala kohta, aga samas saan aru, et pean valdama natuke suurema osa, selleks et olla konkurentsivõimeline tööturul. Erinevate inimeste elukogemus pani mind mõtlema erinevatest asjadest ja suurendas hariduse omamise tahtmist.