User:Jotoming
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Joonas Tomingas
Rühm 12
Esitatud: 22.10.2015
Õppekorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Korduseksamit on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase jooneni ning seda kuni 2 korda. Aine kordussooritused planeeritakse aine toimumisest järgmisele semestrile ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Kordusarvestusele registreerumine toimub ÕISis, kokkuleppel õppejõuga [1]. Tasulisel õppekohal olles (OF) määratakse korduseksami sooritamiseks summa (20€) rektori käskkirjaga ning see kuvatakse ÕISi. Riigi finantseeritaval (RF) kohal olles on kordussooritus tasuta [2].
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Ma pean esitama taotluse ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva koos vajalike lisadega. Lisadeks on varasemat kogemust tõendavad materjalid (õpimapp): soovituskirjad, diplomid. VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus [3].
Ülesanne
Minu ülesandele vastavad andmed X = 22 EAP ja Y = 26 EAP. Ühes semestris tuleb tudengil kokku saada 27 EAP, mis õppeaastaga (2 semestrit) teeb kokku 54 EAP. Iga puudujääva EAP eest tuleb tasuda 50€ ning seda Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse arvele [4].
26 + 22 = 48 (EAP)
54 - 48 = 6 (EAP)
6 * 50 = 300(€)
Tasuda tuleb 300€.
Essee
Ligi kaks kuud käisid iga nädal meile rääkimas inimesed, tutvustama värsketele üliõpilastele, oma eriala. Et katta laia ala, olid Erialatutvustuse aine jaoks kutsutud esinema inimesi võimalukult eri valdkondadest. Kogu aine peaks andma noortele tudengitele visiooni tulevikuvõimalustest ning huvi oma erialal kindlameelselt vastu pidada.
Nagu mainitud, käis esinemas mitu inimest ning paratamatult jääb mõni rohkem meelde kui teine. Mõnel juhul jääb loeng kuivaks, teisel juhul suudab esineja kuulajaskonna oma mõttelennuga kaasa viia ja seetõttu tundub ka eriala huvitavam. Sellest tulenevalt arvan, et vaatamata õppeosakonna pingutustele anda meile lai silmaring erialalistest võimalustest, arvan, et objektiivset ülevaadet kõigest siiski pole võimalik anda.
Meelde jäävad rohkem ikka need, kes räägivad hingega ja kes esinedes räägivad just sellest, mida auditoorium kuulata tahab. Lõppudelõpuks ei ela me oma elu siiski eriala, vaid elu järgi. Seetõttu olen kindel, et kaasahaaravamad loengud olid antud esineja elust, arvestades, et elukutse on elu osa, ning mitte pelgalt eriala tutvustus.
Siinkohal tooksin näiteks Tiina Seemanni, kes alustas oma loengut just sellest, milline inimene ta on. Eelkõige jäi meelde, et ta tegeleb aktiivselt spordiga ning tal on head sõbrad ning töökaaslased. Alles seejärel meenub tema projektijuhtimiseriala ning see, kui edukas ta seal on. Kui nüüd mõelda, kas ma soovin sarnast elu elada, suudan motiveerida end seda teed minema.
Tuues vastunäiteks Taavi Tuiski loengu, kus sõnakestki polnud öeldud tema töökeskkonnast ega tema huvidest ja vabast ajast. Loengus räägiti üksnes erialalist juttu, mis noortele tudengitele võib väga lihtsalt selgusetuks jääda ning seda kahel põhjusel. Tudeng ei jõua mõttekäiguga kaasas käia, kui tal jäävad mõisted selgusetuks. Lisaks sellele pole tudengil ehk varasemat kogemust selle alaga, mistõttu ei suuda ta isegi aimata, mida see jutt endast reaalses elus kujutada võib.
Kui mina mõtlen, kas ma valiksin süteemihalduri elukutse praegu, kuulanud Tuiski loengut, vastaksin ma suure tõenäosusega "ei". Tema loengust pole mulle külge jäänud ühtki tõmbenumbrit, kaasaarvatud elujärje kvaliteeti koos vabaaja võimalustega, mis isegi ei lase mul end sel erialal ette kujutada.
Kõige rohkem kasulikku informatsiooni sain arvatavasti Elar Langi loengust. Elar rääkis just sellest, mida esmakursuslane kuulda võiks tahta. Noor tudeng ei tea tavaliselt veel oma tulevast käekäiku ning sooviks teada, mida peaks tegema, et olla edukas nii õpingutes kui ka hiljem tööl. Kõige parem kogu loengu juures oli aga siiski see, et kõik jutt põhines tema enda elul ning mitte sellel, mis tema eriala täpselt ja üksikasjalikult endast kujutab. Tema kiituseks võib veel välja tuua esineja ettevalmistatuse, mis oli auditooriumis kuulates ka silma paista.
Võrreldes Tiina Seemanni antud loenguga jäi Elari loengust puudu vaid erialaline pool. Elar andis vihjeid üldiselt tööl edukas olemiseks, aga mitte konkreetselt sellest, mida teha, et saavutada see eriala, millel ta hetkel on. Väidan seda, sest mulle avaldas Elari eriala väga muljet ning sooviksin ehk seda isegi tulevikus teha, kuid võimalustest ei tea ma rääkida.
Seni olen välja toonud vaid ühe ja teise äärmuse näiteid. Kert Suvi leiab aga oma loengus kuldse kesktee.
Kert kaasas kohe auditooriumi, küsides nende töökogemusi ja tulevikuhuvisid. Ta tõi välja, miks on tema eriala vaja ning mis juhtuks selleta. Lihtne ning selge siht ja hea mõttelõng aitas kergelt tema loengut jälgida. Lisaks sellele oli tema loengu andmise stiil vaba, täiustades oma slaide kassipiltidega. Lõpuks andis Kert veel soovijatele visiitkaarte, sidudes otseselt oma loengu tuleviku töövõimalustega.
Targo Tennisberg jutustas oma loengus kohe põneva loo, mille oskuslikult sidus oma erialaga ja IT tööga. Tema mõttekäiku oli hea jälgida just tänu esineja tekitatud vabale õhkkonnale, aga ka tema sõnavara kasutusele, mis oli algajatele lihtsasti mõistetav ning ta kirjeldas väga hästi oma töökeskkonda. Lisaks sellele rääkis ta just minule sobival teemal - tarkvaraarendus. Teema sobis, sest see kattub minu EIK eriala valikuga. Anekdoodid ja viktoriin hoidsid meeleolu üleval ja panid tudengid esinejaga heal meelel kaasa töötama. Selline lähenemisviis oli väga üllatav, aga samas andis see praktilise ülevaate reaalses töökeskkonnas toimuvast.
Tanel Unt rääkis oma kogemustest startu upide looja ja ettevõtjaks olemise seisukohalt. Tema loengu tegi huvitaks aspekt, et kogu materjal oli esineja enda poolt läbi elatud ning nüüd ta jagas oma kogemusi koos õnnestumiste, ebaõnnestumiste, heade ja halbade otsustega. Tanel andis suurepäraseid soovitusi, mida tulevases elus arvesse võtta ja mida teha, et mitte astuda ämbrisse. Ta pani end olukorda, kus oli aastaid tagasi, mis lubas tal rääkida just nendel teemadel, mis meile huvi pakkub ning mida oli kasulik kuulata ja kõrvataha jätta.
Sarnaselt Elari ja Tiina loengutele avas Tanel oma teema sedasi, et tekitas minus huvi sama eriala vastu. Kuna terve Taneli edu on sõltunud tema enda ettevõtlikusele, on minu meelest oluline meelde jätta, et ka tudengil on võimalik edukuse jälgedele astuda. See ehk tagab edu ka tulevikus.
Viimase loengu andsid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Oliver rääkis väga enesekindlalt, suunates kogu auditooriumi tähelepanu üksnes enesele. Ta sidus oma loengu humoorikate näidetega, kasutades nendeks ka auditooriumis viibinud tudengeid. Näidete abil suudeti tõhusalt tudengitele reaalne elu silme ette tuua. Oliveri enesekindel teemale lähenemine aga pilas nii mõnigi kord erinevaid ettevõtteid, ameteid, riike. See andis loengule väga vaba õhkkonna, aga mõnes olukorras tundus nali ebaeetiline, arvestades, et loeng oli siiski ametlikus õppeasutuses. Vaatamata sellele oli teemat põnev jälgida.
Kõik esinejad andsid endast parima, et laiendada meie silmaringi IT eriala eri võimalustega, jagades informatsiooni nende endi kogemustest. Kui tuua välja inimene, kes mulle kõige enam eriala tutvustamisel muljet avaldas, kuuluks esikoht Elar Langile. Soovin, et ta räägiks ka tulevikus esimesele kursusele oma kogemustest ja soovitustest.
Viitamine
[1] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2
[2] KKK punkt 9
[3] KKK punkt 6
[4] Finantsinfo
