User:Jpartelp: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 8: Line 8:
==Essee==
==Essee==


Käesolev kirjutis annab ülevaate õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames kuulatud kahekas loengu põhjal tekkinud mõtetest, samuti minu jaoks uuest ja huvitavast infost. Panen sellesse esseesse oma arvamuse kasust, mis antud kursuse läbimine mulle kui IT Kolledži esimese kursuse tudengile andis. k
Käesolev kirjutis annab ülevaate õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames kuulatud kahekas loengu põhjal tekkinud mõtetest, samuti minu jaoks uuest ja huvitavast infost. Panen sellesse esseesse oma arvamuse kasust, mis antud kursuse läbimine mulle kui IT Kolledži esimese kursuse tudengile andis.


Esimene  loeng "Õppekorraldus ja sisekord" <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inge Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27.august loengusalvestus ] </ref> on minu arvamusel oluline kuulata ära kohe peale esimest või teist koolipäeva. Mida päev edasi seda toimingut lükata seda suurema tõenäosusega võib jõuda mõni mitte väga mõistlik otsus sündida. Väidan seda oma näite põhjal. Tegin seda peale õppeainete deklareerimise punase joone päeva. Oleksin deklareerinud kaks ainet kindlasti rohkem. Väga mõistlik alustada uute tudengite sisseelamise protsessi algusest just sarnase teema tutvustamisega. Minu arvates näitab see kooli õppeosakonna lugupidavat suhtumist oma tudengitesse. Eriti jäi meelde julgustav mõte - ära karda teha otsuseid, mis esialgu ehk väga "õiged" ei tundu. Just sellised otsused võivad teinekord inimese ellu palju enamat tuua. See on minu meelest oluline kui julgustatakse inimesi mitte kartma. Vigu kartes jääks enamus kasulikke asja ja lahendusi maailma toomata. Väga kasu toov loeng.
Esimene  loeng "Õppekorraldus ja sisekord" <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inge Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27.august loengusalvestus ] </ref> on minu arvamusel oluline kuulata ära kohe peale esimest või teist koolipäeva. Mida päev edasi seda toimingut lükata seda suurema tõenäosusega võib jõuda mõni mitte väga mõistlik otsus sündida. Väidan seda oma näite põhjal. Tegin seda peale õppeainete deklareerimise punase joone päeva. Oleksin deklareerinud kaks ainet kindlasti rohkem. Väga mõistlik alustada uute tudengite sisseelamise protsessi algusest just sarnase teema tutvustamisega. Minu arvates näitab see kooli õppeosakonna lugupidavat suhtumist oma tudengitesse. Eriti jäi meelde julgustav mõte - ära karda teha otsuseid, mis esialgu ehk väga "õiged" ei tundu. Just sellised otsused võivad teinekord inimese ellu palju enamat tuua. See on minu meelest oluline kui julgustatakse inimesi mitte kartma. Vigu kartes jääks enamus kasulikke asja ja lahendusi maailma toomata. Väga kasu toov loeng.


Teise loengu "Õppimine ja motivatsioon" <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/1fc6fdc6-7526-4da4-9950-f1fcbeece67f?ec=true/ "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 27. sept. loengusalvestus] </ref> olulisim sõnum minu arvates oli õpilase ja õppuri motivatsiooni vastastikune mõjutamine. Iga õppima tulnud tudeng soovib, et teda juhendav õppejõud oleks oma ala fänn, heatahtlik, aus, mõistev. Kui tihti tudengina me mõtleme, et ka õppejõud just sellist fännist tudengit endale soovib. See mõte paneb suurema vastutuse tudengile kui olulist protsessi mõjutavale poolele. Arvan, et selline suhtumine mõjutab positiivselt tudengi ja õppejõu vahelist koostööd.
Teise loengu "Õppimine ja motivatsioon" <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/1fc6fdc6-7526-4da4-9950-f1fcbeece67f?ec=true/ "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 27. sept. loengusalvestus] </ref> olulisim sõnum minu arvates oli õpilase ja õppuri motivatsiooni vastastikune mõjutamine. Iga õppima tulnud tudeng soovib, et teda juhendav õppejõud oleks oma ala fänn, heatahtlik, aus, mõistev. Kui tihti tudengina me mõtleme, et ka õppejõud just sellist fännist tudengit endale soovib. See mõte paneb suurema vastutuse tudengile kui olulist protsessi mõjutavale poolele. Arvan, et selline suhtumine mõjutab positiivselt tudengi ja õppejõu vahelist koostööd.
Kolmas loeng "Robootika ja häkkimine " <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65/ "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11 sept. loengusalvestus ] </ref> andis mulle laiendatud teadmise mõistetest  häkker ja häkkimine.Loengust jäid meelde õppejõu mõtted  " Häkkimine ei ole ainult infosüsteemide turvasüsteemide ära kasutamine. See mõiste on oluliselt laiem". Jõudsin arusaamise, et vaatamata algaja hirmudele on mõistlik robootikaga kiiresti algust teha. Jäi meelde mõte, et just ise midagi luues, saad aru kui palju üldse tead ja kui palju on vaja veel õppida selles valdkonnas. Alati pole ka oluline oskus, et teha  - vaid eelkõige tahe teha. Inimesena kellele meeldib omaette õppida ja üksi toimetada tuleb mul seltskonda tulla, sest väga paljudest järgnevatest loengutest jäi kajama mõte - koostöö on IT alal edu võti. Sellest teadmisest ja ise ehitamise olulisusest enim kasu antud loengust.





Revision as of 16:07, 7 November 2014

<math>Insert formula here</math> [[Link tit

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jane Pärtelpoeg
Esitamise kuupäev: 07. november 2014

Essee

Käesolev kirjutis annab ülevaate õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames kuulatud kahekas loengu põhjal tekkinud mõtetest, samuti minu jaoks uuest ja huvitavast infost. Panen sellesse esseesse oma arvamuse kasust, mis antud kursuse läbimine mulle kui IT Kolledži esimese kursuse tudengile andis.

Esimene loeng "Õppekorraldus ja sisekord" [1] on minu arvamusel oluline kuulata ära kohe peale esimest või teist koolipäeva. Mida päev edasi seda toimingut lükata seda suurema tõenäosusega võib jõuda mõni mitte väga mõistlik otsus sündida. Väidan seda oma näite põhjal. Tegin seda peale õppeainete deklareerimise punase joone päeva. Oleksin deklareerinud kaks ainet kindlasti rohkem. Väga mõistlik alustada uute tudengite sisseelamise protsessi algusest just sarnase teema tutvustamisega. Minu arvates näitab see kooli õppeosakonna lugupidavat suhtumist oma tudengitesse. Eriti jäi meelde julgustav mõte - ära karda teha otsuseid, mis esialgu ehk väga "õiged" ei tundu. Just sellised otsused võivad teinekord inimese ellu palju enamat tuua. See on minu meelest oluline kui julgustatakse inimesi mitte kartma. Vigu kartes jääks enamus kasulikke asja ja lahendusi maailma toomata. Väga kasu toov loeng.

Teise loengu "Õppimine ja motivatsioon" [2] olulisim sõnum minu arvates oli õpilase ja õppuri motivatsiooni vastastikune mõjutamine. Iga õppima tulnud tudeng soovib, et teda juhendav õppejõud oleks oma ala fänn, heatahtlik, aus, mõistev. Kui tihti tudengina me mõtleme, et ka õppejõud just sellist fännist tudengit endale soovib. See mõte paneb suurema vastutuse tudengile kui olulist protsessi mõjutavale poolele. Arvan, et selline suhtumine mõjutab positiivselt tudengi ja õppejõu vahelist koostööd.

Kolmas loeng "Robootika ja häkkimine " [3] andis mulle laiendatud teadmise mõistetest häkker ja häkkimine.Loengust jäid meelde õppejõu mõtted " Häkkimine ei ole ainult infosüsteemide turvasüsteemide ära kasutamine. See mõiste on oluliselt laiem". Jõudsin arusaamise, et vaatamata algaja hirmudele on mõistlik robootikaga kiiresti algust teha. Jäi meelde mõte, et just ise midagi luues, saad aru kui palju üldse tead ja kui palju on vaja veel õppida selles valdkonnas. Alati pole ka oluline oskus, et teha - vaid eelkõige tahe teha. Inimesena kellele meeldib omaette õppida ja üksi toimetada tuleb mul seltskonda tulla, sest väga paljudest järgnevatest loengutest jäi kajama mõte - koostöö on IT alal edu võti. Sellest teadmisest ja ise ehitamise olulisusest enim kasu antud loengust.




Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Eksami ebaõnnestumisel on eksamit võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks [4]. Korduseksamile registreerumine vormistatkse ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [5]. Nii riigi finaantseeritaval(REV) - kui tasulisel(OF) õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € [6].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?


Vastus

Selleks, et saaksin kasutada õppeainete arvestamisel varasemat töökogemust, pean esitama ÕIS keskkonnas vastava taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlus vaadatakse üle VÕTA komisjoni poolt [7]. Varasemate töökogemuste ja õpingute arvestamise taotluse läbi vaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. Ettenähtud summa tuleb tasuda enne komisjoni istungit [8]. Võta kaudu saadud EAP-d ei arvestata semestri õppekava täitmisesse [9].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number

Vastus X = 25 , Y = 25


Õppekava täitmine täies mahus nominaalkoormus on 30 EAP semestris. Seda arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada [10]. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ja arvestus on kumulatiivne [11]. Seega esitatakse peale esimest semestri arve summale 27 - 25 = 2 * 50 ehk 100 eurot. Teise semestri lõpus esitatav arve on 54 - 50 = 4 * 50 = 200 eurot.

Viited