User:Jrihma: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 101: Line 101:
<u>Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?</u>
<u>Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?</u>


Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.  
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega peale esimest semestrit ei tule maksta, kuna teed 1 EAP rohkem kui 27. Peale teist semestrit tuleb maksta 54-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.  


<u>Kui suur on teile esitatav arve?</u>
<u>Kui suur on teile esitatav arve?</u>

Revision as of 01:00, 20 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"[1] loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ [2] Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.


Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ [3], "IT tööturg ja karjäärikäänakud" [4] ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ [5]. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.


Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ [6] loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.


Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng [7] nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõdeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.


„Eesti Vabariigi küberkaitse“ [8] loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.


Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Vastus

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [9]


Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.


Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [10]


Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [11]


Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.


Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. [12]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?


Vastus

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?


Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid [13]:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.


Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs [14]:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; d. on kajastatud kogemusest õpitut; e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.


Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [15]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?


Vastus

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada[16]. Seega peale esimest semestrit ei tule maksta, kuna teed 1 EAP rohkem kui 27. Peale teist semestrit tuleb maksta 54-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta[17], seega arve tuleks 1*50€ = 50€.


Tähelepanek

Juhiksin tähelepanu ülesande sõnastusele. Sõnastusest jääb mulje, et teise semestri lõpuks on vähem ainepunkte kui esimese semestri lõpus. Vastavalt 25 ja 28 EAP-d. Kui X ja Y väärtused oleksid vastupidised jääks mulje, et teisel semestril tehti ainult 3 EAP.

Viited