Difference between revisions of "User:Kalillem"

From ICO wiki
(Essee)
(Essee)
Line 7: Line 7:
 
Antud aine loengutes käisid esinemas IT-valdkonnaga seotud inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid IT-ga seotuid alasid.  
 
Antud aine loengutes käisid esinemas IT-valdkonnaga seotud inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid IT-ga seotuid alasid.  
  
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju õpilased peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.
+
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju tudengid peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.
  
 
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolide vahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.
 
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolide vahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.

Revision as of 08:49, 19 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karmen Lillemets

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Antud aine loengutes käisid esinemas IT-valdkonnaga seotud inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid IT-ga seotuid alasid.

Esimeses loengus [1] olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju tudengid peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.

Teises loengus [2] esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolide vahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.

Kolmandas loengus [3] olid esinejateks Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük ning nad rääkisid testimisest ning startupidest. Nad on mõlemad lõpetanud Infotehnoloogia Kolledži ning osalesid koos Londonis hackathonil, kus nad esitasid Testlio idee. Testlio asutamine ei tulnud neil kergelt, vaid tuli mitu aastat vaeva näha. Marko oli varasemalt oma elus teinud mitmeid startupe ning soovitas meil enda kogemuse põhjal keskenduda ainult ühe asja tegemisele. Mitut asja ei tasu korraga teha. Kui luua startup, tuleks sellele kogu oma tähelepanu pöörata. Startupi loomisel on oluline aru saada, mida klient tahab. Kuna startupid on kiire kasvuga ettevõtted, siis püstitatakse endale suured eesmärgid, milleni paari aastaga jõuda. Startupi loomisel on oluline kaua aega võttev eeltöö. Näidetena töid nad välja Transferwise’i ja Pipedrive’i. Esinejad olid väga energilised ning kuigi startupide loomine võib olla stressirohke ja aeganõudev, rääkisid nad ka hetkedest, mil sai nalja. Siiski on hea startupi loomisel vajalik idee, mis ellu viia. Kui ei ole olemas head ideed, ei saa ka edukat startupi luua.

Neljandas loengus [4] tutvustas Lembitu Ling meile lähemalt süsteemiadministraatori tööd. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli keskkoolis, kui klassivend sai koju arvuti. Teda huvitas see, kuidas asjad töötavad ning on Soomest ja Rootsist tulnud tehnikaprahist kokku pannud arvuteid. IT-valdkonnas on ta üritanud arendusest välja jääda – tema ala on pigem administreerimine, süsteemi hästi haldamine. Ta ütles ka, et tema eelistab pigem Linuxit ning Microsofti servereid on ta hallanud pigem vaid sunni korral. Ta rõhutas, et süsteemiadministreerijate vastutusvaldkonnad tuleb panna paika. Vastasel korral ei tule miskit väga välja. Ta ütles ka, et hea süsteemi administraator peab olema nähtamatu ning on siis olemas ja nähtav, kui teda vaja on. Süsteemiadministraatori töö on siis hästi tehtud, kui keegi seda ei märka. Võib küll tekkida tunne, et süsteemiadministraator ei teegi mingit tööd, kui kõik hästi jookseb, kuid tema olulisus tuleb siis esile, kui süsteemis probleem tekib. Samuti ei tohi süsteemiadministraator lasta endale pähe istuda. Ühest administraatorist ei piisa 24/7 süsteemi haldamiseks. Hea süsteemiadministraator teeb scripti tegevuse jaoks, mida ta peab mitu korda tegema. Ei ole ju mõtet ühte ja sama tegevust kogu aeg korrata. Scriptiga saab ressursse kokku hoida. Kuid sel puhul peab veenduma, et script on töökoha reeglitega kooskõlas.

Viiendas loengus [5] oli kaks esinejat. Andres Septer rääkis IT tööturust. Antud esitlusest on väga kasulik kõrva taha panna mõned soovitused, mis kehtivad justnimelt töö otsimisel. Oluline on luua enda ümber võrgustik inimestest. Parimad töökohad liiguvad tegelikult suust-suhu ning töökuulutusportaalidesse jõuavad ülejäägid. Lisaks on Eesti tööturule omane sunnitud mobiilsus – ametikõrgenduse saamiseks tuleb vahetada töökohta. Ametikõrgendust ei taheta Eestis väga anda – ollakse ju rahul sinu tööga, miks peaks hea töötaja asemele uut hakkama otsima? Samuti hoiatas Septer, et enne kui minna kuskile ettevõttesse tööle, tuleks uurida selle tausta. Võib juhtuda, et ettevõte näitab end paremini kui nad tegelikult on. Ka startupi loomine on üks võimalustest tööd saada. Seda soovitab Septer teha koos sõbraga – üksi ei tasu olla ning sõbraga sujub koostöö ehk paremini. Ka hoiatas ta meid, et ei tasu riiki tüssata ning käibemaks tuleks riigile ikka ära maksta. Teise esinejana oli selles loengus Einar Koltšanov, kes tutvustas scrum-master’i tööd. Enne seda loengut ei olnud ma kuulnudki, mis või kes scrum-master on. Scrum-master ei ole sama, mis projektijuht. Scrum-masteri ülesandeks on koristada eest takistusi, mis arendajale ette võivad jääda (v.a. tehnilised), näiteks kommuikatsioon. Tihti ei saa IT ja äripool teineteisest aru, ei suudeta saada aru, mida teine tahab või vajab. Omavaheline dialoog peab toimima ning asjad peavad olema tasakaalus. Vajalik on koostöö ning vastastikune austus. Mõlemad osapooled peavad muutuma, et koostöö oleks võimalik. Äripool peab mõistma IT piiranguid ja võimekust ning seletama, mida ta tahab/vajab. IT-pool peab aga mõistma ärikeelt ja -protsesse , rääkima kuludest ja tasudest ning pakkuma proaktiivselt äripoolele innovaatilisi lahendusi. Oma esitluse lõpus rõhutas Koltšanov, et firma peab teenima raha. Sa müüd oma tööjõudu ning saad selle eest raha vastu. Lojaalne tuleks olla nii palju kui reeglites kirjas, kuid end täielikult firmale ei tohiks pühendada (tegemist ei ole ju abieluga).

Kuuendas loengus [6] rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmetega uuringute puhul peab silmas pidama, et need on tihti reaalsusest erinevad, puudulikud. Andmete analüüsi puhul tuleb küsida mitmeid küsimusi: kas ja kuidas andmeid kasutatakse; kas üldse osatakse andmeid kasutada; kas andmeid on piisavalt; kas andmed on struktureeritud formaadis jne. Oluline on osata ka andmeid õigesti tõlgendada. Andmete valesti tõlgendamine ei anna meile mitte midagi juurde. Probleemiks võivad olla inimeste ning vahendite puudus või ei mõelda andmebaasi ehitamisel tulevikus tekkivatele kasutusvajadustele. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid, näiteks ressursside (raha, inimesed) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks (mida teha, mida mitte), kuid seda juhul, kui andmeid on õigesti ja piisavalt analüüsitud. Andmeanalüüsi puhul ei saa Lauri sõnul lähtuda emotsioonist.

Seitsmendas loengus [7] rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga. Esimese asjana jäi meelde, et Priisalule ei meeldi startupid. Nagu ta loengus ütles, siis „startup on väga õudne koht“. Ta rääkis, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida lihtsamad nad on, seda kergem on neist ülevaade saada. Mida keerulisemad asjad on, seda raskem on probleemi korral viga üles leida. Ta tõi välja ka huvitava asjaolu, et kui rahvusvaheliselt toimuvad mitmed asjad valdavalt siiski inglise keeles, siis küberkuritegevus on enamasti endiselt vene keeles. Samuti tõi ta välja, et kui varasemal ajal tegutsesid pigem üksikurjategijad, siis tänapäeval on kübertegevus enamasti organiseerunud. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ning eesmärgiks ei ole mitte infosüsteemide kaitse, vaid need on vahendid protsesside kaitsmiseks ühiskonnas. Kollektiivne töö on parem ja efektiivsem kui üksi midagi tehes. Lisaks jäi meelde ka see, et Priisalu arvates on maailma parim kübertarkvara Skype.

Kaheksas ja ühtlasi ka aine viimane loeng [8] oli turundusest ITs. Esinejaks oli Starmanis töötav Hedi Mardisoo, kes on peaaegu terve oma elu olnud IT-valdkonna sees. Oma esitluse alguses tõi ta välja kolm põhiküsimus: miks, kuidas ja mida. Miks sa teed seda, mis sa teed, kuidas sa seda teed ning mida sa teed? Nende küsimuste vastused peaksid olema toote pakkujal läbi mõeldud. Turunduses on olulised toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Igal tootel on enamasti ka oma sihtgrupp ja kasutusvaldkond, kuigi tänapäeval ei ole enam nii lihtne stereotüüpe seada. Mardisoo tõi loengus selle kohta näite mehe kirjeldusest, kelleks võib olla nii prints Charles kui ka Ozzy Osbourne. Toote puhul on oluline ka välja selgitada, mis hinnaga seda müüa võiks. Kui on hea toode, kuid kallis hind, siis ei pruugi inimesed seda väga osta. Samuti tuleb tegeleda müügitoetusega. Ei saa väga toodet müüa, kui inimesed ei tea sellest. IT ja turundus peavad tegema koostööd ning neil peab olema ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Ettevõte ilma IT või turunduseta tänapäeval läbi ei löö.

Mitmest loengust tuli välja see, et IT-valdkonnas töötavad inimesed ei ole alati IT-taustaga. Kuna ka minul hetkel IT-alane taust puudub, andsid mitmed esinejad mulle kindlust, et ehk ei ole siiski tegemist vale valikuga. Samuti rõhutati mitmel pool koostöö olulisust. Ilma koostööta lagunevad töötavad süsteemid paraku laiali, mistõttu on oluline osata inimestega suhelda ning vajadusel ka kompromissile jõuda. Vastaspoolest tuleb aru saada ning koos töötades jõuda ühiste eesmärkideni. See loenguseeria avardas mu silmaringi just IT-alaselt ning sain teada palju uut.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [9]. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga ning läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis [10]. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [11]. Kordusarvestused on RF õppekohal õppijale tasuta [12]. Kordussooritus maksab tasulisel (OF) õppekohal õppijal 20€ [13].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus: Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega [14]. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline [15]. Õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul [16].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [17].

Esimesel semestril on sooritatud nõutud 27 EAP ning selle semestri eest ei pea midagi hüvitama. Teisel semestril on sooritatud 26 EAP, mis on 1 EAP vähem nõutud EAP arvust. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 1 EAP ulatuses ning makstav summa on 50€.

Viited