User:Kegipt

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: Vastavalt kehtivale õppekorralduse eeskirja punktile 5.4.4 on korduvat arvestust õigus teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Korduvarvestuste kuupäevad tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida kordussooritusele vähemalt kaks tööpäeva enne soorituse toimumist ÕIS-is.

Kokku on võimalik teha kolm katset: üks põhiarvestus ja kaks korduvat arvestust. Korduvad arvestused ei pruugi aset leida samal eksamisesseioonil. Korduvarvestus on RF õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus on kehtestatud 18.06.2014. aasta käskkirjaga nr 3-1/14-131, milleks on 20 eurot.

Kui kõik kolm katset on luhtunud, siis pakub EIK teistkordset aine deklareerimise võimalust. Teistkordse aine deklareerimine on tasuline (nii riigifinantseeritaval kui ka tasulisel õppekohal õppides).

Küsimus 5 Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus: Vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda tudeng: • kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot; • kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus; • kes ei viibi akadeemilisel puhkusel.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest kuusissetulekust ühe pereliikme kohta, mida suurem on sissetulek, seda väiksem on toetus. Näiteks kuni 74,75 eurose kuusissetuleku puhul ühe perekonnaliikme kohta on õppetoetuse suurus 220 eurot. Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis eesti.ee.

Õppetoetuse saamiseks tuleb läbida õppekava nõudeid täies mahus (30 EAP semestris). Mahu arvestus semestrite lõikes on kumulatiivne ehk õppeaasta lõpuks tuleb koguda vähemalt 60 EAP.

Ülesande lahendus

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20 Y = 28

Vastus Õppekulude osalist hüvitamist nõutakse juhul kui üliõpilane kogub semestris vähem ainepunkte kui ette nähtud ning millest madalama õppekava täidetavuse korral rakendub hüvitamine. EIK Nõukogu otsusega on selleks piiriks kehtestatud 27 EAP semestris (Vau, Ernits, Varendi 2014).

Ainepunktide arvestus on kumulatiivne, kogudes õppeaasta jooksul 20 + 28 = 48 EAP, esitatakse õppeaasta lõpus arve puuduolevale 6 EAP-le.

EIK Nõukogu rakendab seadusega lubatud maksimaalset määra, mille suuruseks on 50 eurot. 6 EAP eest tuleb seega tasuda 300 eurot.

Viited

1) Õpingukorralduse eeskiri; 2) [18.06.2014 käskkiri nr 3-1/14-131]; 3) [Vajaduspõhine õppetoetus];