User:Kgarmatj: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 8: | Line 8: | ||
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a/ Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) sissejuhatav loeng, 24. august 2016]</ref> rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi ning Juri Tretjakov õppekorraldusest, sisekorrast, stipendiumitest, loengute salvestamisest ja muust, ning Andres Septer rääkis kooli pakutavatest lisavõimalustest ning ellujäämisest IT Kolledžis. Loengu esimeses osas keskenduti kõrghariduse astmetele, seadusandlikule raamistikule, mis reguleerib kõrghariduse omandamist, ning üleüldisele õppekorraldusele. Rõhutati ka õppekorralduse eeskirja olulisust – see tuleb kõikidel õppuritel kindlasti läbi lugeda, see on IT Kolledži õppuri jaoks kõige olulisem dokument. Loengu teises osas räägiti stipendiumitest ja tagasisidest. Stipendiumid jagunevad laias laastus kaheks – riiklikud stipendiumid ja firma stipendiumid. Tagasisidest rääkides julgustati õppureid julgelt tagasisidet andma ning tutvustati ka regulaarseid tagasisideküsitlusi. Loengu kolmandas osas tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, mida IT Kolledžis kasutatakse. Räägiti MOODLE-st ja WIKI-st ning ka loengusalvestustest. Loengu neljandas osas räägiti lähemalt õppeainest “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” – miks seda õppeainet üldse vaja on ning kuidas saada arvestus.<br> | Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a/ Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) sissejuhatav loeng, 24. august 2016]</ref> rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi ning Juri Tretjakov õppekorraldusest, sisekorrast, stipendiumitest, loengute salvestamisest ja muust, ning Andres Septer rääkis kooli pakutavatest lisavõimalustest ning ellujäämisest IT Kolledžis. Loengu esimeses osas keskenduti kõrghariduse astmetele, seadusandlikule raamistikule, mis reguleerib kõrghariduse omandamist, ning üleüldisele õppekorraldusele. Rõhutati ka õppekorralduse eeskirja olulisust – see tuleb kõikidel õppuritel kindlasti läbi lugeda, see on IT Kolledži õppuri jaoks kõige olulisem dokument. Loengu teises osas räägiti stipendiumitest ja tagasisidest. Stipendiumid jagunevad laias laastus kaheks – riiklikud stipendiumid ja firma stipendiumid. Tagasisidest rääkides julgustati õppureid julgelt tagasisidet andma ning tutvustati ka regulaarseid tagasisideküsitlusi. Loengu kolmandas osas tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, mida IT Kolledžis kasutatakse. Räägiti MOODLE-st ja WIKI-st ning ka loengusalvestustest. Loengu neljandas osas räägiti lähemalt õppeainest “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” – miks seda õppeainet üldse vaja on ning kuidas saada arvestus.<br> | ||
Kõige väärtuslikumaks osaks esimesest loengust olid minu jaoks soovitused, kuidas IT Kolledžis edukalt hakkama saada – tähtajad on täitmiseks, õpingukava ei tasu keeruliseks ajada, koostöö (tuutoritega, kaastudengitega jne) on oluline. Üldiselt arvan, et kaugõppe õppurite jaoks oli esimene pool loengust suhteliselt ebaoluline, sest esimeses loengus tehtud kiire küsitlus näitas, et suurem osa kaugõppuritest on juba kõrghariduse omandanud ja jutt tuttav ning kogu info on leitav ka kooli kodulehelt.</p> | Kõige väärtuslikumaks osaks esimesest loengust olid minu jaoks soovitused, kuidas IT Kolledžis edukalt hakkama saada – tähtajad on täitmiseks, õpingukava ei tasu keeruliseks ajada, koostöö (tuutoritega, kaastudengitega jne) on oluline. Üldiselt arvan, et kaugõppe õppurite jaoks oli esimene pool loengust suhteliselt ebaoluline, sest esimeses loengus tehtud kiire küsitlus näitas, et suurem osa kaugõppuritest on juba kõrghariduse omandanud ja jutt tuttav ning kogu info on leitav ka kooli kodulehelt.</p> | ||
<p>Teises loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 2. loeng, 31. august 2016]</ref> esinejaks oli Riigi Infosüsteemi Ameti arhitekt Andres Kütt. | <p>Teises loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 2. loeng, 31. august 2016]</ref> esinejaks oli Riigi Infosüsteemi Ameti arhitekt Andres Kütt. Loengu alguses rääkis Andres on elust, õpingutest ning sellest, kuidas ta jõudis IT-ni, samuti rääkis ta põgusalt oma erinevatest töökohtades ning -ülesannetest.<br> | ||
Loengu alguses rääkis Andres on elust, õpingutest ning sellest, kuidas ta jõudis IT-ni, samuti rääkis ta põgusalt oma erinevatest töökohtades ning -ülesannetest.<br> | |||
Minu jaoks kõige väärtuslikumad olid Andrese jagatud õppetunnid. Esiteks, käia võiks erinevates koolides, kui vähegi võimalik (sh ka välismaistes). Olen ka ise erinevates kõrgkoolides käinud – tase on tõepoolest väga erinev ning “selle õige” leidmine on keeruline. Teiseks, kui on vähegi huvitav, siis leiab teemaga tegelemiseks võimaluse. Tõesti, kui põnev projekt on käsil, siis lähevad ka unetunnid selle projektiga tegelemiseks. Kolmas, ning minu arvates väga oluline õppetund, on see, et iga õppur peab ise välja mõtlema, miks mingi aine on oluline. Õppekava vaadates võib esmapilgul tunduda, et mõned ained võib-olla ei sobi õppekavasse kuigi hästi, aga ilmselgelt ei ole need ained seal asjata.<br> | Minu jaoks kõige väärtuslikumad olid Andrese jagatud õppetunnid. Esiteks, käia võiks erinevates koolides, kui vähegi võimalik (sh ka välismaistes). Olen ka ise erinevates kõrgkoolides käinud – tase on tõepoolest väga erinev ning “selle õige” leidmine on keeruline. Teiseks, kui on vähegi huvitav, siis leiab teemaga tegelemiseks võimaluse. Tõesti, kui põnev projekt on käsil, siis lähevad ka unetunnid selle projektiga tegelemiseks. Kolmas, ning minu arvates väga oluline õppetund, on see, et iga õppur peab ise välja mõtlema, miks mingi aine on oluline. Õppekava vaadates võib esmapilgul tunduda, et mõned ained võib-olla ei sobi õppekavasse kuigi hästi, aga ilmselgelt ei ole need ained seal asjata.<br> | ||
Loengu lõpetuseks rääkis Andres lähemalt oma tööst – arhitekti tööst. Arhitekti tööks on juhtida keerukust ning hea arhitekti töö ei paista välja. Oluline hea arhitekti omadus on kommunikatsioonioskus ning olla autoriteet ilma ametlikult antud võimuta.</p> | Loengu lõpetuseks rääkis Andres lähemalt oma tööst – arhitekti tööst. Arhitekti tööks on juhtida keerukust ning hea arhitekti töö ei paista välja. Oluline hea arhitekti omadus on kommunikatsioonioskus ning olla autoriteet ilma ametlikult antud võimuta.</p> | ||
Revision as of 12:56, 16 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kristina Garmatjuk
Kood: ******50
Esitamise kuupäev: ... oktoober 2016
Essee
Järgnevas töös tutvustan lühidalt õppeaines “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” käsitletud teemasid ning esitan nendest kokkuvõtte.
Esimeses loengus[1] rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi ning Juri Tretjakov õppekorraldusest, sisekorrast, stipendiumitest, loengute salvestamisest ja muust, ning Andres Septer rääkis kooli pakutavatest lisavõimalustest ning ellujäämisest IT Kolledžis. Loengu esimeses osas keskenduti kõrghariduse astmetele, seadusandlikule raamistikule, mis reguleerib kõrghariduse omandamist, ning üleüldisele õppekorraldusele. Rõhutati ka õppekorralduse eeskirja olulisust – see tuleb kõikidel õppuritel kindlasti läbi lugeda, see on IT Kolledži õppuri jaoks kõige olulisem dokument. Loengu teises osas räägiti stipendiumitest ja tagasisidest. Stipendiumid jagunevad laias laastus kaheks – riiklikud stipendiumid ja firma stipendiumid. Tagasisidest rääkides julgustati õppureid julgelt tagasisidet andma ning tutvustati ka regulaarseid tagasisideküsitlusi. Loengu kolmandas osas tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, mida IT Kolledžis kasutatakse. Räägiti MOODLE-st ja WIKI-st ning ka loengusalvestustest. Loengu neljandas osas räägiti lähemalt õppeainest “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” – miks seda õppeainet üldse vaja on ning kuidas saada arvestus.
Kõige väärtuslikumaks osaks esimesest loengust olid minu jaoks soovitused, kuidas IT Kolledžis edukalt hakkama saada – tähtajad on täitmiseks, õpingukava ei tasu keeruliseks ajada, koostöö (tuutoritega, kaastudengitega jne) on oluline. Üldiselt arvan, et kaugõppe õppurite jaoks oli esimene pool loengust suhteliselt ebaoluline, sest esimeses loengus tehtud kiire küsitlus näitas, et suurem osa kaugõppuritest on juba kõrghariduse omandanud ja jutt tuttav ning kogu info on leitav ka kooli kodulehelt.
Teises loengu[2] esinejaks oli Riigi Infosüsteemi Ameti arhitekt Andres Kütt. Loengu alguses rääkis Andres on elust, õpingutest ning sellest, kuidas ta jõudis IT-ni, samuti rääkis ta põgusalt oma erinevatest töökohtades ning -ülesannetest.
Minu jaoks kõige väärtuslikumad olid Andrese jagatud õppetunnid. Esiteks, käia võiks erinevates koolides, kui vähegi võimalik (sh ka välismaistes). Olen ka ise erinevates kõrgkoolides käinud – tase on tõepoolest väga erinev ning “selle õige” leidmine on keeruline. Teiseks, kui on vähegi huvitav, siis leiab teemaga tegelemiseks võimaluse. Tõesti, kui põnev projekt on käsil, siis lähevad ka unetunnid selle projektiga tegelemiseks. Kolmas, ning minu arvates väga oluline õppetund, on see, et iga õppur peab ise välja mõtlema, miks mingi aine on oluline. Õppekava vaadates võib esmapilgul tunduda, et mõned ained võib-olla ei sobi õppekavasse kuigi hästi, aga ilmselgelt ei ole need ained seal asjata.
Loengu lõpetuseks rääkis Andres lähemalt oma tööst – arhitekti tööst. Arhitekti tööks on juhtida keerukust ning hea arhitekti töö ei paista välja. Oluline hea arhitekti omadus on kommunikatsioonioskus ning olla autoriteet ilma ametlikult antud võimuta.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[3] (näiteks, kui kukun sügissemestril 2016 eksamil läbi, siis eksamit võin järele teha kuni 2017 sügissemestri punase joone päevani, mis on ilmselt september 2017 lõpus). Õppuril on õigus kuni kolmele sooritusele.[4]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida aine põhiõppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[5]
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis nii, et registreerumise ja soorituse vahele jääb vähemalt 2 tööpäeva.[6]
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta (aga, kui õppur ei saa ettenähtud kolme korraga sooritust kirja, siis peab ta aine uuesti deklareerima ning see on tasuline).[7]
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Omafinantseeritaval õppekohal peab õppur tasuma kordussoorituse tasu, mis on hetkel 20€.[8]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava vahetamise taotlemiseks peab üliõpilane esitama õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ning nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist ta uue õppekava osana taotleb. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase punase joone päeva.[9]
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui üliõpilasel on ettenähtud mahus valikained sooritatud, siis ei pea deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet sooritama.[10]
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Lõpetades õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Eeldan, et tegemist on täiskoormusel õppiva õppuriga. Vastavalt EIK nõukogu otsusele peab õppur koguma semestris vähemalt 27 EAPd[12], ehk 54 EAPd õppeaastas. Näites toodud õppur kogub aga aastas 43 EAPd, seega peab ta hüvitama õppekulud 11 EAP ulatuses. Arve suurus on 11 EAP * 50€ = 550€.
Viited
- ↑ Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) sissejuhatav loeng, 24. august 2016
- ↑ Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 2. loeng, 31. august 2016
- ↑ EIK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12.
- ↑ EIK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.11.
- ↑ EIK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12.
- ↑ EIK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1.
- ↑ EIK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.14.
- ↑ EIK Vastused korduma kippuvatele küsimustele punkt 10.
- ↑ EIK õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.
- ↑ EIK õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6.
- ↑ EIK õppekorralduse eeskiri punkt 3.1.8.
- ↑ EIK finantsinfo
