User:Kinarusk
aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö
Autor: Kirke Narusk Eriala ja rühm: Infosüsteemide arendus, DK14 Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2015
Essee
Järgneva kirjatüki ja mõtiskluste aluseks on IT valdkonnas tegevate inimeste eriala ja IT Kolledžis õppimist tutvustavad loengud varajastel hommikutundidel. Võib-olla osaliselt sellest viimasest tulenevalt olid need lihtne, kuid silmaringi laiendav kuulamismaterjal. Et loengus viibijatega samastuda, kuulasin neid samuti varajastel hommikutndidel tööle minnes.
Õppida, õppida, õppida
Eks selleks ju ülikooli tullaksegi, et õppida, kuid kuidas seda edukalt teha, sellest rääkisid mitmed ettekandjad. Esimeses loengus [1] lugesid sõnad peale I. Vau, M. Varendi, et loeksime kindlasti õpingukorralduse MÕTTEGA läbi - sealt saab vastused enamikule õpingute käigus tekkivatele küsimustele. Lemmiktsitaadid 1. loengust olid "Õppimine on igaühe enda asi", mida võib interpreteerida nii: kui ise ei tunne õppimise vastu huvi, siis ammugi teeb seda keegi teine, ja "Tibusid loetakse kevadel", mille kontekst oli see, et täies mahus õppimisel annab semestri lõikes EAP-de kogumisega mängida, kui soovitakse riigieelarvelist õppekohta säilitada, maksma peab kevadel (kumulatiivne arvestus). Päris mitmed (nt E. Lang [2], T. Tennisberg [3], Tanel Unt [4] ) rõhutasid, et kooli peamine funktsioon on õpetada õppima. Ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida / läbi lugeda, oli E. Langi mõte. Tänapäeva maailmas ja eriti IT valdkonnas toimuvad arengud nii kiiresti, et õppimisvõime on esmatähtis oskus, mida väärtustavad ka tööandjad [3]. Samas ei tasu pärast esimest ülikooli aastat seda neile kohe demonstreerima minna, sest just töö kõrvalt õppimine on sagedasem põhjus, miks õpingud katkestatakse [1]. Tore, et vähemalt ei olnud selleks robootika ring, Pythoni kolmapäevad või suveülikool, mida niisamuti esimeses loengus promoti. Diplom per se pole oluline, kuid näitab, et inimene on õppimisvõimeline ja suudab asjad lõpuni viia [3]. Selline väga õppimisvõimeline inimene tundus olevat näiteks Tiina Seeman [5], kellel on olnud erineva lähenemise ja temaatikaga töökohad - järelikult on saanud koolist või kusagilt mujalt hea sisukorra kasutamise oskuse kaasa. Loomulikult on ka talente, nagu Steve Jobs, Mark Zuckerberg või Tanel Unt [4], kes on tõestanud vastupidist ning kelle CV on mõjusam kui hinneteleht, aga see eeldab, et oma töösse või projekti suhtutakse suure entusiasmiga, sära silmis!
Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!
Olgu selle peakujuga, kuidas on, aga koodi võiks osata natukenegi kirjutada iga IT valdkonnas töötav inimene, olgu ta siis süsteemihaldur, projektijuht (nagu hea lavastaja oskab näidelda, tunneb hea IT-projektijuht koodi kirjutamise kunsti) või keegi muu. Selle soovituse ütlesid välja nii Kert Suvi [6], T. Seeman [5] kui Taavi Tuisk [7]. Näiteks testimisel (mis, muide, on põhjendamatult alahinnatud [seksikas!] valdkond) on mitu keerukuse astet ning see kõige keerulisem nõuab kindlasti head koodi valdamist [6]. Samamoodi on lugu administraatoritega, kes ehk varem said hakkama scripitimisoskusega, kuid tänapäeval peaksid tundma ka mõningaid programmeerimiskeeli [7]. Muidugi üksi või lihtsalt koodikirjutamise oskusest ei piisa, tarkvara projektide puhul peaks oskama näha ja mõista ka tellija vajadusi ja loodava tarkvara kasutusvaldkonda: pahatihti ütleb arendaja tellijale, et seda nuppu või funktsiooni te ju ei tellinud [5]. Mis on aga kasu arendusest, mis midagi ei tee või teeb valesti. Kui siit veel edasi minna, siis leian (ja seda leidsid ka Targo [3] ning Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak [8]), et (lähi)tulevikus ei piisa lihtsalt koodikirjutamise oskustest, vaid oleks mõttekas leida mingi spetsiifiline oma nišš IT valdkonnas, kuna kolm hindut teevad selle koodikirjutamise sama rahaga või odavamalt ära kui üks kahvanägu (sarnane stsenaarium rõiva- ja moetööstusega).
Töö teeb ahvist inimese
Vabal ajal olen kas või ükssarvik
Raha paneb rattad käima
Kas ma sobin IT-d õppima?
Jah, Targo, efektiivsus on väärtus ja palka saadakse töö, mitte laste kasvatamise või koolitustel käimise eest. Jah, Elar, üks Cum Laude mul juba on. Jah, Kert, rääkisid testimise päris seksikaks! Jah, Tanel, mulle meeldib ka säravate silmadega multitasking eluviis. Jah, Tiina, naised on head kohanejad ja projektijuhid ning jooksmine on ülimalt lõõgastav! Jah, Taavi, minu arust on nohikud lahedad! Jah, Oliver & Oleg, mulle meeldib puzzle kokkupanek ja mustrite leidmine.
Ja JAH, mulle meeldib ka hilja ärgata tegelikult.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Arvestust on võimalik järele teha (teha kordussooritus) kuni ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [9]. Kordussooritusele tuleb registreeruda ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestus on riigi finantseeritaval õppekohal tasuta, riigieelarvevälisel ehk tasulisel õppekohal õppijale tasuline (20€) [10]. Arve kuvatakse ÕISis.
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Üliõpilasel on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
- üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
- üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
- õliõpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (läbib semestris 30 EAP), kusjuures esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine, edaspidi on õppemahu arvestus semestrite lõikes kumulatiivne.
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta: mida väiksem see on, seda suurem toetus (75-220€).
Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis eesti.ee, taotlust saab esitada kogu semestri vältel [11].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd (väärtused vastavalt üliõpilaskoodile xxxxxx09, x=19 EAP, y=28 EAP)? Kui suur on teile esitatav arve?
Õppekava täies mahus täitmise määr on IT Kolležis 27 EAP-d semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [12]. Kuna tibusid loetakse alles kevadel, siis tuleb aasta lõpus maksta tegemata ainepunktide eest: 54 (27x2 EAP) - 19 EAP - 28 EAP => 7 EAP * 50€ =350€
Viited
- ↑ 1.0 1.1 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august 2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10. september 2015 loengusalvestus
- ↑ 3.0 3.1 3.2 3.3 Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober 2015 loengusalvestus
- ↑ 4.0 4.1 Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober 2015 loengusalvestus
- ↑ 5.0 5.1 5.2 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september 2015 loengusalvestus
- ↑ 6.0 6.1 "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus
- ↑ 7.0 7.1 Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september 2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober 2015 videosalvestus
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledzi õppekorralduse eeskiri punkt 5.2
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledzi teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal
- ↑ Vajaduspõhine õppetoetus
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal
