User:Kinarusk

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
The printable version is no longer supported and may have rendering errors. Please update your browser bookmarks and please use the default browser print function instead.

Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Kirke Narusk

Kood: xxxxxx09

Eriala ja rühm: Infosüsteemide arendus, DK14

Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2015

Essee

Järgneva kirjatüki ja mõtiskluste aluseks on IT valdkonnas tegevate inimeste eriala ja IT Kolledžis õppimist tutvustavad loengud varajastel hommikutundidel. Võib-olla osaliselt sellest viimasest tulenevalt olid need lihtne, kuid silmaringi laiendav kuulamismaterjal. Et loengus viibijatega samastuda, kuulasin neid samuti varajastel hommikutundidel tööle minnes.

Õppida, õppida, õppida

Eks selleks ju ülikooli tullaksegi, et õppida, kuid kuidas seda edukalt teha, sellest rääkisid mitmed ettekandjad. Esimeses loengus [1] lugesid sõnad peale I. Vau, M. Varendi, et loeksime kindlasti õpingukorralduse MÕTTEGA läbi - sealt saab vastused enamikule õpingute käigus tekkivatele küsimustele. Lemmiktsitaadid 1. loengust olid "Õppimine on igaühe enda asi", mida võib interpreteerida nii: kui ise ei tunne õppimise vastu huvi, siis ammugi teeb seda keegi teine, ja "Tibusid loetakse kevadel", mille kontekst oli see, et täies mahus õppimisel annab semestri lõikes EAP-de kogumisega mängida, kui soovitakse riigieelarvelist õppekohta säilitada, maksma peab kevadel (kumulatiivne arvestus). Päris mitmed (nt E. Lang [2], T. Tennisberg [3], T. Unt [4] ) rõhutasid, et kooli peamine funktsioon on õpetada õppima. Ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida / läbi lugeda, oli E. Langi mõte. Tänapäeva maailmas ja eriti IT valdkonnas toimuvad arengud nii kiiresti, et õppimisvõime on esmatähtis oskus, mida väärtustavad ka tööandjad [3]. Samas ei tasu pärast esimest ülikooliaastat seda neile kohe demonstreerima minna, sest just töö kõrvalt õppimine on sagedasem põhjus, miks õpingud katkestatakse [1]. Tore, et vähemalt ei olnud selleks robootika ring, Pythoni kolmapäevad või suveülikool, mida niisamuti esimeses loengus promoti. Diplom per se pole oluline, kuid näitab, et inimene on õppimisvõimeline ja suudab asjad lõpuni viia [3]. Selline väga õppimisvõimeline inimene tundus olevat näiteks Tiina Seeman [5], kellel on olnud erineva lähenemise ja temaatikaga töökohad - järelikult on saanud koolist või kusagilt mujalt hea sisukorra kasutamise oskuse kaasa. Loomulikult on ka talente, nagu Steve Jobs, Mark Zuckerberg või Tanel Unt [4], kes on tõestanud vastupidist ning kelle CV on mõjusam kui hinneteleht, aga see eeldab, et oma töösse või projekti suhtutakse suure entusiasmiga, sära silmis!

Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!

Olgu selle peakujuga, kuidas on, aga koodi võiks osata natukenegi kirjutada iga IT valdkonnas töötav inimene, olgu ta siis süsteemihaldur, projektijuht (nagu hea lavastaja oskab näidelda, tunneb hea IT-projektijuht koodi kirjutamise kunsti) või keegi muu. Selle soovituse ütlesid välja nii Kert Suvi [6], Tiina Seeman [5] kui Taavi Tuisk [7]. Näiteks testimisel (mis, muide, on põhjendamatult alahinnatud [seksikas!] valdkond) on mitu keerukuse astet ning see kõige keerulisem nõuab kindlasti head koodi valdamist [6]. Samamoodi on lugu administraatoritega, kes ehk varem said hakkama scripitimisoskusega, kuid tänapäeval peaksid tundma ka mõningaid programmeerimiskeeli [7]. Muidugi üksi või lihtsalt koodikirjutamise oskusest ei piisa, tarkvara projektide puhul peaks oskama näha ja mõista ka tellija vajadusi ja loodava tarkvara kasutusvaldkonda: pahatihti ütleb arendaja tellijale, et seda nuppu või funktsiooni te ju ei tellinud [5]. Mis on aga kasu arendusest, mis midagi ei tee või teeb valesti? Kui siit veel edasi minna, siis leian (ja seda leidsid ka Targo Tennisberg [3] ning Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak [8]), et (lähi)tulevikus ei piisa lihtsalt koodikirjutamise oskustest, vaid oleks mõttekas leida mingi spetsiifiline oma nišš IT valdkonnas, kuna kolm hindut teevad selle koodikirjutamise sama rahaga või odavamalt ära kui üks kahvanägu (sarnane stsenaarium rõiva- ja moetööstusega).

Töö teeb ahvist inimese

Kuidas aga olla hea inimene ehk hea töötaja (sic!) ? Ilmselgelt ei tohiks olla ahv! Tegelikult andsid kõik ettekandjad päris hüva nõu, kuidas mitte olla See Ahv. Tiina jutust panin kõrva taha, et väga oluline on, et nii töötajad kui klient-töötaja omavahel suhtleks, kõik osapooled oleksid projekti kaasatud. Siin on aga väike paradoks Targo jagatud mõtteteraga: mida rohkem on inimesi projekti kaasatud, seda suurema tõenäosusega projekt kas hilineb, ebaõnnestub või tehakse kvaliteedis järeleandmisi ning seda mitte keerukuse tõttu, vaid inimeste omavahelise suhtluse pärast. Elari jutust peaksid inimesed (head töötajad) õppima aja planeerimist ning arvestama Murphy seadusega: tänaseid toimetusi ära viska homse varna, homme võib tulla midagi ette (ja Murphy seadus ütleb, et kindlasti tuleb ka). Targo ja Tanel ütlesid kui ühest suust, et inimahvi on väga kallis tööl pidada: ettevõtte kõige suurem väljaminek on inimese palk. Seega, tasub väga valida meeskonda, hea meeskond koos hea äriplaaniga on edu võti [4]. Kert pani südamele, et testimisega on võimalik suuremaid vigu ja seega ka kulutusi ennetada ehk hoida kokku aega ja raha (millisele ettevõtjale see ei meeldiks?). Tanel julgustas tegema kannapöördeid, kui tundub, et asi ei ole päris õige, ja alustada uue suuna või äriideega. Oleg ja Oliver andsid kuldaväärt äriidee, umbes nagu Microsofti Office, aga seda ma siinkohal ei avalikusta. Taavi luges sõnad peale ametieetika poole pealt: kuigi itimehel on ligipääs andmebaasile, kus võivad olla tundlikud andmed, siis ei tohiks ta seda kurjasti ära kasutada.

Üldiselt tundub, et IT-inimesed on pigem laiskloomad, kuna armastavad kaua magada või siis öökullid (eriti administraatorid), kes hiliste tundideni tööpostil on [4][7].

Vabal ajal olen kas või ükssarvik

Ainult töötades ja õppides saab aga inimesest robot (ahv->inimene->robot), mistõttu oleks hea vahelduseks end lõdvaks lasta ja näiteks ükssarvikuna ette kujutada. Ka esimises loengus [1] manitseti õppimissõltlasi mõõdukusele, et neist ei saaks semestri lõpuks koopakollid, kes on lahti öelnud perest, sõpradest ja kõigest muust inimlikust. Tiina [5] näiteks lõõgastub joostes. Jaanuarikuus iga päev 10 km joosta garanteerib terve vaimu ja veel tervema keha (ja jõulupekist saab ka lahti, kui sa just ei teinud jõluvaheajal Java projekti - siis kui kõik teised hapukapsast sisse ajasid). Taneli [4] ettekande põhjal tundub seltskondlikele ja semutsevatele inimestele sobivat paremini väikeses meeskonnas / ettevõttes töötamine, kus töökaaslased on sõprade ja pereliikmete eest ning kõik tunnevad end ükssarvikutena ja saavad ükssarvikute naljadest ühtmoodi aru.

Kas mina sobin IT-d õppima?

Jah, Targo, efektiivsus on väärtus ja palka saadakse töö, mitte laste kasvatamise või koolitustel käimise eest. Jah, Elar, üks Cum Laude mul juba on. Jah, Kert, rääkisid testimise päris seksikaks! Jah, Tanel, mulle meeldib ka säravate silmadega multitasking eluviis. Jah, Tiina, naised on head kohanejad ja projektijuhid ning jooksmine on ülimalt lõõgastav! Jah, Taavi, minu arust on nohikud lahedad! Jah, Oliver & Oleg, mulle meeldib puzzle kokkupanek ja mustrite leidmine.

Ja JAH, mulle meeldib ka hilja ärgata tegelikult.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha (teha kordussooritus) kuni ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [9]. Kordussooritusele tuleb registreeruda ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestus on riigi finantseeritaval õppekohal tasuta, riigieelarvevälisel ehk tasulisel õppekohal õppijale tasuline (20€) [10]. Arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Üliõpilasel on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

  • üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
  • üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
  • õliõpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (läbib semestris 30 EAP), kusjuures esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine, edaspidi on õppemahu arvestus semestrite lõikes kumulatiivne.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta: mida väiksem see on, seda suurem toetus (75-220€).

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis eesti.ee, taotlust saab esitada kogu semestri vältel [11].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd (väärtused vastavalt üliõpilaskoodile xxxxxx09, x=19 EAP, y=28 EAP)? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekava täies mahus täitmise määr on IT Kolležis 27 EAP-d semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [12]. Kuna tibusid loetakse alles kevadel, siis tuleb aasta lõpus maksta tegemata ainepunktide eest: 54 (27x2 EAP) - 19 EAP - 28 EAP => 7 EAP * 50€ =350€

Viited