User:Kkapp

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Keijo Kapp

Kuupäev: 19.10.2016


Essee

Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames juhatati esmakursuslased sisse nende valitud erialale ning anti juhtnööre õpingute läbimiseks IT Kolledžis. See on ilmselt üks olulisemaid aineid IT erialal alustavatele esmakursuslastele, eriti neile, kellel ei ole reaalseid kogemusi IT-s. Aine annab piiratud, kuid üsna selge ettekujutuse erinevates IT valdkondades toimuvast. Peamise osa ainest moodustasid ettekanded erinevates ettevõtetes erinevaid ülesandeid täitvad IT valdkonna spetsialistid, kes on oma alal jõudnud arvestatavale tasemele.

See on üks nendest ainetest, kus oleks soovinud igas loengus kohal olla, sest igast loengust sai õppida midagi unikaalset. Kahjuks ei olnud mul võimalik kõikides loengutes osaleda. See-eest proovisin võtta viimast loengute salvestusi vaadates

Esimese loengus rääkisid ja selgitasid mitmeid kooli ja õppekorraldusega seotud aspekte erinevad kooli töötajad. Räägiti nii kõnealusest ainest, kooli õppekorralduseeskirjadest kui ka üldse meid puudutavatest Eesti haridussüsteemi osadest. Ehkki kogu selle info oleks saanud ammutada erinevaid internetipõhiseid infoallikaid kasutades, oli see mõnemõrra efektiivsem variant olulisemate teemate selgitamiseks. Lisaks räägiti õppimisega vähem otseselt seotud teemadest nagu näiteks huvitegevus.

Esimese külalisettekande tegi riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt. Minu jaoks oli tegemist ühe kõige olulisema, huvitavama ja meeldejäävama ettekandega Jaan Priisalu oma kõrval. Ta rääkis oma elukäigust, karjäärist, enda kui arhitekti igapäevatööst ning oma nägemusest ja arvamusest erinevate oma ala aspektide suhtes. Meeldejääv oli see ettekanne mitmel põhjusel. Esiteks leidsin tema jutust mitmeid analooge enda mõttelaadi, seisukohtade ja ka senise elukäiguga. Teiseks olen ma varasemalt korduvalt tema nimega kokku puutunud ühes avaliku sektori asutuses töötades ning mul on olnud ka võimalus temaga Skype vahendusel mõnel koosolekul osaleda. Ta on jätnud väga professionaalse mulje ning ka tema haritus on mitmel moel väljapaistev. Ta on kindlasti isik, kellest tasub kõigil rohkemal või vähemal määral eeskuju võtta.

Teise ettekande tegid kaks Testlio-nimelise startupi asutajat - Kristel ja Marko Kruustük. Ettekanne käsitles peamiselt startupi alustamist Testlio näitel ning ka laiemat olukorda startupi maastikul. Esinejad rääkisid üsna detailselt oma startupi alustamisest idee tekkimisest kuni suhteliselt eduka ettevõtteni jõudmiseni. Ehkki olen ise startupi maailmaga üsna tihedalt seotud, ei olnud teema minu jaoks eriti huvitav. Seda põhjusel, et nähtavasti on igal inimesel ja ettevõttel oma unikaalne lugu ning igaühe loo ärakuulamine on küll silmaringi laiendav, kuid ei tundu ratsionaalne. Siiski sai mõningaid näpunäiteid startupide kohta, mida saaks praegu või tulevikus kasutada. Igatahes soovin neile edu oma eesmärkide saavutamisel.

Kolmanda ettekande tegi Lembitu Ling, kes pidavat olema nn. vanakooli süsteemiadministraator. Ka see oli üsnagi meeldejääv esitus, kuid pigem seetõttu, et tema esituses kõlas mitmeid seisukohti, mis tekitavad tugevaid eriarvamusi. Need on seotud tööeetika ning professionaalsusega. Nimelt oli üks läbivaid teemasid tarkvaraarendajate ja süsteemiadministraatorite vastuolu. Olen seni arvanud, et jutud selliste konfliktide suhtes on vaid naljaga pooleks müüt või eelmisse aastatuhandesse jäänud arusaam erinevate osapoolte olulisusest iga süsteemi elutsüklis. Esineja käsitles teemat väga ebaobjektiivselt, tuues välja mitmeid jaburaid, põhjendamatuid ja potensiaalselt solvavaid väiteid. Kuigi minu arusaam erinevate asja IT valdkonna ametitest ja ametialasest professionaalsusest on teistsugune, oli ettekanne siiski huvitav ja informatiivne.

Neljandat loengut alustas Andres Septer Eesti tööturu olukorra teemal. Ta rääkis erinevatest võimalustest tööturule jõuda ja seal tegutseda. Kuigi mina olen juba mõnda aega IT tööturul olnud, oli ka minu jaoks kogu jutt huvitav ja ka hariv. Tema jutust leidsin kinnitust ka endal erinevate allikate toel kujunenud arvamustele. Ta andis olulisi soovitusi tööturl heade valikute tegemiseks ning tõi välja potensiaalseid probleeme, mis võivad tekkida. Teise osa loengust pidas Einar Koltšanov, kes on nn scrum master. Ta rääkis oma omalaadsest teekonnast IT-sse, selgitas scrum masteri olemust ja vajalikkust. Selle käigus tõigi ta välja probleemid, mille lahendamisega taga tegeleb - probleemid äripoole ja IT poole arusaamatustega. Ettekandes oli mitmeid detaile, mida tasub kõrva taha panna, et olla tööalaselt efektiivne. Ettekande lõppedes jagati kogemusi ja teadmisi välismaal töötamise kohta.

Viies ettekanne käsitles analüütikat IT-s. Esinejaks oli Ivar Laur Maksu- ja Tollametist. Teema oli väga huvitav ning selgitas, kuidas ja miks üldse andmeid analüüsitakse. Eriti just mulle oli teema huvitav ja oluline ning muutis mõningal määral minu arusaama analüütikast. Loengu peateema raames selgitati ilmselt suurimat probleemi analüütikas - analüüsitavad andmed ei kajastada tihtipeale tegelikkust. Pean teemat oluliseks, sest arvan, et võimekus andmeid õigesti analüüsida võib mängida olulist rolli mitmete probleemide lahendamisel nii ühiskondlikul kui ka üksikisiku tasandil. Lisaks üldisele analüütikale rääkis esineja ka oma tööst EMTA-s ning sellest kuidas analüütika seal reaalselt töötab.

Kuues ettekanne oli Eesti küberturbe teemal. Esinejaks oli Jaan Priisalu. See oli nii teema kui sisu poolest vast kõige huvitavam ettekanne, kuhu ma kahjuks kohale ei saanud tulla. Ettekandes räägiti mõnevõrra Eesti küberi ajaloost, ehk miks ja kuidas vastavad institutsuiinid on tekkinud. Räägiti näiteks ID kaardi ajaloost ja olemusest nende inimeste silme läbi, kes sellele aluse panid. Esineja ettekande jooksul palju huvitavaid näiteid erinevate alamteemade kohta. Mulle väga meeldis kuidas ta üldse kogu seda teemat käsitles - vähe oli juttu häkkerlusest, küberkuritegevusest ning rohkem tavainimesi huvitavatel teemadel. Ta tõi välja kogu IT alal väga olulise printsiibi, mida vahel kiputakse unustama - kogu arvutite mõte on automatiseerida reaalse elu protsesse. Me ei kirjuta ju koodi või ei tegele küberturbega vaid seepärast, et see on lõbus. Meil on ikka mingi eesmärk panna arvuti tegema seda, mida me soovime. Ka küberturbe mõte pole otseselt süsteeme kaitsta, vaid kaitsta protsesse, mida nende süsteemide mittetöötamine võb kahjustada.

Viimase ettekande tegi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Ta rääkis turundusest, erinevatest turundusega seotud mõistetest ja kontseptsioonidest. Ausalt öeldes olen mina ja ilmselt paljud teised turunduse kui eraldi tegevusala suhtes skeptiline, mistõttue ei teki huvi nii turundusspetsiifilise teema suhtes. See ei tähenda, et ma ei pea turundust oluliseks. Nendest teemadest rääkimine on siiski vajalik ja kasulik. Loeng oli sisukas ning tuleb kindlasti tulevikus kasuks, arvestades, et ilmselt on ka minul tulevikus turundamise ja ärijuhtmisega tegemist.

Kokkuvõtteks oli tegemist ühe kõige huvipakkuma ainega esimesel semestril, mi


Õpingukorralduse küsimused

Arvestuse läbikukkumisel

Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. [2] Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu. OF õppekohal õppides maksab kordussooritus 20€. RF õppekoal on kordussooritus tasuta. [3]

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). [4]

Täpsemaid juhiseid vajalik eelduste ja tegevuste kohta leiab lehelt Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord.

Millised on tähtajad?

VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente (ÕISis läbi jaotuse „Komisjoni kommentaarid“). Nimetatud juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest. [5]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris. Õppekoormust arvestatakse kord aastas, mistõttu on peab kumulatiivselt täitma aasta jooksul 54 EAP-d. [6] Antud juhul täidetakse aastas õppekoorust mahus 47 EAP-d. Ülejäänud 7 EAP-d tuleb hüvitada. Ühe EAP hüvitamise hind on 50€ EAP kohta. [7] Seega tuleb tasuda 350€.


Viited