User:Kkello

Essee

Loeng 1: Õppekorraldus ja sisekord,õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis, erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer).

Esimene ehk sissejuhatav loeng oli minu jaoks huvitav ning sain vastuse nii mitmelegi küsimusele, mis kooli astudes tekkis. Oleks tahtnud Lauri Võsandi ettekannet kuulda, kuid pole hullu, informaatika eelkursuses on ta meile nii mõndagi kõrva taha pannud. Sissejuhatav loeng peab olema igal aastal! Peale vastuste saamisele oma küsimustele, sain teada ka uut ja huvitavat, näiteks seda, et on võimalik õppida ekster- või täiendusõppes. Järgnevatel aastatel võiks lähemalt rääkida ka akadeemilistest puhkustest, kuidas ja mis eeldustel võib puhkama minna.

Loeng 2: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt).

Loengu alguses vaatasin, et nonii, slaide ei olegi, peab süvenema juttu ja püüdma asjadest nii palju aru saada, kui võimalik, kuid ilmeka jutu ja tudengitele hea nurga alt lähenemine kaotas peagi selle hirmu. Loengu juures meeldis see, et ta rääkis meile sisutihedalt, kuid lühidalt oma eluloost, mis ei olnudki nii igav kui eeldasin.

Loeng 3: Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)).

Startup loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest. Kaks noort, elurõõmsat ja tegusat vilistlast oskasid teha loengu põnevaks. Loenguslaidid olid huvitavad, "lavanärvi" ei olnud ning nad oskasid läheneda tudengitele, kes pole varem IT-ga eriti kokku puutunud. Kõrva taha panin endale järgmised huvitavad mõtteterad ja motivatsiooni laused:

• "Et olla edukas, peaks tegema endale väiksed eesmärgid ja nendele peale minema";
• "Kui teed startup-i, siis ei tohi alla anda, alati on lahendus olemas, isegi, kui raha pole";
• "Testimine peab olema tiimitöö, mitte konkurents";
• "Kui alguses ei võida, ei tohi morn olla, alati tuleb teine võimalus";
• "Kui projekt töötab on edasijärkamiseks vaja pühendumist, head ja usaldusväärset tiimi".

Loeng 4: "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman).

Kuna ise õpin arendamist, oli administreerimise loeng mulle veidike igav ning slaidide puudumise tõttu raskesti jälgitav ja veidike arusaamatu. Kuigi administreerimisega eriti kokku ei pea puutuma, sain väikese ülevaate nende tööst. Ülevaade oli põnev, kuna sai teada, millega administreerimist õppivad kaastudengid tulevikus tegelema peavad. Huvitav oli teadmine, et laisk admin on hea admin, kuna laisk inimene teeb enda jaoks elu lihtsamaks, otsib lahendusi/meetodeid, millega vaevata edasi liikuda. Samuti sain teada ka seda, et admin peab olema oma süsteemist üle, et midagi üldse korda saata, kuna vastupidises olukorras läheb kogu vaim ja aeg süsteemi õppimisele ja selle kohandamiseks enda meele järgi.

Loeng 5: "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) ).

Jällegi üks loeng, mis peab järgmisel aastal selles aines olema. Loeng on eriti kasulik neile, kes pole varem on nägu tööturul näidanud, k.a. mina. Kõige hämmastavam fakt/teadmine, mille omandasin selles loengus oli, et head töökohta Eestis saab põhiliselt vaid läbi tutvuste. Samuti meeldis loengu teostuses ka erineva suurusega ettevõtete ja riigiasutuste plussid-miinused. Kuigi mu ema töötab riigiasutuses, isa väikeettevõttes ja õde välismaal, pole kodus kunagi jutuks tulnud nende töökohtade plussid-miinused. Kõige rohkem oleks tahtnud selles loengus kuulda mõtteteri inimeselt, kes töötab või on kunagi oma elus töötanud välismaal. Loengu alguses tuli see küll jutuks, et on raske leida kedagi sellist, kuid ma tooks välja alternatiivi - kutsuda rääkima keegi, kes on välismaalt, töötab Eestis IT' valdkonnas ning kellel on ka kogemust enda riigis töötamisega. Einari etteaste jäi mulle veidi nõrgaks ning loengu lõpus ei saanudki eriti head vastust sellele, kes on SCRUM master.

Loeng 6: "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja )

Minu ja ka mõne saalisolija jaoks oli loeng raske ja väsitav. Õigesti ei saanudki aru, millest räägitakse ja mis on elu mõte. Teema oli segane ja slaidil olevad pildid veel segasemad. Kuigi see loeng ei meeldinud mulle, sain ise veidikene targemaks. Esiteks, kui keegi on sind petnud, ära usalda teda kunagi, pettur jääb petturiks, petuskeemid muutuvad ainult mahult, kas siis väiksemaks või suuremaks. Teiseks sain teada seda, et alati on olemas keegi, kes arvab et on sinust targem ja uhkem, kuid tema tarkust ei tohiks uskuda, kuna info inimeselt inimesele muudab oma olemust. Infos võib rohkem kindel olla siis, kui sama infot jagab mitu erinevat allikat.

Loeng 7: Eesti Vabariigi küberkaitse ( Jaan Priisalu).

Enesetutvustus oli minu arust liiga pikk, kuid siiski huvitav. Olen korduvalt meedias ja keskkooli geograafia ja ühiskonna tunnis Eestis ilmnevatest probleemidest (vananev elanikkond, väike rahvaarv) kuid sellisest probleemist nagu "kehv ilm" mina isiklikult kuulnud ei ole ning selline teadmine üllatas mind väga. Loengus nimetatud Eesti stereotüüpidega olen nõus, kuid mõni keerulisem sõna

Loeng 8: "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS).

Hästi teostatud loeng, kergesti loetavad ja nö. lõbusad slaidid. Hedi oskas publikuga hästi suhelda ning rääkis lahti kõik terminid, mida ei kasutada igapäevaelus. Tulevukuks panin endale kõrva taha etapib, mida peab jälgima, et toode läheks läbi/müüks ennast ise. nt originaalne idee, hinna-kvaliteedi suhe, reklaamindus. Veel meeldis Hedi loengu juures vanasõnade kasutus, mis ühendas nii vanad mõtteterad kui ka uued ideed. Poleks eales uskunud, et turundus koos IT-ga mängib nii suurt rolli ettevõtte edukuses.

Küsimused/Ülesanded

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. [9]). Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. [10]). Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. [11]). Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. [12]). Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. [13]). Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad [14]).

Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

1. Kuidas saan valida õppeaineid algavaks semestriks? ÕIS-i kaudu tuleb kinnitada õpingukava (deklaratsioon) valitud õppeainetes hiljemalt semestri punase joone päeval.

6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?

Enne semestri punase joone päeva, hiljemalt 10-ndal tööpäeval on vaja esitada VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) taotlus juhul kui on soov, et varesemaid õpinguid/töökogemust arvestaks algava semestri sooritusena.

8. Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?

Uue punase joone päevani saab sooritada kortuseksamit ja -arvestust, juhul, kui on täidetud kindlad tingimused.

12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? Enne punase joone päeva peab esitama soovi korral akadeemilise puhkuse avalduse.

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=28 Y=22 Vajalik EAP-de hulk aastas = 54 Ühe EAP hind = 50€ (kõrgraridusreform http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine)

Lahendus: X + Y = 28 + 22 = 50EAP-d 54 - 50 = 4 EAP-d jääb puudu 4 * 50 = 200€

Vastus: Hüvitada on vaja 4 EAP-d ehk 200€.