User:Kkund

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaspar Kund
Esitamise kuupäev: 26.10.2011

Nokia esimesed Windows tarkvaraga telefonid.

Umbes kuu aega tagasi võisime lugeda uudistest, et Nokia sõlmis koostöölepingu Microsoftiga. Esialgu pelgalt kuulujutt, nagu ostaks Microsoft Nokia hoopis ära osutus õnneks valeks. Tegemist oli siiski lepinguga, et Nokia hakkab oma uuemates telefonides kasutama Windows Phone Mango nimelist operatsiooni süsteemi. Sellel nädalal seoses üritusega „Nokia World Event“ Londonis avalikustatigi esimesed selle laadsed telefonid. Kas tegu võib olla lõpuks ometi Nokia poolse vastulöögiga viimasel ajal turu kaotamisest Apple iPhone ja Google Android operatsioonisüsteemiga telefonidele. Siin kohal võikski võrrelda Nokia mobiiltelefone ja telefoni operatsiooni süsteeme läbi aegade konkurentidega. Mäletamist mööda umbes kümme aastat tagasi hõlmas Nokia enamvähem konkurentsitult kogu mobiiltelefonide turgu. Tarkvaraks oli sellel ajal Nokiatel peal Symbian S30 ja hiljem S40 tarkvara. Kasutaja sõbralikkuse ja aku kestvusega olid need konkurentsidest pea jagu üle. Symbiani esimestel arenduse etappidel loodi Symbiani platvorm nelja tarkvara firma koodide sidumisel (Nokia, NTT DoCoMo, Sony Ericsson, Symbian Ltd). Hiljem ostis Nokia aga kogu Symbiani arenduse ära.
Võiks väita, et peale Symbiani ostu hakkas Nokia õitseaeg ja tulevik oli hea. Koos Symbianiga arendati telefonide haldamiseks välja arvutitele tarkvara Nokia PC Suite (nüüd nimega Nokia OVI Suite). Konkurentidel selline tarkvara puudus või töötas suurte vigadega. Minuteada sõlmiti isegi lepinguid, et Symbiani tarkvara läheb ka teiste telefoni tootjate toodangule peale. Arendati välja Symbian S60 ja ilmusid esimesed telefonid mida võiks nimetada juba „nutitelefonideks“ (N95).
2003 aastal tekkis aga Symbian OS kõrvale vaba lähtekoodiga Android, mis oli Nokiale esimeseks hoobiks. Siin isegi võiks tõmmata paraleelseid jooni Windows OS ja Linuxi vahel, kus ühte just suuremale paindlikusele eelistatakse. Android hakkas kiirelt turul võimu võtma hõlmates nutitelefonide algusaastatel 3% turust 2009 a teises kvartalis ning 2020 a lõpuks oli see suurenenud juba 33% peale.
Siin kohal võiks kiirelt meenutada samal ajal Windows OS operatsiooni süsteemiga telefone mis ei hiilanud just kõige paremini - aku kestvus oli väike, operatsiooni süsteem aeglane ja jooksis tihti „kokku“. Eriti meenub mulle siin kohal üks LG mid ma peale viite minutit kasutamist hea meelega mõneks muuks otstarbeks kasutanud oleks kui telefonina. Lisaks Androidule tekkis Nokiale konkurendiks ka iPhone turule tulek. IPhone jäi silma oma unikaalsuse ja disainiga. Nokial tundusid kõik telefonid justkui ühte moodi olevat ja millegi pärast ei saanud Nokia ühtsetest disainijoontest pikka aega lahti. Eestis saime iPhone käega katsuda aga alles 2009. Aastast. Kuna esimese generatsiooni iPhone jõudis Euroopas müüki ainult valitud riikides nagu Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal ja Austrias, siis suurema mõju andiski mobiilitööstuses iPhone 3G turule tulek (aastal 2009). Võiks öelda, et algas iPhone ajastu. Apple toodangut võis näha igal pool ja millegi pärast osutus see telefoniks mida kõik ihaldasid. Apple kahjuks aga on antud telefon suhteliselt ulmelise hinnaga – võrreldes teiste telefonidega.
Kuna 2009 aastal alanud majanduslangusest ei jäänud keegi puudutamata siis algas ka mobiilitööstuses raske aeg. Nokia suunas algasid jutud nagu hakkaks Nokia telefonidel tulevikus jooksma Google Android tarkvara – see jutt aga kummutati 2010 aasta Juulis. Siis teatati et Nokia jookseb edasi Symbiani ja Meego operatsiooni süsteemil. Tehtigi Symbiani edasi arendus (Symbian Anna/Belle) mis erineb „vanast disainist“. Uude oli integreeritud parem interneti browser, virtuaalne klaviatuur, uued ikoonid ja Androidile sarnane terve ekraani „scrollimine“. Võiks isegi öelda, et lisaks uuele Symbianile aitas Nokial majanduslangusega hakkama saada kaardi teenuse integreerimine telefonidesse. Applikatsiooni nimi on OVI Maps ja kasutab lisaks GPS (globaalne asukoha määramise süsteem) süsteemile A-GPRS süsteemi (positsioneerimine toimus kasutades mobiili maste). Niisiis omandas Nokia sellega oma tootele ühe suure lisa väärtuse, mis eksisteeris küll ka iPhone ja Androidi isendites.
Iseenesest see, et Nokia sõlmis Microsoftiga kokkuleppe on Nokiale ainult kasulik. Nokia tunduski pikka aega suhteliselt „kuiv“ toode olevat kuna istus enda raamistikus liiga palju kinni. Tuli küll peale uusi mudeleid, kuid need ei erinenud üksteisest enam märkimisväärselt. Samuti tundus, et viimasel ajal on Nokia kvaliteediga kõvasti alla käinud, seda just tarkvara poole pealt – tarkvara ei ole eriti stabiilne. Kuigi eks see ongi paratamatus kuna kasutajad tirivad oma telefonidele peale igasuguseid suvalisi applikatsioone, mis tihtilugu kasu tegemise asemel rohkem jama korraldavad. Meenubki siin kohal enda telefon, kui proovisin telefoni interneti AP’ks muuta - mis tegelikult tänu Symbiani mitte paindlikusele võimatu on. Tirisin peale mõned applikatsioonid ja tulemuseks oli see, et loomulikult ei saanud ma tulemust mida tahtsin vaid telefon jooksis pidevalt kokku. Raviks aitas operatsiooni süsteemi taasinstalleerimine. Muidugi siin kohal ainult kiidusõnad Nokia OVI Suite programmile - suutis ilusti telefonis viimsegi kontakti, kalendri märkme jne taastada.
Kuna ma ise olen suur Nokia pooldaja – ei jõua ma ära oodata kuidas Nokia oma Windows operatsiooni süsteemiga telefonidega turul läbi lööma hakkab, ning oma üldise töökindlusega numbreid näitama hakkab – mõtlen just siin kohal aku vastupidavust, kuna tänapäeval on just see suurim probleem nutitelefonide jaoks. Üsna pea on oodata on ju ka iPhone 5 versiooni tulemist. Lisaks on uued mudelid hoopis teistmoodi väljanägemisega kui vana ja „kulunud“ disain – algugi, et kõik tänapäeva nutitelefonid suhteliselt ühte nägu tunduvat olevat. Windows operatsiooni süsteemi kasutamine peaks tähendama ka seda, et Symbiani arendus jäetakse tahaplaanile (kui üldse edasi arendadakse) ja suurim panus antakse just riistvaralisele poolele. Usun, et Nokia jääb turule veel pikaks ajaks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

• Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

Tuleb sooritada korduseksam. Kusjuures aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õigus kolmele sooritusel (see haldab ka esimest läbi kukkumist)

• Kaua on võimalik eksamit teha?

Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppul.

• Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Vastava aine õppejõuga.

• Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile tuleb registreerida õppeosakonnas.

• Mis on tähtajad?

Kordusekasmite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituse tasu tuleb maksta hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

• Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Riigieelarvelisel õppekohal õppijal on korduseksam tasuta.

• Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Seisuga 26.10.2011 on see 13 €

Küsimus 2

• Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised?

Tuleb informeerida koheselt õppeosakonda. Asenduskaardi tellimiseks tuleb siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja “telli asenduskaart” . Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kaart.

• Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Võtan ühendust õppetehnikuga, et asjad kätte saaks. Tagatisrahast (13€) jään ilma.