User:Klook

Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse

Autor: Kadri Look

Rühm: DK12

Esitamise aeg:

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamikorraldust reguleerib õppekorralduse eeskiri. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga (eeskirja punkt 5.3.6).

Korduseksamile tuleb registreerida ÕISis ning arvestada tuleb, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (eeskirja punkt 5.2.8.1).

Korduseksamid on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (eeskirja punkt 5.2.7). Õppeaastal 2013/2014 on kordussoorituse tasu nii riigi finantseeritaval kui ka tasuta kohal 20 eurot (rektori 25.06.2013 käskkirja 3A-1/13-105 punkt 5).

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamise kord on kehtestatud IT Kolledži sisemises korras "Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal". Taotlemise õigus on tudengil (alates sisseastumine 2013/14), kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele (korra punkt 2.2):

a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (s.o 280 eurot).

Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel (korra punkt 2.3).

Minimaalne ainepunktide arv semestris peab olema 30, kuid kuna arvestus on kumulatiivne, siis on võimalik ka näiteks nii: tudeng läbib esimesel semestril aineid mahus 35 EAP, aga teisel semestril 25 EAP. Kokku on tudengil ikkagi esimese õppeaasta lõpuks 60 EAP ning tal on õigus kolmandal semestril toetust taotleda.