User:Knaeris

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristo Naeris

Esitamise kuupäev: --

Essee

  • Esimene loeng ehk sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer [1]

Sissejuhatavas loengus sai palju uut infot õppekorralduse kohta ja sellega seonduva kohta. Merike Spitsõn andis hea ülevaate EIK õppekorraldusest ja seadustest, mida tuleks koolis õppimisel silmas pidada, et ei satuks õppeaasta lõpus ebameeldivad üllatusi arvete näol, mis on tekkinud õppevõlgade tõttu. Merle Varendi rääkis stipendiumitest - kuidas ja millal ning kes üldse saavad mingit konkreetset stipendiumit taotleda. Samuti rääkis tagasiside vajalikusest. Kolmas kõneleja, kelleks oli kooli haridustehnoloog & multimeedia spetsialist Juri Tretjakov, andis ülevaate loengute salvestamisest ja samuti loengutes käimise vajalikkusest. Andres Septer, kes oli viimane kõneleja rääkis, kuidas erineb ülikool keskkoolist ning andis näpunäiteid, kuidas koolis paremini hakkama saada. Uut infot antud loengus jagus ning see oli huvitav.

  • Teine loeng: Andres Kütt [2]

Andres Küti näol on tegu pesuehtsa vanakooli IT-mehega, kes on väisanud mitmeid ülikoole, nende hulgas ka mainekat MiT-i. Loengu esimeses pooles rääkis Andres, milline oli IT siis, kui ta sellega Nõukogude ajal tegelema hakkas, kuidas ta üldse leidis oma tee IT-ni, rääkis oma õpingutest ja töökogemustest nii Skypes kui tolleaegses Hansapangas. Loengu teises pooles rääkis lähemalt süsteemiarhitekti tööst, kust jäi eriti kõrvu mõte, et programmeerimist õpetada võimalik ei ole, vaid tuleb põhiliselt siiski omal käel õppida, millega ma ka nõustun. Tegu oli väga inspireeriva loenguga ning minu arvates loengusarjast parim.

  • Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük [3]


  • Neljas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman [4]
  • Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov [5]
  • Kuues loeng: Ivar Laur [6]
  • Seitsmes loeng: Jaan Priisalu [7]
  • Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo [8]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9]

Kordussoorituse tegemine tuleb eksami puhul kokku leppida õppejõuga.[10] Arvatavasti kehtib sama ka arvestuse puhul.

Kordussooritusteks tuleb registreeruda ÕIS-is. [11]

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[12]

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.[13]

Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus 20 €.[14]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.[15]


Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.[16]


Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X = 25 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 25 EAP

Y = 26 EAP

Semestris on vaja saada 27 EAP

1 EAP = 50 € [18]

1. semester: 27 EAP - 25 EAP = 2 EAP

2. semester: 27 EAP - 26 EAP = 1 EAP

Aasta lõpuks on võlg 2 EAP + 1 EAP = 3 EAP.

Aasta lõpuks tuleb tasuda 3 * 50€ = 150€

Viited