User:Koissar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kerli-Helen Oissar

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Videoloeng 2 – Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu – Andres Kütt

a) Kui sa midagi väga tahad ja oled nõus selle nimel pingutama ja mingil määral ohvreid tooma, siis on kõik saavutatav. Näide sellest kuidas Andres Kütt suutis pere kõrvalt õppida ja arendada ennast Ameerika koolis MIT.

b) Tuleb leida enda jaoks sobiv kool, süsteem, eriala. Kõik on võimelised õppima ja arendama ennast, selleks tuleb läbi mõelda, milliseid teadmisi pead sa täiendama, et jõuda sihini kuhu küündid. Tuleb olla teadlik oma valikutest ja teha kaalutletud otsuseid nende saavutamiseks.

c) Peab ennast motiveerima, olla ajakavas ja pidada kinni tähtaegadest.

d) Et olla edukas, peab olema suuteline olla mitmekülgne. Tarkvara ja riistvara tundmine käivad käsikäes. Erinevad alad täiendavad üksteist.

e) Arhitekti töö on juhtida keerukust. Keerukuse lisamine töös/projektis on kallis. Keerukus läheb matemaatikasse, füüsikasse. Arhitekti töö on keerukust vähendada. Kui keerukus kasvab üle pea, siis kaob organisatsioonil võimekus seda kõike juhtida.

f) Toodi näide sellest kuidas arhitektil koguneb aastatega kogemustepagas kus ta oskab läbi näha juba projekti alguses kus võivad tulla komistuskivid ja vead sisse. Selline omadus tuleb paratamatult igal erialal, oled sa siis programmeerija, arhitekt või analüütik. Igaüks õpib tehtud vigadest ja kogemustest mismoodi teha asju uuesti ja paremini.

g) Arhitekt ei saa olla introvert. Ta peab suuteline olema aus ja juhtida inimesi, anda halba ja head infot. Peab oskama ennast väljendada viisil, et teine võtab selle omaks ja usub sind. Kommunikatsioonitöö on oluline.

h) Arhitektil võimu pole – finantsi pole, õigust pole, aga inimesi peab kuidagi kontrollima, töö järelvalvet pidama. Peab leidma põhjuse, et inimesed ikka alluksid sulle, kuulaksid sind – pole võim. Selleks peab omama usaldust, respecti (austust)

i) Küsimused lõpus – Assembler (saab midagi teha seal), maatriksprinter

Videoloeng 3 – Testimine ja startupid – Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)

a) Kristel – Põhitöö kõrvalt enda arendamiseks tasub võtta väljakutsetena osa lisaprojektidest, et ennast siduda enda jaoks huvitavate valdkondade ja teemadega.

b) Otsida endale õige väljund mille vastu tunned kirge. Kui oled selle leidnud, siis ei tohiks saada ka raskemad hetked takistuseks.

c) Pane ennast proovile erinevate võistlustega, kandideeri ettevõtetesse, pürgi kõrgemale.

d) Õpi olemasolevate startuppide vigadest ja edusammudest.

e) Sarnasus eelmise videoga – kus asju ei tasu viia keerukaks – Antud videos on hea näide investoritele 3-5 minutiga selgeks tegemine, miks on sinu ettevõte oluline ja milline eesmärk tal on. Sõnum peab olema selge, hästi esitatud, ei tohi jääda segaseks ega keeruliseks. Ettekande kokkupanemiseks tuleb arvestada nädal ja harjutamiseks lisaks veel aega, et kanda see hästi publikule.

f) Investorite abiga suudavad startupid ennast üles ehitada, lisaks klientidele. PEAB OLEMA ÄRIMUDEL.

g) Startupide puhul on oluline fokusseerida, kasvada kiirelt, krabada endale turuliidri positsioon.

h) Kust abi saada startupi alustamisel (Ärikiirendi)– Mektory, Tehnopol, Garage48, Prototron, Estban, Wiseguys

Videoloeng 4 – Süsadminnimisest - Lembitu Ling aka Snakeman

a) Vastutusvaldkonnad peavad olema süsadminnide vahel ära jaotatud. (Füüsiliselt kohal olevad serverid-sisevõrk ja laivis olevad serverid-välisvõrk)

b) Pilveteenused pole turvalised – need võivad kuskil kellegi kolmanda osapoole poolt hallata hetkel olla, aga kui juhtumisi peaksid mingil hetkel maha minema, siis võid jääda suurest hulgast failidest ilma.

c) Süsteemiadministraatori ülesandeks on hallata ka kliendi juures operatsioonisüsteeme. Spetsialiseerumist ei saa väga olla, peab oskama kõike või vähemalt teadma kõigest midagi.

d) Kui süsadminni töö juures tekib olukord, kus sa pead tegema midagi vähemalt üle kolme korra või enamgi, siis on tark edaspidiseks koostada scriptid, mis teevad neid juba sinu eest. Selliselt ei teki ka kirjavigu sisse.

e) Hea süsadminn on nähtamatu – see tähendab et probleeme hetkel pole. Ettevõtted võivad aga näha selles seda, et teda tegelt polegi vaja – ei mõista et see ongi hea süsadminni tunnus, et asjad töötavad probleemideta.

f) Keskhaldustarkvara – tuleb rakendada võimalikult varajases tööfaasis.

g) Hea süsadminn on piisavalt laisk – see tähendab, et ta lihtsustab oma tööd piisavalt, et mitte korrata töökäike ja teha tühja tööd.

h) Enda väärtust peab teadma – tasuta tööd ei pea vastu võtma (See käib igasuguste tööde osas)

i) Hea süsadminn oskab anda ülevaate arhitektile milleks on süsteemid võimelised, millised on ohukohad. (parem käsi)

j) Mittefunktsionaalsed nõuded – Nupule vajutades soovin teada kes vajutas nupule, kas tuli õige asi printerist välja ja millal vajutati. Süsadminn oskab mittefunktsionaalseid nähtuseid kirjeldada ja arendaja oskab täita. Hea arhitekt oskab nõuda mittefunktsionaalsete nõuete näitamist. Need näitavad miks mõni asi katki läheb või ei tööta. (logid) Logide pealt on raske vigu leida – raske töö.

k) Funktsionaalsed nõuded – tarkvara töö tulem, mida klient soovib näha.

Videoloeng 5 – IT tööturg ja karjäärikäänakud – Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

a) Tähtis on luua enda jaoks suhtlusvõrgustik, mille abil oleks tulevikus hea töökohta leida.

b) Töökoha otsimisel on tähtis teha eeltööd ettevõtte uurimisel, uurida tausta, et intervjuud oleksid sujuvamad ning endal oleks kindlam tunne, et leiad enda jaoks õige.

c) Töökoormus võib kasvada üle pea kui oled väikses firmas üks ainsaid enda osakonnast.

d) OÜ oleks mõistlikum asutada kui alustada startuppidega. Soovitatavalt koos mõne sõbraga.

e) Kui IT ja äripool üksteist ei mõista, siis võivad tekkida sisse vead mida töökäigus ei pruugigi märgata. Töötava lõppprodukti saavutamiseks peavad mõlemad osapooled mõistma ja õppima üksteise spetsiifikat.

Videoloeng 6 – Andmed ei allu analüüsile - Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

a) Andmeid on kogutud rahvalt palju. Neid ei osata sorteerida, organiseerida, mistõttu ei osata neid ka edaspidi tõlgendada ning seega on andmeid raske kasutada.

b) Andmeanalüüsi on vaja selleks, et teha tööd efektiivsemalt. Igal valdkonnal on probleemid mida tuleks analüüsida, et selgitada välja liigsed kulutused, ohukohad, petturid jne.

c) EMTA tegeleb andmeanalüüsiga, kus koostatakse riskiprofiile – otsitakse ja analüüsitakse ettevõtteid kes võivad riigile pigem liigseid kulutusi kui kasumit tuua.

d) Riskianalüüsid loodi selleks, et leida üles petturid.

e) Ettevõtteid saab jälgida läbi käitumismustri. Sedasi analüüsides võib tekkida ka valearusaamu, see tähendab, et võib leida ka päris petturid välja, aga sellises analüüsis võivad tulla välja ka ettevõtted, kellel on antud tulemuste jaoks reaalsed põhjused olemas ning tegu ei pruugi üldse pettusega olla vaid valepositiivse tulemusega.

f) EMTA sõltub palju IT-st. Andmekogumissüsteemide haldamine ja üleval hoidmine on raske ja kulukas töö. Vaja on järjest võimsamat serveriparki, mis haldaks kogu süsteemi – pole hetke kui piisaks, alati on juurde vaja. („Piisava“ jõudlusega infrastruktuur – mälu, protsessorid, I/O); Tarkvara install ja tehniline haldus; ligipääsude haldus; andmebaasidega ühendamist)

Videoloeng 7 - Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu

a) Pankadevahelise koostööga olid osapooled nõus, et mitte kaotada tulevikus kliendibaasi ja klientide usaldust. Plaan oli ennetada pankade rünnakuid, sest vaenlased võivad pankadel samad olla. (1998)

b) Paroole oli võimalik varastada, mistõttu otsustati hakata välja arendama Digiallkirja seadust. Mõte oli kogu süsteemi automatiseerimine, et oleks võimalikult vähe inimesi kes on asjaga seotud

c) Küberkuriteod käivad siiamaani veel vene keeles.

d) Üldkasutatavaid süsteeme (esitluses väljatoodud I-valimised) ei saa muuta liialt keeruliseks. Kritiseeriti miks ei ole pandud süsteemidesse viimaseid uuendusi. Sellel samal põhjusel et ei tunduks tarbijaskonnale keeruline ja kõik oskaksid ja saaksid kasutamisega hakkama.

e) Inimeste usaldust süsteemi ja tarkvara vastu tuleb hoida, sest muidu võib kogu efektiivsemaks muutmise protsess katki minna, sest inimesed ei julge lihtsalt uuendustega kaasa minna.

f) Põhjus miks küberkaitsega tegeleme on see, et igapäevased eluks vajalikud tegevused toimiksid ilma ohtudeta, et säilitada olukord, kus inimestel on vaba aeg, eluviisikaitse.

g) Küberkaitse olemus – tegelikult ei rünnata arvutisüsteeme, vaid arvutisüsteemid on vahendiks tulemuse saavutamiseks. Tegelikult rünnatakse ühiskondlikke protsesse.

h) Selleks et kaitsta väärtuslikke ja olulisi teenuseid, protsesse, selleks tuleb osata teada milles seisnevad väärtused ja kuidas seda luua. Selleks on vaja inimesi kes loovad ja on teadlikud väärtustest ja inimesi kes kaitsevad neid.

Videoloeng 8 - IT ja turundus - Hedi Mardisoo, Starman AS

a) Brändi olulised osad – müük, teenindus ja kanal. Toode, selle kasutamismugavus, teenindajad.

b) Turundus – kuidas sa viid teenuse, toote partneritele, klientidele, ühiskonda.

c) Tootel peavad olema märksõnad, millega ta on erilisem turul olevatest sarnastest toodetest, mille poolest ta eriline on. Hinnastamine on oluline aspekt.

d) Lisaks muudele lülidele on oluline ka müügiinimese lüli, kes peab olema motiveeritud et müüa toodet. (Inimfaktor) – jätab hea maine firmale, tootele.

e) Et ettevõte toimiks ja toode oleks usaldusväärne peavad IT lahendused toimima ning süsteemid tõrgeteta töötama.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. (a) Kaua on võimalik eksamit järele teha? (b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? (c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? (d) Mis on tähtajad? (e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? (f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

a) Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.12. ).

b) Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. ).

c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

d) Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

e) Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. ).

f) Tasulisel (OF) õppkohal on kordussooritus Teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad ).

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). (a) Millised on tegevused? (b) Millised on tähtajad? (c) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

a) Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“.Vajalikud lisadokumendid (töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta

b) VÕTA Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.)

c) VÕTA (sh varasemate ülekantud IT Kolledži õpingute) tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform )

X=25eap Y=25eap

Esimese semestri eest 27 - 25eap = 2eap*50eur = 100eur

Teise semestri eest II + I semester = 27 - 25eap + 2*50 = 2eap*50eur (teine semester) + 2*50eur (esimene semester) = 200eur

Kokku I ja II semester = 100 + 200eur = 300eur