User:Kpaakspu

From ICO wiki
Revision as of 19:38, 18 October 2011 by Kpaakspu (talk | contribs) (Essee)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristi Paakspuu
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väga hea sissejuhatus minule kui ITK esmakursuslasele, sest andis väga hea ülevaate selle kohta, kuidas on võimalik ITK-s omandatud haridust rakendada tulevikus. Samuti tutvustas see kooli õpingukorraldust ja võimalusi, mida saab saab kasutada õpingute kestel. Aine motiveeris ja näitas IKT erinevaid külgi. Loengutes rääkisid oma ala proffessionaalid.

Esimese loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele: kuidas oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada, kuidas orienteeruda koolimajas, mida teha vabal ajal, mis eesmärk on kõrgharidusel. Jäi meelde Inga Vau rõhutus, et õpilane peab ise õppima, mitte keegi ei saa seda teha tema eest ning et kõrghariduse eesmärk on tekitada inimesele maailmapilt, mille järgi ta suudab luua ühiskonnale vajalikku ja olla eeskujuks. Kujundlikult öeldes – kõrgharidusega inimene peaks suutma ehitada templit, mitte jääma vaid majade ehitamise juurde.

Teist loengut pidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ja endine rektor Linnar Viik ning teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Esineja seletas lahti innovatsiooni olemuse ja mida see inimeste jaoks tähendab. Loengu eesmärgiks oli panna meid mõtlema, et igaüks võib tulevikus midagi innovaatilist teha ning see on arvatust tunduvalt kergem. Sageli arvatakse, et millegi uue loomine nõuab kõrgtehnoloogia ning muude teaduste tundmist. Linnar Viik seadis selle kahtluse alla ning selgitas, et innovatsioon on lihtsalt millegi uue loomine, näiteks uus mõtteviis või mõne vana asja kasutamine teistmoodi. Õppejõud selgitas, et ettevõtetest on kõige innovaatilised pigem alustavad väikeettevõtted kui suurfirmad.

Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“ ning seda pidas Mart Mangus, kes on ITK vilistlane ning ärimees. Loeng oli kui sobiv järg eelnevale innovatsiooniteemalisele loengule, kuna ärgitas meid oma ideid välja ütlema ning näitas, kui lõbus võib tegelikult idee leidmine olla ja milliseid protsesse peab läbima äri alustamise kaalumisel. Loeng meeldis mulle eelkõige seetõttu, et see polnud pelgalt istumine ja esineja kuulamine, vaid publik pidi ise väga aktiivne olema, mis oli värskendav ja ootamatu. Pidime välja pakkuma erinevaid äriideid ning nende järgi moodustama rühmad. Seejärel tegime SWOT- testi, milles hindasime idee tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ning ohtusid. Loeng oli väga motiveeriv ning meeldis mulle selle õppeaine loengutest kõige enam.

Neljandas loengu rääkis õppejõud Margus Ernits robootikast ITK-s. Ta tutvustas robootikaklubi ning saime teada võistlusest nagu Robotex, milles Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpilastel on eelnevatel aastatel väga hästi läinud. Margus Ernits õhutas publikut liituma Robootikaklubiga. Lisaks sain teada platvormist nagu RoboCode, milles võisteldakse programmeerimises ning sellega on hea Javat õppida.

Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad töötavad Eesti suurimas administreerimisettevõttes Net Group ning selle tegevuse tutvustamisele keskendusidki nad alguses. Jaan Feldmann, kes on Net Groupi asutaja, seletas üsna detailselt, millega firma tegeleb. Hiljem keskendus esineja üldiselt IT taristu arengusuunale, kuid minul, kes pole antud teemaga kursis, oli üsna raske seda kõike jälgida. Loengu lõpuks olin siiski palju targem selle kohta, kuidas administreerimisfirmad töötavad. Lisaks rõhutas Jaan Feldmann, et tänapäeval on tavaline elukestev õpe.

„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli kuues loeng ning esinejaks oli Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu eesmärgiks oligi publikut panna mõtlema infotehnoloogia osakaalust me elus ja kui palju me sellest tegelikult sõltume. Agu Leinfeld soovis publikult hästi palju kaasarääkimist ning pani publiku arvamust avaldama ning ennustama, kuhu võib järgnevate aastate jooksul IKT areneda. Esineja kasutas publiku ergutamiseks kavalat võtet jagades raamatuid parimatele vestlejatele. Loengu jooksul rääkis Agu Leinfeld, et tulevikus suureneb küberkuritegevus ning et IT-inimesed peavad järjest rohkem tööd tegema. Loeng oli silmaringi avardav ning mõtlemapanev.

Seitsmes loeng oli „Töö arvutiikalduste tõrjerühmas“. Esines Anto Veldre CERT/CSIRT meeskonnast ning ta jutustas, mida kõike peab tema tööpostil olles tegema ja suutma. Tõrjerühmatöötaja peab olema nn helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog, väitleja, maletaja. Anto Veldre rääkis loengu jooksul palju omadest kogemustest ning tundis oma teemat väga hästi ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata. Ta käsitles erinevaid küberohtusid, seletas, mis peitub erinevate viiruste tagamaal, kuidas viimaseid tehakse ja levitatakse. Peale loengut mõistsin, et olen üsna naiivselt suhtunud viirusetõrjetesse, arvates, et enamus neist ikka töötavad ka. Jahmatamapanev fakt minu jaoks oli see, et mitmed tõrjeprogrammid on tehtud just ärilisel eesmärgil ning tegelikkuses ei hävitagi viiruseid.

Kaheksanda, aine viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli TTÜ õpperektor Kalle Tampere. See oli sarnane esimesele loengule, sest andis samuti vajalikku informatsiooni just esmakursuslasele. Näiteks tutvustas esineja, milline on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus ehk TTÜ üliõpilasküla. Lisaks võrdles Tampere erinevaid ülikoole ja näitas erinevaid pingeridu. Teadsin juba varem, et Tartu Ülikool on maailma ülikoolide seas esirinnas, aga et TTÜ on samuti maailmamastaabis väga kõrgel kohal, oli uudis. Tampere suunas me tähelepanu ka erinevatele võimalustele nagu Eesti Inseneride Liidu liikmeks olemine ning promos IEEE võistlust. Kuigi loengus polnud palju minu jaoks palju uut infot, oli seda huvitav kuulata.

Kokkuvõttes olid kõik loengud omapärased ja huvitavad ning sarnane sari võiks ka edaspidi toimuda, sest on vaheldus tavalisele õppetööle ning avardab olusliselt silmaringi. Aine täitis oma eesmärki, sest andsid hea ülevaate sellest, et mis IT-sektoris tegutsejat tulevikus ees ootab.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

• Õppejõult uurima, millal on võimalik korduseksamit teha.

• Leppima kokku korduseksamitegemise osas õppejõuga.

• Registreerima end õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne eksami toimumist.

• Korduseksamit saab sooritada kahe järgneva semestri jooksul.

• Mul on võimalus näha tehtud vigu viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikuks tulemist.

• Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasutud peab olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.


Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Peale kaardi kaotamist pean tegema järgmised tegevused … :

• Sisenema www.minukool.ee keskkonda ja tellima asenduskaardi.

• Asenduskaardi väljastamise eest tasuma 6,5 €.

Peale kapi võtme kaotamist pean tegema järgmised tegevused… :

• Pöördun õppeosakonna poole ning käitun seal saadud juhendite kohaselt.