User:Krastas

Essee

IT Kolledži õppekava aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärgiks on selgitada algava õppetöö korda, eeskirju ning tutvustada võimalusi, mis avanevad IT Kolledžis õppides. Antud aine raames vaadatud videloengud külalisõppejõududest olid väga huvitavad ning palju mõtteainet pakkuvad. Tooksin lähemalt välja enim meelde jäänud aspektid kõnedest:

Andres Septeri kõne kirjeldas üsna humoorikalt kurba seisu Eesti tööturul, kus parema palga jaoks pead ülemusi ähvardama lahkumisavaldusega. Ent seegi võib toimida vaid palgatõusu soovi korral - kui peaks tekkima tahtmine üleüldiselt firmas karjääriredelil tõusta, siis see on peaaegu võimatu. Lihtsaim lahendus sellises olukorras on ettevõtte vahetus. Oluline aspekt tööturu juures on muidugi veel enesemüügioskus. Erakordselt hea karakteriga tööline võib sama tööd tehes saada paremat palka võrreldes nendega, kes on vaiksed ja vagurad.

Einar Koltšanov tõi välja suurima probleemi IT inimeste ja ärimeeste vahel – nad ei mõista teineteist ja pole kedagi, kes õpetaks neid teineteist mõistma. Äripoolel ollakse harjunud olema umbmäärased, kuid see ei sobi IT inimestele. Viimased tahavad kindlat visiooni ja arusaama sellest, mida peab tegema. Samas on IT inimesed need, kes hindavad kõrgeimaks probleemiks tehnilist poolt, kuid nö „mitteolulised“ väiksemad mured võivad olla just need, mis ärimeestele tähendavad kliendi püsimist või lahkumist. Probleemi lahendamiseks peaks hakkama pooled rohkem teineteist mõistma ning teineteise võimaluste ja piiridega arvestama. Nad ei tohiks olla rangelt eraldatud, kuid samas peaks olema siiski piiritlevad reeglid ja muidugi austus teineteise vastu.

Ivar Lauri kõne aitas paremini mõista andmeanalüüsi tähtsust. Arvasin alati, et tegemist on kuiva ja igava tööga, mida tehakse ettevõtetele või asutustele ning mis ei seostu kuidagi minuga. Muidugi on enamikele ettevõtetele andmeanalüüsist saadavad vastused elulise tähtsusega, kuid kasutegureid leidub kõigile. Iga inimene peab hommikust õhtuni langetama otsuseid mitmete valikute seast, isegi kui need on pisikesed – mida selga panna? Mida hommikusöögiks süüa? jne. Enamus meie valikuid tulenevad meile antud info analüüsist – millised riided on mul kapis? Millised neist on puhtad? Mis mul eile seljas oli? Kas ma jõuan kiiremini valmis pudru või võileiva? Kumma järele mul rohkem isu on? Me analüüsime iga päev infot, mõnikord on sellest tulenevad otsused suurema vastutusega, teinekord väiksemaga, kuid oskus ja vajadus andmeid analüüsida on igal hetkel ja igas valdkonnas vajalik. Jaan Priisalu jutu tõttu sain targemaks eelkõige kahe teadmise võrra:

1. Koostöö on oluline Koostöö oli Priisalu elus oluline kuna tema tahtis ühendada erinevate pankade inimesed, et ühiselt võidelda kurjategijate vastu, kes kõikidele pankadele võisid ohtlikuks muutuda. Kuigi tegemist oli pika protsessiga, oli see tulemuslik. Lisaks on koostöö olulisus märgatav ka asjaolust, et küberkurjategijad ei tavatse enam iseseisvalt tegutseda, vaid on kõik kuhugi kokku koondunud ning tegutsevad ühisrindena. See on aastate jooksul toimunud muudatus, milleni on jõutud seetõttu, et nii töötada on kasulikum.

2. Keelteoskus tuleb alati kasuks IT tudengile on loomulikult oluline mõista mitmeid programmeerimiskeeli. Mida suurem on pagas, seda suuremad on tavaliselt ka võimalused kõrgemale liikuda. Samas ei tohi unustada, et ka meie mõistes klassikaliste ehk võõrkeelte oskus on IT valdkonnas oluline. Huvitava detailina jäi mulle Priisalu kõnest meelde, et küberkuritegevuse tehingud toimuvad vene keeles. Seega ükskõik, mis vallas töötada või tegutseda, keelte oskus ei jookse mitte kunagi mööda külgi maha.

Õpingukorralduse küsimused

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. (viide)

Korduseksamile peab registreerima ÕIS-is, reigstreerumise ja ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Kordussoorituse tegemise võimalused tehakse teatavaks aine alguses, soorituse osas kokku leppida õppejõuga. RF tudengitele on kordussooritus tasuta, OF tudengitele

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

• Kinnitama individuaalse õpingukava igaks semestriks

• Esitama avalduse akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel kuni üheks aastaks

• Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks

• Registreerima vabaained, mis on EIK mõnest teisest õppekavast või teise kõrgkooli akredeeritud õppekavast

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimesel semestril jääb maksukohustuseks 8 EAP-d, kui teisel semestril teha 21, siis jääb teisest semestrist puudu 6 EAP-d, millele lisanduvad esimese semestri puuduvad 8 EAP-d. Seega aasta lõpus tuleb maksta 14 EAP eest, mille väärtus on 14x50= 700 eurot. X=19 Y=21