User:Krist: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
 
Line 132: Line 132:
=Viited=
=Viited=


'''Esimesed viited on läbivad kogu töös, järgnevad viitena ainult konkreetses tekstilõigus.'''
'''2 viitamisvormi: esimesed viited on läbivad kogu töös, järgnevad viitena ainult konkreetses tekstilõigus.'''


Karmo, K. (2016). Kristjan Karmo näidisvormistus [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo]
Karmo, K. (2016). Kristjan Karmo näidisvormistus [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo]

Latest revision as of 17:37, 26 October 2016


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Külli Rist
Esitatud: 25. oktoober, 2016

ESSEE

Essee kirjutamine andis võimalust aimata, kuulates väliskülaliste loenguid, kuivõrd mitmekülgselt infotehnoloogia (edaspidi: IT) erinevaid valdkondi mõjutab. Kuna loengud katsid juba väga erinevaid valdkondi, siis on need täis teavet ja fakte, mida siinses essees on võimatu kokkuvõtvalt välja tuua. Nagu näiteks andmete konsolideerimine üle mobiilinumbrite andmete, küberkaitse.

Esimesed ainetunnid[1]

Käesoleva lehekülje loomist alustasin kohe peale esimest loengut. Eriala arvestustöö sisaldab esseed ja vastuseid kahele küsimusele ning ülesandele. Kahest esimesest erialaloengu ainetunnist kuulsin ülevaadet, mida meie IT Kolledži 'wikileht' sisaldab ning kuidas õppeaastate ja -töö käigus ellu jääda.

Järgnevalt teen mõned märkmed esimesest õppekuust. Kui juba õppeainega on algust tehtud, siis tekib kiiresti harjumus, kus asuvad õppeaine materjalid ja kuidas saadab õppejõud teateid. Kuid alguses tekitab segadust, kus täpselt orienteeruda ja protsessi jälgida. Mõned olulised vihjed ja soovitused võivad seega infotulvas kaduda. Mis on minu soovitus? Kooli õppealgust võiks alustadagi selle õppekorralduse eriala tunniga. Meie lennul oli selleks tunniks aga juba läbitud mitmeid loenguid kahel nädalavahetusel. Soovitan luua kokkuvõte koos vajalike märkmetega, mida aja jooksul iga aine jaoks täiendada.
Minu märkmed:

  1. Wiki.itcollege.ee - luua oma wiki-lehekülg, kuhu koguda materjale/ viiteid õppeaine kohta
  2. ÕIS.itcollege.ee - deklareeritud ained ja nende kohta õppeinfo; tunniplaan
  3. ITcollege.ee - e-mail post, selle suunamine; stipendium
  4. HITSA Moodle - materjalid õppeaine kohta, foorumid ja testid
  5. Veel näitena, meie õppeaine i200 Programeerimise algkursus Java baasil ülevaade asub i200.itcollege.ee koolilehel, selle testid, ülesanded ja jooksev info aga teistes veebikanalites: kommuun.koodikool.ee, Google Forms'ga tööde esitamine, Gitter chat ruum, pluss õppejõu Youtube videod ja Google Hangouts live kõned.

Nii et kokkuvõtvalt võib öelda, et tudengil on materjali ja veebilehekülgi, mida on vaja hoolikalt ja pidevalt jälgida!

IT ja turundus. Hedi Mardisoo, Starman AS[2]

Pikemalt peatun Hedi Mardisoo loengul, mida käisin kuulamas kuupäeval 12.10.2016. Kahjuks oli ka see ainuke loeng, mida kaugõppe tudengid said kohapeal kuulamas ja küsimusi esitamas käia, kuna meie õppeprogramm hakkab niivõrd hiljem peale, et esimesed külalislektorid on aine raames juba ära esinenud. Huvitav näide oli ideede seotusest, kus Elon Musk (SolarCity, Tesla Motors) sai asutamiseks idee osaledes Burning Man festivalil aasta 2004.

Mulle väga meeldisid mõned Hedi Mardisoo ausad ülestunnistused. Ta tõi näite, kuidas Starman AS klientide hulk vähenes märkimisväärselt, kui tehti vale otsus ning ligi kuu aega ei toimunud aktiivset turundustegevust. Ta lubas, et sellist viga enam ei teha, kuna jaemüügiga ja konkurentsis tegutsev ettevõte peab pidevalt tegelema sihtrühmade turundusega. Teine tema nõuanne oli, et tuleb leida ühine keel IT-valla programeerimisosakonna ja muude osakondade vahel. Sellest vestlesime peale loengut, kus Mardisoo tõi ilmekaid näiteid oma töökogemusest Swedbank (Hansapanga) aegadel. Mardisoo vihjas, et ka IT-valla arendajad peavad pingutama, et rääkida lihtsamalt ja mõistetavamalt valdkonnaga mitte kursis olevate inimeste tarvis; või mitte nagu Jaan Priisalu, kes viskab jutus esile 15 IT- terminit ja jääb siis vaatama, et noh kas said aru?!
Vahemärkus: erialatutvustuse päevaõppe lehekülg kehtib osaliselt ka õhtuõppele, siinkohal on mul ettepanek, kas oleks võimalik kopeerida vastav info (väliskülaliste loengute tabel) ka õhtuõppe lehe alla? Pidin Mardisoo loengu äärepealt maha magama, kuna ajakava pealkiri teavitab: "Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15". [3]

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt[4]

Rääkis infotehnoloogia algusaastatest nõukogude aastatel. Tuues näited kui raske ikka kunagi päriselt koodikirjutamine oli, vaeva ja aega võttis. Inimesed jaotusid toona, matemaatika ja arvutid suund või olla koduperenaine, kes kodu kõrvalt programeerimiseks iial aega ei leia või hakata jooma ja minna punkariks. Oluline on inimsuhted - kui ei toimi suhe ülemustega, ei toimi see ka alluvatega, ning vastupidi. Hea haridus on väga oluline ja erineb ülikooliti, jälgi, kus ja mida sina õpid.

Testimine ja startupid. Kristel & Marko Kruustük (Testlio)[5]

Selgitas nii hashtag EstonianMaffia tähendusest, kui teisi eesti infotehnoloogia startuppe ehk ärilahendusi, kes IT maailmas alles alustanud. Näiteks kahe eestlase poolt asutatud TransferWise, kes laieneb nüüd jõudsalt üle maailma, on kaasanud 60 miljonit dollarit riskikapitalistide raha. Ideed ei ole unikaalsed, ka Transferwise äriidee, milleks on "raha vahetamine”, seda olid sajad enne proovinud. Tänapäeval loeb enam õiges sihid - konkreetsed käegakatsutavad eesmärgid, PR abi ja marketing ning kõige olulisem on väga hea tiim, kes suudab kokku jääda ja idee ellu viia.

Süsadminnimisest. Lembitu Ling[6]

See loeng oli huvipakkuvaim eelkõige adminnidele, kõnekeeles veel “süs-adminn”. Detailid, millega tegeleb ehk kes on süsteemiarhitekt. Tehnoloogia areng on meeletult kiire. Tema enda taust - uudishimu olulisus, kus tekib soov, miks ja kuidas mingid asjad tehtud on. Kui sa tunned huvi, siis on tee lahti arengule. Ehk süsteemi haldajatele ja administraatoritele. Infosüsteemid, serverid, operatsioonid süsteemid (loe: teenused ei ripu õhus) on kõige taga, mis tavainimsele ei pruugi hoomatav ja nähtavgi olla.

Kolme reegel - inimene saab hakkama 3 nädalt ilma toiduta, 3 päeva ilma veeta ja 3 minutit ilma õhuta. Ehk kui sa teed midagi sama liigutust juba kolm korda, siis tasuks mõelda, kuidas seda liigutust automatiseerida, skriptida. Laiskus on siinkohal hea.

IT tööturg. Andres Septer & Karjäärikäänakud. Einar Koltšanov [7]

Loeng neile, kes alles alustavad tööturule minemist. Kuidas end presenteerida, esimene ämber, kus tööle soovijal jääb kodutöö tegemata. Väikeettevõtte tegevusraskused - jäta meelde, et nemad sind palgates samuti müüvad ja reklaamivad ennast, ära usu kõiki lubadusi. CV keskus kui jäätemehunnik - tõelised tööpakkumised liiguvad inimeste vahel. Samuti on IT Kolledž koht, kus te loete tulevasi töösidemeid. Kurb, et Eestis käib karjääri tegemine põhiliselt vaid lahkumisavalduse, töökoha vahetamise kaudu.

Einar Koltšanov, rääkis oma taustast meditsiinis, korrakaitse, e-tervis, EMTA jne, ajastul kus arvutid olid veel hiigelsuuruses. Soovitus sotsiaalministeeriumist eemale hoida, kus tehakse kõik, et eesmärk ei õnnestuks. Praegune töö Scrum Master, algas mõõna masuaastatel, kus toonased projektid seisma jäid. IT valdkonna inimesed peavad rohkem tundma õppima ka ärivaldkonda, et paremini kaasa rääkida. Eestlased kannatavad järjest rohkem kanda ja leiavad võimalusi rahvusvaheliselt, välisriikides. Ning lõpetuseks tuletati tudengile meelde, et ettevõtete ainus ja tõeline eesmärk on teenida omanikele raha.

Andmed ei allu analüüsile. Ivar Laur, EMTA[8]

Riskianalüüsi funktsiooni areng tema töös tähendab, et tal on olnud suhteliselt põnev ehk vähe ülesandeid mis korduvad. IT-abi andmeanalüüsis. Miks nemad kui klient on tülikad IT-arendajatele, kasudes analüüse, mida nad peavad läbima. Kas andmed alluvad analüüsile, kas me oskame numbrite pealt elu välja lugeda? Paljud suured/ riigiasutused koguvad andmeid, see on kui eesmärk omaette - aga küsimus on, kas sellega üldse tehakse midagi või neid kogutaksegi kappi seisma. Andmete kasutamine on väärtuse loomine. See on koht, kus IT saab appi tulla, andmete lugemisel, analüüsimisel. Piisava koguse andmete kogumine on oluline, kui seda laiendada päris elule. See on mahukas, iga süsteemi adminni töövahend peab juba olema piisama võimsusega. Õnneks blanketi ja formaadi maailm hakkab läbi saama, infotulvas muutub aina olulisemaks selle analüüs. Maksuameti järelvalve läbipaistvuse loomisel, andmete varjamise väljatoomine.

Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu[9]

Rahvusvaheline venekeelne küberkuritegude võrgustik arenes välja 2003. Pättide vennaskonna, ligi 6000 inimest. Kui politsei haarde tegi ja selle tipu 28 inimest kinni pani, siis vaid muutus selle organisatsiooni struktuur võrgustiku põhiseks. Kus üksiktegijaid eriti ei ole. Sellel alal on venekeel kasutuses põhiline keel, inglise ja vene keel on vaid regionaalsed keeled. E-valimised 2005 oli põnev väljakutse küberturbe spetsialistidele. Küberturbe spetsialistide institustioon loodi 2006, juba vajaliku eesmärgiga suhelda riigiga. Kübermaailma olulisus tänapäeval - enne hakkavad küberis asjad liikuma, mis on hea indikaator, alles siis võivad mäss, kuritegu või pättused jõuda pärismaailma. Hea näide oli Araabia kevad. Näide IT-kurjategijast, kes viirusekoodidega raha varastas, kuid kelle eneseusk oli äärmisel madal, et ta võiks vaba inimesena ausalt elada ja varastamisega võrreles rohkemgi raha teenida. Küberkaitse liit, korraldas õppused 2012, et õppida reageerimisahele nõrku kohti tundma, riigiasutused kaasatud. Rakutani juhtkond eesotsas Hiroshi Mikitaniga käib enne suuri investeeringuid eestlastega alati oma projekte analüüsimas. Mis see küberkaitse siis ikkagi on? Eesmärk on inimeste vaba eluviisi kaitsta. Oluline on hoida infotehnoloogiate usaldusväärsust. Arvutite infosüsteemide kaitse on vaid üks vahend selleks. Lahinguväli on keerukus, mis kübermaailmas tähendab ka andete peitmist. Eesti eripära, meil on vähe inimesi, aga seega kõlab loogiliselt automatiseerimine, masinatega asendamine ehk arvutite ja infotehnoloogia juurutamine on seda lihtsam protsess. Põhjalik ülevaade, millega küberkaitse nüüd tegeleb ja kes seal töötavad, näiteks on vaja seal psühholooge kui majandusökonomiste või kommunikaatoreid jne. Eesti eeskuju e-residentsuse ja digiallkirjaga on mujal hinnas, imetletakse, kuidas eestlased on suutnud olla ühtsed. See ongi põhiline, kuidas on õnnestud suuri muutusi ära teha.

Sun Tzu - tunne iseennast ja oma vaenlast, nõrkusi ja tugevusi

Muu tagasiside

Kaugõpe versus teised

Üldistades, üliõpilasesinduse ettekandest, nii mõnestki tuutor või ainetunnist jäi pigem üles kartus vastupidisest. Mis juhtub vahel siis, kui mingit väidet aina korrutatakse. Väide, mis kummitama jäi: "Ärge muretsege, teie, kaugõppe tudengid, olete nagu kõik teised ja kaasatud kooliellu!" (smiley)

Puuduv informatsioon, kuidas anda tagasisidet

Alustasin deklareeritud ainete kohta süsteemi loomisega kohe esimesel õppenädalal. Avastasin palju linke, kus info on viidete all puudu. Kahele õppejõule kirjutasin sellest, kopeerisin tühjad lingid. Võiks olla mõni lihtsam viis tagasiside andmiseks nn. "ühe klikiga", kui avastatakse mittetöötav link. Tagasiside otse autorile? paar näidet vaid:

  • Puudu video loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) [10]
  • Puudu Kalle Tammemäe vastav lehekülg[11]


KÜSIMUSTE VASTUSED [12]

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õppekorrlduse punktide 5.2. kohaselt on ühe õppeaine piires õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus korduselsamiks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestris. Eksamile registreerumine on nõutav ÕISis. Kordussoorituse soovil võtta ühendust õppeosakonna või õppejõuga. Kordussooritusele tuleb registreeruda ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust.

RF õpilasele on kordussooritus tasuta, OF õppekohal 20€

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva võimalikud tegevused

  • Õppida, õppida, õppida!
  • Kinnitada õppekava, üle kanda ained VÕTA abil
  • Teha ära täiendavad ülesanded, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks
  • Esitada akadeemilise puhkuse avaldus

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kohustuslik on 27 EAP iga semester. Esimesel semestril jäi seega puudu lausa 7, teisel 6. Kui järgneval semestril eelmise võlga tasa ei teinud, siis tuleb ka nende punktide eest uuesti maksta. Seega kokku tasuda 20 EAPde eest, mis teeb arveks 1000 eurot. Ei soovita nii laisk olla!




Viited

2 viitamisvormi: esimesed viited on läbivad kogu töös, järgnevad viitena ainult konkreetses tekstilõigus.

Karmo, K. (2016). Kristjan Karmo näidisvormistus [1]

Feigenbaum, J. (30.10.2012). Näide ja viitamine: erialatutvustuse aine arvestustöö [2]

Karmo, K. (2016). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [3]

Paves, H. (19.10.2016) Töö vorm ja viitamine [4]