User:Ksarv: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 17: Line 17:
Viiendas loengus saime kuulda testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert Suvi sõnul on hetkel Eestis olukord, kus tarkvara ei testita piisavalt kas rahalistel ettekäänetel või seetõttu, et tarkvara testijaid on selgelt liiga vähe. Selge on see, et testimine on väga oluline, kuivõrd teatud vigadega võivad kaasneda suured rahalised kahjud (nt pankade infosüsteemides) või isegi inimkahjud (nt haiglate infosüsteemide puhul).Testimist võiks alustada juba varases faasis, kuivõrd see annab meile infot riskide maandamiseks. Arendaja saab testimise abil teada, kas tema tehtud töö on kvaliteetne, tellija saab teada, kas tulemus on selline, nagu ta tahtis. Kert kinnitas, et testija töö on väga huvitav, kuivõrd nõuab kavalust, kriitilisust ja massidest erinevat mõtlemist. Seejuures ei pea inimene olema vaid testimisspetsialist – selle töö kõrvalt saab hõlpsasti tegeleda ka muude asjadega. Seega kõik rööprapsijatest skeptikud on testimisvaldkonda igati oodatud!
Viiendas loengus saime kuulda testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert Suvi sõnul on hetkel Eestis olukord, kus tarkvara ei testita piisavalt kas rahalistel ettekäänetel või seetõttu, et tarkvara testijaid on selgelt liiga vähe. Selge on see, et testimine on väga oluline, kuivõrd teatud vigadega võivad kaasneda suured rahalised kahjud (nt pankade infosüsteemides) või isegi inimkahjud (nt haiglate infosüsteemide puhul).Testimist võiks alustada juba varases faasis, kuivõrd see annab meile infot riskide maandamiseks. Arendaja saab testimise abil teada, kas tema tehtud töö on kvaliteetne, tellija saab teada, kas tulemus on selline, nagu ta tahtis. Kert kinnitas, et testija töö on väga huvitav, kuivõrd nõuab kavalust, kriitilisust ja massidest erinevat mõtlemist. Seejuures ei pea inimene olema vaid testimisspetsialist – selle töö kõrvalt saab hõlpsasti tegeleda ka muude asjadega. Seega kõik rööprapsijatest skeptikud on testimisvaldkonda igati oodatud!


Kuues loeng Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda? Targo Tennisberg
Targo Tennisberg põimis oma loengus "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" huvitavalt eelmistel nädalatel käsitletud teemasid: projektijuhtimine, koostöö ja õppimise olulisus. Väidetavalt on IT valdkonnas klientide rahulolu üks madalamaid. Projektide ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suuruse kasvuga, kusjuures põhjuseks on kommunikatsiooniprobleemid – suuremate projektidega on ju seotud rohkem inimesi. Sageli püütakse neid probleeme lahendada tehnoloogiliste vahenditega, kuigi peaks lähenema hoopis teisiti. Siinkohal avaldub projektijuhi olulisus: on vaja saada aru maailma keerukusest, ennetada probleeme ja maandada riske. Nii saab luua arendajatele efektiivsed tingimused, et nad ei peaks programmeerimise asemel tegelema probleemide lahendamisega – see on tarkvaraprojekti edu võti. Et olla hea arendaja ning saada vastav töökoht, peab inimene esmalt olema taiplik ehk võimeline ootamatustele reageerima ning nendega toime tulema. Lisaks peab ta olema võimeline asju lõpule viima ja olema hea tiimikaaslane, kes ei pelga koostööd. Kool pakub võimalusi nende omaduste praktiseerimiseks. Läbiva joonena rõhutas Targo, et tarkvaraarenduses pole oluline idee, vaid teostus.
IT on kliendi rahulolu poolest üks madalamaid valdkondi
See, mida õpetatakse, on väike osa sellest, mida tegelikult vaja teha on
Projektijuhtimine - on vaja saada aru maailma suuremast keerukusest - ülesanne ei koosne ainult programmeerimisest - edukas on see, kes suudab aidata programmeerijatel probleeme ennetada, efektiivsed tingimuste loomine programmeerijatele
Arendaja tavaliselt lahendab probleeme (tavalisem kui see, et asjad on korras ja saab asjaga tegeleda)
Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega - rohkem inimsuhteid, kommunikatsiooniprobleemid - püütakse tehnoloogiliste vahenditega lahendada.
Tehnoloogia kasutamine, juurutamine probleemide lahendamiseks - enamasti me tegelikult ei loo tehnoloogiat.
Tarkvaraprojekti edu võti - probleemi ennetamine, riskide maandamine (tagasi II ja IV loengu temaatika juurde) - võtab kokku eelmistes loengutes käsitletud teemad, põimib
Valmisolek teha asju, mis ei ole ametijuhendis/kirjelduses
Efektiivse kommunikatsiooni võime
Valmisolek ootamatusteks
Süsteemi analüüs, projektijuhtimine - ära ole sekretär, vähenda kommunikatsiooni vahendamist, anna lisandväärtus, kas see, mida küsiti, oli mõistlik?
Kuidas saada head töökohta? Ole taiplik (ootamatused, valmisolek, reageerimisvõime), tee asjad ära (võib olla nutikas, aga kui asju tehtud ei saa, pole väärtuslik /kui teed ära, aga ebamõistlikke asju, siis pole väärtuslik), ole hea tiimikaaslane
Kas kool on oluline? Saavutused, konkreetsetest teadmistest olulisem on võime õppida, diplomist tähtsam on võime asju lõpule viia, loengutes käimisest tähtsam on võime koostööd teha (kool pakub võimalusi koostöö harjutamiseks),  
nõudluse ja pakkumise reeglid - õiglast hinda ei ole olemas
Konsultatsiooniäri ehk tundide müümine - finantsmudel, efektiivsus
Oluline pole idee, vaid teostus!
Erinevate asjade proovimine suurendab kullaaugu leidmise tõenäosust.
 


Seitsmes loeng
Seitsmes loeng

Revision as of 20:06, 7 October 2015

Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"

Autor: Kai Sarv

Esitamise kuupäev:

Essee

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärgiks oli teha ülevaade IT Kolledžis õppimiseks vajalikest teadmisest ning anda aimu siin omandatavate erialaoskuste rakendamise võimalustest [1]. Kaheksa loengu jooksul said tudengid lähemalt kuulda valitud erialavaldkonna erinevatest tahkudest ning sellest, kuidas muuta õppimist enda jaoks huvitavamaks. Järgnevalt proovin anda edasi seda, mis kuuldust ja nähtust oli minu jaoks olulisim.

Esimene loeng keskendus õpingukorraldusele ja sisekorrale ning õppetöövälistele võimalustele IT Kolledžis. Infotulv oli üpris suur, seega hiljem oli vaja nii või teisiti kolledži kodulehelt asjad uuesti üle vaadata. Sellegipoolest sain mitme olulise teadmise võrra rikkamaks ja õnneks sain neid ka kohe rakendama hakata.

Teises loengus rääkis põneva haridusteega Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Arvan, et antud teema sobis suurepäraselt alustama külalisloengute sarja. Esiteks sai rahulikult ainesse sisse elada, sest lektor avas teemat väga isiklikust vaatepunktist, mida oli lihtne jälgida. Teiseks saab projektijuhtimise valdkonda laiendada õppimisele üldiselt – igasuguste tööde tegemisel tuleb kasuks süstematiseerimine efektiivsuse eesmärgil. Kui lähtuda loengus antud "projekti" definitsioonist, siis on selge, et kõigisse koolis antud ülesannetesse saab suhtuda kui projekti, millel on ühekordselt saavutatav eesmärk, tulemus ja ajalised piirid. Kliendiks võib pidada näiteks õppejõudu, kelle vaatenurgaga peab arvestama ning keda võiks tööprotsessiga kursis hoida (anda teada, kui on küsimusi või probleeme – kui need kohe lahendada, on tulemus kindlasti põhjalikum ning parem). Lisaväärtusena sai antud loengust julgust kursimuutusteks ning kindluse, et IT-alaseid teadmisi saab tõesti rakendada väga erinevates valdkondades.

Kolmas loeng oli kindlasti mu lemmik. Elar Langi õppimiskogemused ja -näpunäited olid põnevad, arukad ning innustavad. Sobiva jätkuna eelmisele loengule, rõhutas ka Elar töö süstematiseerimise vajadust. Kohe pärast loengut hakkasin antud juhtnööre rakendama ning tunnen, et nendest on kasu olnud. Põhilisteks märksõnadeks on ajaplaneerimine, nimekirjad, probleemide ennetamine ning mis kõige tähtsam – suhtumine! Me peame meile antud võimalusi kasutama, seadma ise eesmärke ning neid ka täitma. See on see, mida koolis õppida saame. Kui õppimisoskus ja pühendumus on olemas, ei ole raske tuletada meelde ununenud teadmisi või täiendada end mõnes uues valdkonnas. Edukus ei ole juhus, vaid valik.

Neljandas loengus tutvustas Taavi Tuisk süsteemiadministraatori tööd. Ütlen ausalt, et antud teema mind ei köitnud. Siiski saan aru, et igasuguse eduka koostöö huvides on poolte teineteisemõistmine oluline. Seetõttu üritasin ikka tähele panna. Peamiselt jäi kõlama, et tähtsaimad omadused ühe süsteemiadministraatori juures on stressitaluvus, leidlikkus ja diskreetsus. Lisaks tasub suhtuda tõsiselt programmeerimisse, kuivõrd tänapäeval põhineb suur osa tööst automatiseerimisel. Mulle meeldis, et küsimuste voorus toodi välja ka juhtimise ja töökorralduse olulisus süsteemiadministraatori töös, mis kehtib tegelikult paljudes valdkondades – töö paremaks toimimiseks on vajalik ühtlaselt jaotunud vastutus tiimiliikmete vahel.

Viiendas loengus saime kuulda testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert Suvi sõnul on hetkel Eestis olukord, kus tarkvara ei testita piisavalt kas rahalistel ettekäänetel või seetõttu, et tarkvara testijaid on selgelt liiga vähe. Selge on see, et testimine on väga oluline, kuivõrd teatud vigadega võivad kaasneda suured rahalised kahjud (nt pankade infosüsteemides) või isegi inimkahjud (nt haiglate infosüsteemide puhul).Testimist võiks alustada juba varases faasis, kuivõrd see annab meile infot riskide maandamiseks. Arendaja saab testimise abil teada, kas tema tehtud töö on kvaliteetne, tellija saab teada, kas tulemus on selline, nagu ta tahtis. Kert kinnitas, et testija töö on väga huvitav, kuivõrd nõuab kavalust, kriitilisust ja massidest erinevat mõtlemist. Seejuures ei pea inimene olema vaid testimisspetsialist – selle töö kõrvalt saab hõlpsasti tegeleda ka muude asjadega. Seega kõik rööprapsijatest skeptikud on testimisvaldkonda igati oodatud!

Targo Tennisberg põimis oma loengus "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" huvitavalt eelmistel nädalatel käsitletud teemasid: projektijuhtimine, koostöö ja õppimise olulisus. Väidetavalt on IT valdkonnas klientide rahulolu üks madalamaid. Projektide ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suuruse kasvuga, kusjuures põhjuseks on kommunikatsiooniprobleemid – suuremate projektidega on ju seotud rohkem inimesi. Sageli püütakse neid probleeme lahendada tehnoloogiliste vahenditega, kuigi peaks lähenema hoopis teisiti. Siinkohal avaldub projektijuhi olulisus: on vaja saada aru maailma keerukusest, ennetada probleeme ja maandada riske. Nii saab luua arendajatele efektiivsed tingimused, et nad ei peaks programmeerimise asemel tegelema probleemide lahendamisega – see on tarkvaraprojekti edu võti. Et olla hea arendaja ning saada vastav töökoht, peab inimene esmalt olema taiplik ehk võimeline ootamatustele reageerima ning nendega toime tulema. Lisaks peab ta olema võimeline asju lõpule viima ja olema hea tiimikaaslane, kes ei pelga koostööd. Kool pakub võimalusi nende omaduste praktiseerimiseks. Läbiva joonena rõhutas Targo, et tarkvaraarenduses pole oluline idee, vaid teostus.

Seitsmes loeng

Viimane loeng

Leian, et "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" oli väga huvitav ning kasulik aine. Arvan, et see kulub ära igale IT valdkonna tudengile, kes tahab olla edukas. Usun, et nüüdseks olen omandanud kõik vajalikud teadmised IT Kolledži õppekorralduses orienteerumiseks ning tunnen, et aine täitis igati selle üldkirjelduses seatud põhieesmärki – avardada tudengite maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerimaks õpinguid ja andmaks selgemat ettekujutust tulevaset tööst [2].

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

  1. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
  2. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
  3. Mis on tähtajad?
  4. Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
  1. Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [3]
  2. Kordusarvestusele registreerumine toimub ÕIS-is. Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. [4]
  3. Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[5]
  4. Riigi finantseeritaval õppekohal õppijatele on kordusarvestused tasuta. Tasulisel õppekohal õppijatele on kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is. 2015/2016 õppeaastal on kordussoorituse maksumuseks 20 eurot.[6] [7]

Küsimus 5

  1. Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
  2. Mida peab toetuse saamiseks tegema?
  3. Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus

Pööran tähelepanu asjaolule, et IT Kolledži veebilehel olev "Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord" oli kehtiv vaid eelmise õppeaasta lõpuni.

  1. Üliõpilasel, kes on astunud IT kolledžisse alates õppeaastast 2013/14, on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; õpib täiskoormusega (sh ei ole akadeemilisel puhkusel) ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril ning tema keskmine sissetulek kuus (arvestatud Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel) ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.[8]
  2. Õppetoetuse (v.a. vajaduspõhine) taotlemiseks on vaja täita taotlus ÕIS-is. Täiendava toetuse või Täiendava toetuse eritingimustel taotlusele on vaja lisada täiendavalt tõendi rahvastikuregistrist elukoha kohta. Abitoetuse taotlemisel on vaja lisada ka dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole üliõpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama (koopiad lapse sünnitunnistusest, pensionitunnistusest, puuet ja/või eestkostet tõendavast dokumendist, surmatunnistusest, abielutunnistusest, tuludeklaratsioonist või palgatõend, arstitõend jms) ning esseevormis kirjutatud põhjenduse. Taotlused õppetoetuse saamiseks sügissemestril tuleb esitada 28. septembriks ja kevadsemestril 28. veebruariks. Vajaduspõhise õppetoetuse taotluse (viieks õppekuuks) peab esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile riigiportaalis www.eesti.ee kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris.[9]
  3. 27 EAP-d [10]

Ülesanne

  1. Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 2 EAP-d ja teise semestri lõpuks 9 EAP-d?
  2. Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
  1. Õppekava täies mahus täitmise määr on 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 2*27-9=45 EAP ulatuses.[11]
  2. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 2015/2016 õppeaastal 50 € 1 EAP kohta. Seega esitatav arve on 45*50=2250 €.[12]

Viited