User:Ksuik: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| (23 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 2: | Line 2: | ||
Autor: Karina Suik | Autor: Karina Suik | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2015 | ||
= '''Essee''' = | Rühm: 11 | ||
== '''Essee''' == | |||
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengutes esines igal nädalal uus infoteadusega seotud inimene. Loengutes räägiti projektijuhtimisest, ettevõtlusest, analüüsimisest, testimisest ja jagati elutarkusi. Esinejad avasid nii mõneski valdkonnas minu silmad ja tekitasid huvi uute asjade vastu. | Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengutes esines igal nädalal uus infoteadusega seotud inimene. Loengutes räägiti projektijuhtimisest, ettevõtlusest, analüüsimisest, testimisest ja jagati elutarkusi. Esinejad avasid nii mõneski valdkonnas minu silmad ja tekitasid huvi uute asjade vastu. | ||
Esimeses loengus, mis toimus juba augusti lõpus, esines Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Jagati õpitarkusi, milliseid õpiharjumusi võiksime tekitada. Räägiti õppekorraldusest ja stipendiumitest, millal ja kuidas on neid võimalik saada. Tutvustati erinevaid klubisi ning üritusi ja panin ka kõrva taha sellise akadeemilise ürituse nime nagu Baltic Summer University. Tehti samuti selgeks nominaalkoormuse juures kehtiv kumulatiivne EAP- | |||
Teises loengus esines Tiina Seeman, kes töötab projektijuhina ning kellel on sellel alal palju kogemusi. Ta tuletas meelde, et keegi ei ole kunagi liiga vana, et minna õppima, seda võib teha ka 50.aastaselt. Tiina on ka elav näide, et on võimalik käia tööl, õppida ja kasvatada last samal ajal, kuid ta rõhutas, et kerge see ei ole. Ta ütles, et igas inimeses enda on kinni uue otsimine ja et tema otsib tihti midagi uut. Ta lükkas ümber müüdi, et vajalikud on ainult head koodi kirjutajad, vaid vajalik on hea juht, kes hoiab juhtimise mõttes kõike koos. Rõhutas ta seda, et programmeerijad peavad asja vaatama kliendi ja äri poole pealt, et projekt edukas oleks. Üllatav oli näha, et projekti kukuvad läbi lõppkasutaja ja tegevjuhi kaasamatuse põhjusel. Tema jutust oli aru saada, et talle meeldib see millega tegeleb ning sellepärast oli huvitav ka teda kuulata. | Esimeses loengus, mis toimus juba augusti lõpus, esines Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Jagati õpitarkusi, milliseid õpiharjumusi võiksime tekitada. Räägiti õppekorraldusest ja stipendiumitest, millal ja kuidas on neid võimalik saada. Tutvustati erinevaid klubisi ning üritusi ja panin ka kõrva taha sellise akadeemilise ürituse nime nagu Baltic Summer University. Tehti samuti selgeks nominaalkoormuse juures kehtiv kumulatiivne EAP-de arvestus.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo)]</ref> | ||
Elar Lang kes on veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija esines kolmandas loengus. Ta on lõpetanud nii Infotehnoloogia kolledži kui ka Tallinna | |||
Neljandas loengus esines meile süsteemi administraator Taavi Tuisk. Pean tõdema, et tema loeng köitis mind kõige vähem nendest kaheksast, põhjuseks võis olla tema esinemisstiil, vaikne hääl ja väsinud olek. Asja põhjuseks võis olla nagu ta ise ka mainis, süsteemi administraatori tööpäevad võivad venida väga pikaks. Näiteks nagu Skypes, mis oli terve ööpäeva maas ning nii venis ta tööpäev umbes 48 tunniseks. Ta ütles, et süsteemi administraator peab olema leidlik, hea stressitaluvusega ja osav programmeerija. Tema sõnul on ametieetika sellel alal tohutult oluline ning kunagi ei tohi minna kasutaja isiklikesse andmetesse sorima. | Teises loengus esines Tiina Seeman, kes töötab projektijuhina ning kellel on sellel alal palju kogemusi. Ta tuletas meelde, et keegi ei ole kunagi liiga vana, et minna õppima, seda võib teha ka 50.aastaselt. Tiina on ka elav näide, et on võimalik käia tööl, õppida ja kasvatada last samal ajal, kuid ta rõhutas, et kerge see ei ole. Ta ütles, et igas inimeses enda on kinni uue otsimine ja et tema otsib tihti midagi uut. Ta lükkas ümber müüdi, et vajalikud on ainult head koodi kirjutajad, vaid vajalik on hea juht, kes hoiab juhtimise mõttes kõike koos. Rõhutas ta seda, et programmeerijad peavad asja vaatama kliendi ja äri poole pealt, et projekt edukas oleks. Üllatav oli näha, et projekti kukuvad läbi lõppkasutaja ja tegevjuhi kaasamatuse põhjusel. Tema jutust oli aru saada, et talle meeldib see millega tegeleb ning sellepärast oli huvitav ka teda kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loeng "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman)] </ref> | ||
Järgmisena esines Kert Suvi, kes on hariduselt veebispetsialist ja infotehnoloogia süsteemide arendaja. Põhiliselt rääkis ta enda loengus testimisest. Ta rõhutas, et testimine on tohutult tähtis, kuid seda ei tehta piisavalt, sest öeldakse, et see on kas liiga kallis, selleks pole aega või ei ole kedagi kes seda teeks. Testimiseta ei pruugi midagi juhtuda, kuid võib juhtuda ka kõige halvem. Testijaid on liiga vähe, sest arvatakse, et see on igav või saadakse liiga vähe palka ja Eestis ei ole võimalik seda ka kuskil õppida. Ta tõi välja, et testija peab olema professionaalne skeptik, tugev analüütik ja peab mõtlema kastist välja. Tema loeng tekitas minus huvi testimise vastu ja uurima rohkem selle ala kohta. | |||
Kuuendana esines Targo Tennisberg, kelle loeng hakkas väga värvikalt, nimelt oli tal seljas võlurikostüüm, põhjuseks võis olla see, et ta rääkis esialgu alkeemiast, | Elar Lang kes on veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija esines kolmandas loengus. Ta on lõpetanud nii Infotehnoloogia kolledži kui ka Tallinna Tehnikaülikooli cum laude. Õppis ta programmeerimise selgeks katse-eksitus meetodil enne ülikooli astumist, sinna läks ta selleks, et teada saada termineid ja varem oskas ta kitsalt ühte asja teha. Ta jagas meiega mitmeid elutarkusi mida proovin tulevikus koolis ja igapäevaelus meeles pidada. Edu saavutamiseks tema sõnul on varem vajalik õppida õppima ja et kõik oleneb maailmavaadetest, kui sisendatakse endale, et ei saada hakkama, siis ei saadagi, aga kui usutakse iseendasse, siis on kõik võimalik. Ta sisestas meisse, et peame juba praegu tegutsema tuleviku edu nimel. Lang soovitas teha meil õpiplaani, mida järgides ei tohiks asjad kuhjuda. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang)]</ref> | ||
Tanel Unt kes on firmajuht ja tarkvaraarendaja esines meile seitsmendana. Tema karjäär algas väga varakult, enne kui ta oli saanud täisealiseks asutas ta sõpradega esimese ettevõtte. Tema esinemise juures meeldis mulle see, et ta tõi enda elust väga värvikaid näited. Unt rõhutas seda, et pead tegelema sellega, mis sind huvitab, et kuhugi jõuda. Tanel Unt rääkis, milline peab olema ettevõtja ja kuidas saada edukat ettevõtet. Selleks on vajalik õige meeskonna valik ning töötajaid tuleb motiveerida. | |||
Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov esinesid viimases loengus | Neljandas loengus esines meile süsteemi administraator Taavi Tuisk. Pean tõdema, et tema loeng köitis mind kõige vähem nendest kaheksast, põhjuseks võis olla tema esinemisstiil, vaikne hääl ja väsinud olek. Asja põhjuseks võis olla nagu ta ise ka mainis, süsteemi administraatori tööpäevad võivad venida väga pikaks. Näiteks nagu Skypes, mis oli terve ööpäeva maas ning nii venis ta tööpäev umbes 48 tunniseks. Ta ütles, et süsteemi administraator peab olema leidlik, hea stressitaluvusega ja osav programmeerija. Tema sõnul on ametieetika sellel alal tohutult oluline ning kunagi ei tohi minna kasutaja isiklikesse andmetesse sorima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk)]</ref> | ||
Järgmisena esines Kert Suvi, kes on hariduselt veebispetsialist ja infotehnoloogia süsteemide arendaja. Põhiliselt rääkis ta enda loengus testimisest. Ta rõhutas, et testimine on tohutult tähtis, kuid seda ei tehta piisavalt, sest öeldakse, et see on kas liiga kallis, selleks pole aega või ei ole kedagi kes seda teeks. Testimiseta ei pruugi midagi juhtuda, kuid võib juhtuda ka kõige halvem. Testijaid on liiga vähe, sest arvatakse, et see on igav või saadakse liiga vähe palka ja Eestis ei ole võimalik seda ka kuskil õppida. Ta tõi välja, et testija peab olema professionaalne skeptik, tugev analüütik ja peab mõtlema kastist välja. Tema loeng tekitas minus huvi testimise vastu ja uurima rohkem selle ala kohta.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loeng "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi)]</ref> | |||
Kuuendana esines Targo Tennisberg, kelle loeng hakkas väga värvikalt, nimelt oli tal seljas võlurikostüüm, põhjuseks võis olla see, et ta rääkis esialgu alkeemiast, sellepärast jäi loeng ka hästi meelde. Loengust mäletan tema nõuannet, et edukas projektijuht oskab näha probleeme ette ja neid ennetada, nii et programmeerijad saaksid neid probleeme võimalikult efektiivselt lahendada. Üllatav oli kuulda seda, et projektid ebaõnnestuvad suures osas inimeste vaheliste suhete tõttu. Rääkis ta ka kooli tähtsusest, tema arvates ei ole see oluline, saavutused on olulised ning konkreetsetest teadmistest on tähtsam võime õppida. Koolis õpitakse aga ka koostööd tegema ja see on üks edukuse võti.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loeng "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg)]</ref> | |||
Tanel Unt kes on firmajuht ja tarkvaraarendaja esines meile seitsmendana. Tema karjäär algas väga varakult, enne kui ta oli saanud täisealiseks asutas ta sõpradega esimese ettevõtte. Tema esinemise juures meeldis mulle see, et ta tõi enda elust väga värvikaid näited. Unt rõhutas seda, et pead tegelema sellega, mis sind huvitab, et kuhugi jõuda. Tanel Unt rääkis, milline peab olema ettevõtja ja kuidas saada edukat ettevõtet. Selleks on vajalik õige meeskonna valik ning töötajaid tuleb motiveerida. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loeng "Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt)]</ref> | |||
Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov esinesid viimases loengus. Oliver Kadak töötab Hiiumaal enda asutatud firmas STATSUnities ning Oleg Bogdanov töötab juba 14.aastat SAS Institute-is. Loengus rääkis enamasti Oliver Kadak, kes tõi nagu Tanel Untki enda elus huvitavaid fakte. Olegil on tohutult palju kogemusi, ta on laeva peal programmeerijana töötanud, tegelenud kosmoseuuringutega ning pankadele ja haiglatele programme teinud.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loeng "" (Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov)]</ref> | |||
Loenguid kokkuvõttes ütleksin, et need olid tohutult harivad ja andsin nii mõnegi eluks vajaliku nõuande. Samuti panid need ka mõtlema tuleviku peale, millega täpsemalt sooviksin tegeleda. | Loenguid kokkuvõttes ütleksin, et need olid tohutult harivad ja andsin nii mõnegi eluks vajaliku nõuande. Samuti panid need ka mõtlema tuleviku peale, millega täpsemalt sooviksin tegeleda. | ||
= '''Vastused õpingukorralduse küsimustele''' = | == '''Vastused õpingukorralduse küsimustele''' == | ||
=== '''Küsimus A''' === | === '''Küsimus A''' === | ||
| Line 35: | Line 46: | ||
==== '''Vastused''' ==== | ==== '''Vastused''' ==== | ||
'''a)''' Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref> Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13 | '''a)''' Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13 ] </ref> | ||
'''b)''' Kordussooritus tuleb õppejõuga kokku leppida. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> | |||
''' | '''c)''' Korduseksamile või -arvestusele tuleb vähemalt kaks tööpäeva enne selle toimumist ÕISis registreeruda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8] </ref> | ||
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref> | '''d)''' Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.1] </ref> | ||
''' | '''e)''' RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, küsimus 9]</ref> | ||
'''f)''' Korduseksamid on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7]</ref>. 2015/2016 õppeaastal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengile 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal. ]</ref> | |||
''' | |||
=== '''Küsimus 1''' === | === '''Küsimus 1''' === | ||
| Line 66: | Line 66: | ||
'''c)''' Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? | '''c)''' Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? | ||
==== ''' | ==== '''Vastused''' ==== | ||
'''a)''' Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse <ref> | '''a)''' Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri, punkt 7]</ref> | ||
'''b)''' Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Ehk, kui tudeng on ettenähtud mahus valikaineid juba sooritanud, ei pea tegemata jäänud valikaineid kolledži lõpetamiseks tingimata sooritama. | '''b)''' Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Ehk, kui tudeng on ettenähtud mahus valikaineid juba sooritanud, ei pea tegemata jäänud valikaineid kolledži lõpetamiseks tingimata sooritama. | ||
<ref> Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6 | <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6]</ref> | ||
'''c)''' RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui deklareerida valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu või ühte õppeainet mitu korda, esitatakse tudengile nende eest õppemaksu arve. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, küsimus 2]</ref> | |||
'''c)''' RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui deklareerida valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu või ühte õppeainet mitu korda, esitatakse tudengile nende eest õppemaksu arve <ref> | |||
| Line 85: | Line 79: | ||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? | Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? | ||
'''Andmed:''' | |||
X = 0 = 19 | |||
== | Y = 0 = 19 | ||
'''Lahendus:''' | |||
Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP | |||
Ühe EAP hind on 50 € | |||
Esitatav arve: (2*(27-19)+(27-19))*50€ = 1200 € | |||
==== '''Vastus''' ==== | |||
Esitatav arve on 1200 eurot. | |||
= '''Viitamine''' = | |||
<references /> | |||
= '''Kategooria'''= | |||
[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]] | |||
Latest revision as of 19:40, 19 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Karina Suik
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2015
Rühm: 11
Essee
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengutes esines igal nädalal uus infoteadusega seotud inimene. Loengutes räägiti projektijuhtimisest, ettevõtlusest, analüüsimisest, testimisest ja jagati elutarkusi. Esinejad avasid nii mõneski valdkonnas minu silmad ja tekitasid huvi uute asjade vastu.
Esimeses loengus, mis toimus juba augusti lõpus, esines Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Jagati õpitarkusi, milliseid õpiharjumusi võiksime tekitada. Räägiti õppekorraldusest ja stipendiumitest, millal ja kuidas on neid võimalik saada. Tutvustati erinevaid klubisi ning üritusi ja panin ka kõrva taha sellise akadeemilise ürituse nime nagu Baltic Summer University. Tehti samuti selgeks nominaalkoormuse juures kehtiv kumulatiivne EAP-de arvestus.[1]
Teises loengus esines Tiina Seeman, kes töötab projektijuhina ning kellel on sellel alal palju kogemusi. Ta tuletas meelde, et keegi ei ole kunagi liiga vana, et minna õppima, seda võib teha ka 50.aastaselt. Tiina on ka elav näide, et on võimalik käia tööl, õppida ja kasvatada last samal ajal, kuid ta rõhutas, et kerge see ei ole. Ta ütles, et igas inimeses enda on kinni uue otsimine ja et tema otsib tihti midagi uut. Ta lükkas ümber müüdi, et vajalikud on ainult head koodi kirjutajad, vaid vajalik on hea juht, kes hoiab juhtimise mõttes kõike koos. Rõhutas ta seda, et programmeerijad peavad asja vaatama kliendi ja äri poole pealt, et projekt edukas oleks. Üllatav oli näha, et projekti kukuvad läbi lõppkasutaja ja tegevjuhi kaasamatuse põhjusel. Tema jutust oli aru saada, et talle meeldib see millega tegeleb ning sellepärast oli huvitav ka teda kuulata.[2]
Elar Lang kes on veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija esines kolmandas loengus. Ta on lõpetanud nii Infotehnoloogia kolledži kui ka Tallinna Tehnikaülikooli cum laude. Õppis ta programmeerimise selgeks katse-eksitus meetodil enne ülikooli astumist, sinna läks ta selleks, et teada saada termineid ja varem oskas ta kitsalt ühte asja teha. Ta jagas meiega mitmeid elutarkusi mida proovin tulevikus koolis ja igapäevaelus meeles pidada. Edu saavutamiseks tema sõnul on varem vajalik õppida õppima ja et kõik oleneb maailmavaadetest, kui sisendatakse endale, et ei saada hakkama, siis ei saadagi, aga kui usutakse iseendasse, siis on kõik võimalik. Ta sisestas meisse, et peame juba praegu tegutsema tuleviku edu nimel. Lang soovitas teha meil õpiplaani, mida järgides ei tohiks asjad kuhjuda. [3]
Neljandas loengus esines meile süsteemi administraator Taavi Tuisk. Pean tõdema, et tema loeng köitis mind kõige vähem nendest kaheksast, põhjuseks võis olla tema esinemisstiil, vaikne hääl ja väsinud olek. Asja põhjuseks võis olla nagu ta ise ka mainis, süsteemi administraatori tööpäevad võivad venida väga pikaks. Näiteks nagu Skypes, mis oli terve ööpäeva maas ning nii venis ta tööpäev umbes 48 tunniseks. Ta ütles, et süsteemi administraator peab olema leidlik, hea stressitaluvusega ja osav programmeerija. Tema sõnul on ametieetika sellel alal tohutult oluline ning kunagi ei tohi minna kasutaja isiklikesse andmetesse sorima.[4]
Järgmisena esines Kert Suvi, kes on hariduselt veebispetsialist ja infotehnoloogia süsteemide arendaja. Põhiliselt rääkis ta enda loengus testimisest. Ta rõhutas, et testimine on tohutult tähtis, kuid seda ei tehta piisavalt, sest öeldakse, et see on kas liiga kallis, selleks pole aega või ei ole kedagi kes seda teeks. Testimiseta ei pruugi midagi juhtuda, kuid võib juhtuda ka kõige halvem. Testijaid on liiga vähe, sest arvatakse, et see on igav või saadakse liiga vähe palka ja Eestis ei ole võimalik seda ka kuskil õppida. Ta tõi välja, et testija peab olema professionaalne skeptik, tugev analüütik ja peab mõtlema kastist välja. Tema loeng tekitas minus huvi testimise vastu ja uurima rohkem selle ala kohta.[5]
Kuuendana esines Targo Tennisberg, kelle loeng hakkas väga värvikalt, nimelt oli tal seljas võlurikostüüm, põhjuseks võis olla see, et ta rääkis esialgu alkeemiast, sellepärast jäi loeng ka hästi meelde. Loengust mäletan tema nõuannet, et edukas projektijuht oskab näha probleeme ette ja neid ennetada, nii et programmeerijad saaksid neid probleeme võimalikult efektiivselt lahendada. Üllatav oli kuulda seda, et projektid ebaõnnestuvad suures osas inimeste vaheliste suhete tõttu. Rääkis ta ka kooli tähtsusest, tema arvates ei ole see oluline, saavutused on olulised ning konkreetsetest teadmistest on tähtsam võime õppida. Koolis õpitakse aga ka koostööd tegema ja see on üks edukuse võti.[6]
Tanel Unt kes on firmajuht ja tarkvaraarendaja esines meile seitsmendana. Tema karjäär algas väga varakult, enne kui ta oli saanud täisealiseks asutas ta sõpradega esimese ettevõtte. Tema esinemise juures meeldis mulle see, et ta tõi enda elust väga värvikaid näited. Unt rõhutas seda, et pead tegelema sellega, mis sind huvitab, et kuhugi jõuda. Tanel Unt rääkis, milline peab olema ettevõtja ja kuidas saada edukat ettevõtet. Selleks on vajalik õige meeskonna valik ning töötajaid tuleb motiveerida. [7]
Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov esinesid viimases loengus. Oliver Kadak töötab Hiiumaal enda asutatud firmas STATSUnities ning Oleg Bogdanov töötab juba 14.aastat SAS Institute-is. Loengus rääkis enamasti Oliver Kadak, kes tõi nagu Tanel Untki enda elus huvitavaid fakte. Olegil on tohutult palju kogemusi, ta on laeva peal programmeerijana töötanud, tegelenud kosmoseuuringutega ning pankadele ja haiglatele programme teinud.[8]
Loenguid kokkuvõttes ütleksin, et need olid tohutult harivad ja andsin nii mõnegi eluks vajaliku nõuande. Samuti panid need ka mõtlema tuleviku peale, millega täpsemalt sooviksin tegeleda.
Vastused õpingukorralduse küsimustele
Küsimus A
a) Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
d) Mis on tähtajad?
e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastused
a) Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [9]
b) Kordussooritus tuleb õppejõuga kokku leppida. [10]
c) Korduseksamile või -arvestusele tuleb vähemalt kaks tööpäeva enne selle toimumist ÕISis registreeruda. [11]
d) Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. [12]
e) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[13]
f) Korduseksamid on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[14]. 2015/2016 õppeaastal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengile 20 eurot. [15]
Küsimus 1
a) Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastused
a) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [16]
b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Ehk, kui tudeng on ettenähtud mahus valikaineid juba sooritanud, ei pea tegemata jäänud valikaineid kolledži lõpetamiseks tingimata sooritama. [17]
c) RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui deklareerida valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu või ühte õppeainet mitu korda, esitatakse tudengile nende eest õppemaksu arve. [18]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Andmed:
X = 0 = 19
Y = 0 = 19
Lahendus:
Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP
Ühe EAP hind on 50 €
Esitatav arve: (2*(27-19)+(27-19))*50€ = 1200 €
Vastus
Esitatav arve on 1200 eurot.
Viitamine
- ↑ Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo)
- ↑ Loeng "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman)
- ↑ Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang)
- ↑ Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk)
- ↑ Loeng "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi)
- ↑ Loeng "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg)
- ↑ Loeng "Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt)
- ↑ Loeng "" (Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13
- ↑ Õppekorralduse eeskiri
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.1
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, küsimus 9
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7
- ↑ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 7
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, küsimus 2
